Reili Brandt, Saue vallavalitsuse lastekaitsespetsialist
Saue valla lastekaitsetöö praktika on olnud tugev – spetsialistide meeskonnal on pikaajalised kogemused ja toimivad töövõtted. Siiski on tekkinud vajadus ühise raamistiku järele, mis aitaks igapäevatööd paremini siduda ning toetaks järjepidevalt lapse ja pere hääle kuuldavaks tegemist.
Prooviprojektiga ei liitutud välise suunamise mõjul, vaid otsus võeti vastu Saue valla lastekaitse meeskonna arutelude tulemusena. Info „Turvalisuse märkide“ mudeli kohta jõudis meieni lastekaitsespetsialisti kaudu, kes osales projekti infotunnis ja tõi ettepaneku sellega liituda meeskonna ühisarutellu. Seega oli võimalik küsimust ühiselt arutada ja hinnata selle sobivust oma tööga. See aitas kujundada olukorra, et mudelit ei rakendatud pelgalt projekti ootuste tõttu, vaid teadliku valikuna, millega meeskond oli sisuliselt nõus.
Mudelit ei rakendatud pelgalt projekti ootuste tõttu, vaid teadliku valikuna.
Saue vald liitus „Turvalisuse märkide“ prooviprojektiga 2025. aasta aprillis, projekt kestab 2027. aasta detsembrini. Oleme metoodika juurutamise etapis, mida iseloomustavad intensiivsed koolitused, supervisioonid ja töövõtete proovimine. Metoodika on kujunemas ja otsib oma kohta igapäevatöös. Juba on märgata esimesi muutusi tööviisides, samal ajal saame mõtestada ka neid kohti, kus uue käsitluse rakendamiseks on vaja rohkem aega ja organisatsiooni tuge. See on ka meeskonna jaoks pidev õppimine ja kasvamine.
Pered tuleb alati kaasata
Üha selgemaks on saanud, et muutus ei seisne pelgalt „Turvalisuse märkide“ mudeliga seotud tööriistades, vaid mõtteviisis, mille keskmes on põhimõte, et peredega ei tehta midagi neid kaasamata ja rõhuasetus on nende tugevatel külgedel. Kuigi käsitlus pakub selgeid raamistikke ja praktilisi töövahendeid, nagu tööriist „Minu kolm maja“ , turvavõrgustiku väljaselgitamine või skaalaküsimused, avaldub nende tegelik väärtus selles, kuidas need suunavad spetsialisti mõtlemist ja tööd. Tähelepanu nihkub probleemide kirjeldamiselt tugevate külgede märkamisele, hinnangute andmiselt koostööle ja spetsialisti positsioonilt tegutsemiselt ühisele arutelule lapse ja perega.
Üks hea kolleeg sõnastas selle tabavalt, öeldes, et muutused ei alga projektist, eesmärkidest ega juhtimisest, vaid inimesest endast. See tähendab valmisolekut oma töövõtteid märgata, peegeldada ja vajadusel kohandada. Näiteks eeldab tööriista „Minu kolm maja“ kasutamine spetsialistilt oskust aeglustada vestlust ja tekitada ruum, kus laps saab oma kogemust ise sõnastada, samal ajal kui skaalaküsimused aitavad suunata arutelu konkreetsete muutuste poole. Selline käsitlus kujuneb harjutamise käigus, mida on hea teha kolleegide toel koos meeskonnaga.
Õpitakse ühiselt
Saue lastekaitsemeeskonna jaoks on üks olulisem muutus olnud ühtsema arusaama kujunemine. „Turvalisuse märkide“ projekt on üles ehitatud kogu organisatsiooni ühisel õppimisel. Saue valla sotsiaalosakonna juht Elmet Puhm toob välja: „Juhtimise vaates on oluline arvestada, et uue käsitlusega kohanemine võtab aega ja esialgne ebakindlus on selle loomulik osa. Kordamine ja järjepidevus on vajalikud, et metoodika kasutamine ei jääks üksikute töövõtete tasandile, vaid hakkaks kujundama ühtsemat mõtteviisi kogu meeskonnas. Ühtne käsitlus aitab hoida tähelepanu keskmes lapse hääle ja toetab teadlikumat tööd pere tugevate külgedega.“
Muutused ei alga projektist, eesmärkidest ega juhtimisest, vaid inimesest endast.
Töö käigus on selgunud, et tööriistade kasutamine ei ole alati loomulik ja vaja on teadlikku meeldetuletamist ning ettevalmistust. Minu kolleegid on toonud esile, et just põhjalike küsimuste sõnastamine ja sobiva tööriista valik on oskused, mis kujunevad järk-järgult. Näiteks pöörab spetsialist teadlikumalt tähelepanu sellele, milliseid küsimusi esitada ja milliseid tööriistu kasutada, et vestlus toetaks paremini lapse ja pere kogemuse avamist.
Oluline muutus on toimunud lapse ja pere kaasamises. Kuigi lastekaitsetöös on lapse ja pere kaasamine olnud alati keskne, on „Turvalisuse märgid“ aidanud seda teha süsteemsemalt. Üks kolleeg tõi välja juhtumi, kus lapse turvavõrgustiku väljaselgitamise käigus tuli esile hulk pereliikmeid, kes ei olnud varem juhtumitega tegeledes esiplaanil. Need olid lapse jaoks olulised inimesed, kelle kaasamine avas uusi võimalusi last toetada.
Metoodika tekitab ühise arusaama ja raamistiku, mis toetab juhtumite süsteemsemat analüüsi.
Muutunud on ka see, kuidas lapse hääl esile tuuakse. Tööriist „Minu kolm maja“ aitab lapse kogemuse nähtavaks muuta ja seda ka vanemale paremini vahendada. Meeskonna juhile on see oluline just seetõttu, et lapse enda sõnastatud ja kujutatud kogemust on keerulisem ümber lükata kui spetsialisti hinnangut ning see annab tuge ka kaebuste korral, võimaldades toetuda lapse enda vaatele, mis on jäädvustatud.
Metoodika tekitab ühise arusaama ja raamistiku, mis toetab juhtumite süsteemsemat analüüsi, näiteks meeskonna kovisioonide kaudu. Juhile on see kaasa toonud konstruktiivsemad arutelud ja selgema keskendumise lapse vajadustele. Samuti on muutunud meeskonnasisene suhtlus: rohkem tähelepanu pööratakse üksteise märkamisele ja sisulise tagasiside andmisele, mis toetab professionaalset arengut.
Suurem paindlikkus on edu alus
Kaasamine ei ole alati siiski kerge. Vahel ei ole laps valmis kohe kaasa tulema või on vajab teistsugust lähenemist. Sellisel juhul kasutatakse tööriistu paindlikult, alustades lihtsamast ja liikudes hiljem küsimuse juurde tagasi. Samuti aitavad skaalaküsimused hinnata lapse turvatunnet ja suunata arutelu muutuste poole.
Igapäevatöös, kus ajasurve ja juhtumite rohkus on paratamatud, kasutatakse tööriistu paindlikult ning kohandatakse vastavalt olukorrale. See on aidanud kujundada realistlikuma ja toimivama käsitluse, kus metoodika ei ole jäik raam, vaid toetab spetsialisti professionaalset otsustamist. Siiski on töö muutunud aegnõudvamaks. Pikemad kohtumised, näiteks kodukülastused või töö lapsega visuaalsete tööriistade abil, annavad sügavama arusaama, kuid nõuavad rohkem aega ja vahendeid.
Tööriistu kasutatakse paindlikult, alustades lihtsamast ja liikudes hiljem küsimuse juurde tagasi.
Koos „Turvalisuse märkide“ rakendamisega avati Saue vallavalitsuses 2025. aasta detsembris ka uus nõustamisruum. See on kujundatud nii, et see oleks lapse- ja peresõbralik ning toetaks „Turvalisuse märkide“ metoodika põhimõtteid igapäevatöös. See on andnud spetsialistidele paremad võimalused vestlusteks, kus saab kasutada visuaalseid ja kaasavaid töövahendeid, näiteks joonistamist või vestluskaarte, mis aitavad lapse kogemust nähtavamaks muuta. Samuti loob eraldi ja teadlikult kujundatud ruum selgema piiri igapäevase töökorralduse ning nõustamise vahel, mis toetab nii lapse kui ka pere keskendumist ja osalemist.
Koostöö teiste omavalitsustega
Tähtis on ka koostöö teiste omavalitsustega. Ühised koolitused ja kogemuste vahetamine aitavad avardada vaadet ning kujundada ühtsema väärtusruumi, tuues esile ka erinevused, mis aitavad oma tööd paremini mõtestada.
Koolituste maht on suur ja nende sidumine igapäevatööga nõuab head ajaplaneerimist.
Metoodika rakendamisega kaasnevad ka süsteemsed takistused. Koolituste maht on suur ja nende sidumine igapäevatööga nõuab head ajaplaneerimist. Samuti ei toeta kõik infosüsteemid metoodika loogikat nii, nagu praktikud ootaksid. See võib vähendada töö sujuvust ja lisada halduskoormust. Metoodika rakendamine ei olene ainult spetsialistide valmisolekust, vaid eeldab ka organisatsioonilist ja süsteemset tuge, et uued töövõtted saaksid päriselt kinnistuda. „Turvalisuse märkide“ projektile on riigi tugi olemas, mis väljendub nii koolitustes, supervisioonides kui ka kogu Eestit hõlmavas koostöövõrgustikus ning aitab kaasa metoodika järjepidevale rakendamisele.
Saue valla kogemus näitab, et „Turvalisuse märkide“ rakendamine ei ole muutnud lastekaitsetöö eesmärki, vaid viisi, kuidas selleni liigutakse. Olemasolev hea praktika on saanud selgema struktuuri ja ühise keele, mis toetab nii spetsialiste kui ka peresid. Samal ajal on see kujunev protsess, kus on tähtis järjepidevalt õppida, kogemusi jagada ja töövõtteid kohandada. Muutus seisneb eelkõige teadlikumas ja ühtsemas käsitluses, mis aitab paremini märgata, mõtestada ja toetada lapse ning pere vajadusi.
Pildil: Koos „Turvalisuse märkide“ rakendamisega avati Saue vallavalitsuses laste- ja peresõbralik nõustamisruum. Foto: erakogu.
Loe ka Helen Altoni artiklit „Mida oleme ühe aastaga õppinud mudeli „Turvalisuse märgid“ rakendamisest Eesti lastekaitses?“
Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 2/2026.
Loomise kuupäev: 13.04.2026
