Laste ja perede toetamise eelduseks on nende asjakohane hindamine.
Lapse heaolu hindamise käsiraamat ja kolmnurk on lastekaitsetöötajatele peamine töövahend, mis abistab spetsialiste laste abivajaduse hindamisel.
Materjalid
Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.
Käsiraamatu sisu haldab sotsiaalkindlustusamet. Kui sul on käsiraamatu osas mõtteid või ettepanekuid, siis kirjuta:
Ketlin Lepikult
„Turvalisuse märgid“ (ingl k „Signs of Safety“) on pidevalt arenev lahenduskeskne lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, mis töötati välja 1990. aastatel Lääne-Austraalias. Mudeli loojateks olid Steve Edwards ja Andrew Turnell koostöös paljude praktikutega. Praegu kasutakse mudelit laialdaselt üle maailma, näiteks Iirimaal, Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Rootsis jm.
2024. aastal tegi HAAP Consulting sotsiaalministeeriumi tellimusel analüüsi, milles uuriti toimivaid juhtumikorralduse mudeleid eri riikides. Snalüüsi tulemusena leiti, et üks sobivaimaid mudeleid Eesti lastekaitsesüsteemi toetamiseks on „Turvalisuse märgid“.
Mudel suunab süsteemselt toetama lapse turvalisust ja heaolu, hoiab keskmes last ja tema pere ning nende osalust. „Turvalisuse märgid“ aitab turvalisuse tagamiseks vajaliku muutuse käivitamiseks luua usaldusliku koostöösuhte pere ja tema lähivõrgustikuga. Abistavate tööriistade ja mõtestatud vestluste kaudu leitakse lahendused, mis on pere enda loodud ning tänu sellele kestlikud ka pikemas perspektiivis.
„Turvalisuse märkides“ kasutatavad lähenemisviisid aitavad last kaasata nii, et tema osalus oleks aktiivne ja mõtestatud. Mudel annab tööriistad, mis teevad keerulised teemad arusaadavaks, et lapsel oleks kergem toimuvat mõista. Samuti pakub viise, kuidas laps saab turvaliselt kogemust väljendada nii, et lapse mõtted ja tunded oleksid täiskasvanute jaoks arusaadavamad. See aitab vanemal mõista lapse kogemust ning see omakorda suurendab vanema valmidust lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalikeks muutusteks.
"Turvalisuse märgid" toob oma süsteemse lähenemisega lastekaitsetöösse avatust ja struktuuri, mis toetab lastekaitsetöötajate edukat toimetulemist vastutusrohke ja intensiivse tööga. Teiste riikide kogemus näitab, et selle juhtumikorralduse mudelile omane lähenemine ja süsteem suurendavad lastekaitsetöötajate töörahulolu ning toetavad professionaalset arengut.
Selles juhtumikorralduse mudelis on oluline roll juhtidel, kes oma meeskonda toetades on samuti lahenduskesksed, orienteeritud eelkõige tugevustele ning kujundavad õppiva organisatsiooni kultuuri mõttelaadi. Juhtide toetamiseks ja arendamiseks sellel teel on õppeprogrammis suur rõhuasetus ka juhtide koolitamisel.
Alates 2025. a märtsist osalevad „Turvalisuse märkide“ pilootprojektis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Tartu linnavalitsus, Saaremaa vald, Saue vald, Tori vald ning Viljandi vald. Mudeli õppimise ja testimise esimesel aastal oli rõhk „Turvalisuse märkide“ põhimõtete ja mudeli tundmaõppimisel, baas- ja jätkukoolituse läbimisel, organisatsiooni juhtide ja sisekoolitajate arendamisel ning kvaliteedimõõdikute väljatöötamisel. 2026. aastal keskendutakse juba õpitu rakendamisele, saadud teadmiste ja oskuste lihvimisele ning kinnistamisele.
2026. aastal teeme ettevalmistusi teiseks „Turvalisuse märkide“ rakendamise etapiks aastatel 2027–2029, kus mudeli väljaõppega saavad liituda juba järgmised omavalitsused.
„Turvalisuse märkidega“ seotud küsimustega palume ühendust võtta laste heaolu osakonna peaspetsialisti Eve Terasega e-posti aadressil [email protected].
Projekti rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ vahenditest.
""
8.2. Vanemlus
Lapse heaolu tagamise seisukohast on äärmiselt oluline tegur lapsevanemate võimekus vastutada asjakohaselt ja adekvaatselt lapse arenguvajaduste eest. Sellega kaasneb ka lapsevanema pidev kohanemine aja jooksul muutuvate lapse vajadustega ja nendega toimetulek. Vanemluse alla kuuluvad lapsevanema suutlikkus tagada lapsele vajaminev esmane hoolitsus, eakohane juhendamine ning vajaminevate piiride seadmine. Samuti lapsevanema emotsionaalne kohalolek ja valmisolek toetada ning abistada oma last. Vanemluse alla kuulub ka oskus tagada lapse arenguks ja heaoluks vajaminev turvaline füüsiline ja vaimne keskkond.
Vanemlust käsitledes tuleb esmajoones esile lapse ja vanema vaheline kiindumussuhe. Täiskasvanud inimese võimet luua väikese lapsega hea kiindumussuhe mõjutavad inimese enda lapsena kogetud kiindumussuhe, tähtsamad inimsuhted ning kogetud suhete iseloom. Varased lapsepõlvesuhted mõjutavad seda, kui iseseisev on täiskasvanu oma otsuste tegemises ja elukorralduses. Samuti mõjutab seda, milline on inimese ärevus, kuidas sellega toime tullakse, kuivõrd välditakse ebameeldivaid olukordi või inimesi ning kuidas toimub probleemide lahendamine.14 Seega määrab lapsevanema suutlikkus ära suuremas osas lapse toimetuleku ja heaolu.
Lapse baasturvalisus areneb, kui lapsevanemad saavad oma ülesannetega lapse kasvatamisel ja arendamisel piisavalt hästi hakkama. Lapse baasturvalisus on lapse psüühilise arengu ja tervise olulisemaiks nurgakiviks. Lapsevanemate ülesanne on lapsele turvalisuse tagamine, aktsepteeriva ja lapse vajadustele vastava hoolitsuse tagamine. Oluline on lapse vajadusi piisavalt ja õigesti rahuldada ning last kasvatada selliselt, et ta õpiks olema vastastiksuhtes teiste inimestega, omandades tõese pildi endast, ümbritsevast keskkonnast ning suudaks ennast väljendada selliselt, et lapse seisukohalt tähtsad inimesed mõistaksid teda ja laps neid.14
Kiindumussuhtega käsikäes käivad vanemlikud kasvatusstiilid. „Lapse küsitlemise käsiraamatus“ viidatakse McClelland neljale vanemlikule stiilile14, millele saab keskenduda ka lapse heaolu hindamises:
1. Lapsevanem väljendab hoolivust, armastust ja tähelepanelikkust, aga jätab lapsele piisaval määral iseseisvat otsustamisruumi. Lapse enesehinnang on tasakaalus.
2. Vanema ja lapse vahel on hingeline emotsionaalne seotus, aga lapsevanema armastust väljendab vähene kontroll ja piiride puudumine. See võib tekitada lapsel kõrge enesehinnangu, kuid laps ei sobitu tegelikku ühiskonda.
3. Lapsevanema ja lapse vahelised suhted ei ole emotsionaalselt lähedased, suhetes puudub soojus ja vastastikune mõistmine, kuid lapsevanem juhib kindlalt lapse elu ja valikuid. Lapse jaoks on suhe turvaline, kuid tingib madala enesehinnangu ja initsiatiivituse.
4. Laps on hooletusse jäetud või väärkoheldud. Antud vanemlikul kasvatustiilil on kõige suurem mõju lapse edaspidisele elule ja enesehinnangule. Esmaste lähisuhete puudumine tekitab lapsel probleeme edaspidises suhetes, põhjustades lapse kohanemisraskusi ja pärsib negatiivsete emotsioonidega toimetulekul.
Käesolevas käsiraamatus on toodud välja vanemlust enim mõjutava lapse heaolu valdkonnad. Valdkondade alla on toodud välja peamised kaitse- ja riskitegurid ning toetavad üldised küsimused, mis aitavad selgitada välja abivajadust konkreetses valdkonnas.
14 Liivamägi-Hitrov, A. Kask, K. (2016). Lapse küsitlemise käsiraamat.
Viimati uuendatud 22.04.2025
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.04.2026