Pensioni indekseerimine
Iga aasta 1. aprillil pensionid suurenevad, sest neid indekseeritakse.
Indekseerimise eesmärk on hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Selleks kinnitab Vabariigi Valitsus igal aastal uue pensioniindeksi.
Pensioniindeksi arvutamisel võetakse arvesse:
- 80% ulatuses eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise muutus;
- 20% ulatuses eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutus.
Indekseerimine toimub vaid siis, kui need suurenevad. Vähenemise korral pensione ei vähendata.
Indekseerimisel suurendatakse nii pensioni baasosa kui aastahinnet.
Pensioni baasosa, mis on kõigil pensionisaajatel sama, suureneb indekseerimisel aastahindest rohkem. Selle eesmärk on kiiremini kasvatada just seda osa pensionist, mida makstakse olenemata tööpanusest kõigile pensionäridele võrdses suuruses. Nii paraneb ka väikese pensioni saajatel võimalus paremini toime tulla.
Ka uus aastahinne on kõigi jaoks sama suur, kuid kuna aastahindega korrutatakse läbi inimese tööstaažist sõltuv staažiosa, siis suureneb indekseerimise tulemusel ka pension erinevalt - kellel on rohkem staaži, sellel rohkem ja vastupidi.
Pensioni baasosa
Pensioni baasosa on pensioni alustala, mis on pensionitel ühesugune.
Pensioni baasosa on 317,9193 eurot.
Aastahinne
Aastahinne on ühe aasta pensioniõigusliku staaži või kindlustusosaku maksumus.
Pensioni aastahinne on 8,684 eurot.
Rahvapension
Neile, kel minimaalne vajalik pensionistaaž (15 aastat) puudub, makstakse rahvapensioni. Ka rahvapensionimäär muutub igal aastal koos indekseerimisega.
Rahvapensioni määr on 336,39 eurot.
2022.aasta 1.aprillist olid:
Pensioni baasosa 275,7562, pensioni aastahinne 7,718, rahvapensioni määr 295,34 eurot.
2021.aasta 1.aprillist olid:
Pensioni baasosa 235,3079, pensioni aastahinne 7,206, rahvapensioni määr 255,18 eurot.
2020. aasta 1. aprillist olid:
Pensioni baasosa 215,5148, pensioni aastahinne 7,104, rahvapensioni määr 221,63 eurot.
2019. aasta 1. aprillist olid:
Pensioni baasosa 191,6496, pensioni aastahinne 6,627, rahvapensioni määr 205,21 eurot.
2018. aasta 1. aprillist olid:
Pensioni baasosa 175.439, pensioni aastahinne 6,161, rahvapensioni määr 189,31 eurot.
2017. aasta 1. aprillist olid:
Pensioni baasosa 161,9038 pensioni aastahinne 5,767 rahvapensioni määr 175,94
2016. aasta 1. aprillist olid:
Pensioni baasosa 153,3035 pensioni aastahinne 5,514 rahvapensioni määr 167,40
2015. aasta 1. aprillist olid:
Pensioni baasosa 144,2585 pensioni aastahinne 5,245 rahvapensioni määr 158,37
Töötatud aja arvesse võtmine ja pensioni ümberarvutamine
Lisaks indekseerimisele võtame iga aasta 1. aprillil arvesse vahepeal töötatud aja.
Pensionäridele, kes möödunud aastal töötasid ja said sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, arvutame eelmise aasta eest lisanduva kindlustusosaku. Lisaks indekseerimisele suureneb nende pension ka selle võrra.
Arvesse läheb töötasult või ettevõtlustulult arvestatud sotsiaalmaks. Seega ei ole tähtis, kas inimene töötas terve aasta või üksnes mõned kuud. Kindlustusosaku suuruse arvutame välja laekunud sotsiaalmaksu summa põhjal.
Vaata oma pensioni suurust riigiportaalist
Pane tähele, et indekseeritud ja ümberarvutatud pensioni suurus on sulle nähtav alates 1.aprillist.
Pensioni suuruse muutumine ja tulumaks
Indekseerimine ja ümberarvutamine muudab sinu pensionisumma suurust. Seega, kui oled vanaduspensioniealine, töötad ja kasutad tulumaksuvabastust tööandja juures, tuleb sul pärast indekseerimist iga aasta aprillikuus tulumaksuvabastus tööandja juures üle vaadata.
Kui oled vanaduspensioniealine ja saad sotsiaalkindlustusametilt mitut tulumaksuga maksustatavat hüvitist, siis jälgib sotsiaalkindlustusamet ise, et sinu tulumaksuvabastuse määr ei oleks ületatud.
Infot oma tulumaksuvaba miinimumi kohta pensionilt ja hüvitistelt saate näha Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses „Minu kontaktandmed“ lehel „Tulumaksuvaba summa“ plokis. Samal lehel saate soovi korral muuta tulumaksuvabastuse summat. Samuti on võimalik muuta tulumaksuvaba miinimumi summat:
- e-kirjaga aadressil: [email protected], digiallkirjastatult
- postiga aadressil: Sotsiaalkindlustusamet, Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
- klienditeenindustes
- Info tulumaksuvabastuse kohta tulude üleselt on näha Maksu- ja Tolliameti iseteeninduses
Andmed pensionikindlustuse registris
Pensionikindlustuse registri teatis
Riiklik pensionikindlustuse register on infosüsteem, kus registri andmete alusel peetakse arvestust isikute ja nende poolt või nende eest makstud ja arvestatud sotsiaalmaksu, nende pensioniõigusliku- ja pensionikindlustusstaaži ning neile riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste määramise ja maksmise kohta.
Teatis antakse pensionikindlustatu informeerimiseks pensionikindlustuse registrisse kantud andmetest. Registrisse kantud andmed on aluseks pensioni määramisel ja ümberarvestamisel.
Juurdepääs e-teatisele on https://www.eesti.ee/et/minu/andmed/toetus#pensionikindlustuse-registri-teatis.
Teatis annab ülevaate sotsiaalkaitse infosüsteemis olevatest 1999.-2022. a sotsiaalmaksu andmetest ning nende põhjal leitud suurustest, mis on olulised riikliku (ehk I samba) pensioni õiguse ja suuruse kindlaksmääramisel.
Teatisel on sotsiaalmaksu andmed tööandjate lõikes, pensionikindlustusstaaž, kindlustusosakud kuni 2020 ja alates 2021 kindlustusosakud, solidaarosakud, ühendosakud ning nende summa.
Info põhineb Maksu- ja Tolliameti poolt sotsiaalkaitse infosüsteemile edastatud andmetel (veerud 2-5). Samad andmed on aluseks pensionide ümberarvutusel 1. aprilli.
1. Teatisel näidatud isikustatud sotsiaalmaks (veerg 6) on üldjuhul arvestatud sotsiaalmaks (veerg 4), füüsilisest isikust ettevõtjal (FIE) ettevõtlustulult makstud sotsiaalmaks (veerg 5).
Sotsiaalmaks on 33% töötasust või FIE ettevõtlustulust:
- isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) on 20% töötasust või FIE ettevõtlustulust;
- isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa (veerg 8) on pensionikindlustuse II sambaga ühinenutel 16%, mitteühinenutel 20% töötasust või FIE ettevõtlustulust.
2. Teatisel näidatud pensionikindlustusstaaži arvestatakse alates 1999.aastast. See on oluline pensioniõiguse kindlakstegemisel, kuid pensioni suurus sellest ei sõltu.
- Pensionikindlustusstaaži arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa andmed (veerg 7).
- Üks aasta pensionikindlustusstaaži arvestatakse isikule, kelle isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) on vähemalt võrdne miinimumpalga aastasummalt makstavaga. St ühel kalendriaastal saab pensionikindlustusstaaži koguda ühe aasta või vähem, olenevalt summast veerus 7.
2022. aastal oli miinimumpalk 654 eurot ja ühe pensionikindlustusstaaži aasta saamiseks pidi pensionikindlustuse osa olema 1569,6 eurot (654 x 12 kuud x 20%).
- Isikule, kelle eest maksis sotsiaalmaksu riik, vald või linn sotsiaalmaksuseaduse §6 alusel (584 eurolt kuus), arvestatakse üks aasta pensionikindlustusstaaži, kui isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) summa oli 2022.a vähemalt 1401,6 eurot (7008 x 20%).
Teatisel on sotsiaalmaksu maksja (veerg 2) sel juhul märgitud tärniga "*".
3. Teatisel näidatud pensionikindlustatu kindlustusosakute summa põhjal arvutatakse riikliku pensioni kindlustusosa – sellest sõltub pensioni suurus.
- Kindlustusosaku arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa andmed (veerg 8).
- Pensionikindlustatu kindlustusosaku leidmiseks jagatakse tema isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa (veerg 8) isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suurusega, mis oli 2022. aastal 3786,82 eurot.
4. Teatisel näidatud pensionikindlustatu solidaarosakute ja kindlustusosakute summa alusel leitakse ühendosak, mille põhjal arvutatakse riikliku pensioni ühendosa – sellest sõltub pensioni suurus.
Solidaarosaku väärtus ühe kalendriaasta kohta on kuni 1 ja kohustusliku kogumispensioniga liitunutel kuni 0,8.
Solidaarosak on 1,0, kui inimese eest on aasta jooksul makstud sotsiaalmaksu vähemalt 12-kordselt töötasu alammääralt. Kui tema eest on makstud aasta jooksul sotsiaalmaksu vähem kui aastaselt töötasu alammääralt, arvutatakse solidaarosak proportsionaalselt.
- Solidaarosaku arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa andmed (veerg 8).
- Pensionikindlustatu solidaarosaku leidmiseks jagatakse tema isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa (veerg 8) 2022 aasta jaanuarikuu 12-kordselt töötasu alammääralt arvutatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga 1569,6 eurot (7848 x 20%)
- Isikul, kelle eest maksis sotsiaalmaksu riik, vald või linn sotsiaalmaksuseaduse §6 alusel (584 eurolt kuus), on solidaarosaku väärtus kuni 1, kui isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa (veerg 8) summa oli 2022.a vähemalt 1401,6 eurot (7008 x 20%).
Teatisel on sotsiaalmaksu maksja (veerg 2) sel juhul märgitud tärniga "*".
- NB! Kui teatisel näidatud andmed erinevad sotsiaalmaksu maksja (tööandja) antud andmetest, soovitame selgituse saamiseks pöörduda kõigepealt sotsiaalmaksu maksja (tööandja) poole.
- Pensionikindlustatu võib taotleda andmete täpsustamist või erinevuste põhjuste selgitamist oma elu- või asukohast lähimast Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroost, kes on kohustatud taotluse rahuldama ühe kuu jooksul.
- Pensionikindlustatu taotlusel väljastatakse teatis Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustest. Teatist säilitada ei ole vaja, andmed pensioni määramiseks ja ümberarvutamiseks võetakse sotsiaalkaitse infosüsteemist.
Selgitusi teatise kohta saab infotelefonil: 612 1360 või e-post [email protected]
Teatis annab ülevaate sotsiaalkaitse infosüsteemis olevatest 1999.-2021. a sotsiaalmaksu andmetest ning nende põhjal leitud suurustest, mis on olulised riikliku (ehk I samba) pensioni õiguse ja suuruse kindlaksmääramisel.
Teatisel on sotsiaalmaksu andmed tööandjate lõikes, pensionikindlustusstaaž, kindlustusosakud kuni 2020 ja alates 2021 kindlustusosakud, solidaarosakud, ühendosakud ning nende summa.
Info põhineb Maksu- ja Tolliameti poolt sotsiaalkaitse infosüsteemile edastatud andmetel (veerud 2-5). Samad andmed on aluseks pensionide ümberarvutusel 1. aprilli.
1. Teatisel näidatud isikustatud sotsiaalmaks (veerg 6) on üldjuhul arvestatud sotsiaalmaks (veerg 4), füüsilisest isikust ettevõtjal (FIE) ettevõtlustulult makstud sotsiaalmaks (veerg 5).
Sotsiaalmaks on 33% töötasust või FIE ettevõtlustulust:
- isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) on 20% töötasust või FIE ettevõtlustulust;
- isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa (veerg 8) on pensionikindlustuse II sambaga ühinenutel 16%, mitteühinenutel 20% töötasust või FIE ettevõtlustulust.
2. Teatisel näidatud pensionikindlustusstaaži arvestatakse alates 1999.aastast. See on oluline pensioniõiguse kindlakstegemisel, kuid pensioni suurus sellest ei sõltu.
- Pensionikindlustusstaaži arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa andmed (veerg 7).
- Üks aasta pensionikindlustusstaaži arvestatakse isikule, kelle isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) on vähemalt võrdne miinimumpalga aastasummalt makstavaga. St ühel kalendriaastal saab pensionikindlustusstaaži koguda ühe aasta või vähem, olenevalt summast veerus 7.
2021. aastal oli miinimumpalk 584 eurot ja ühe pensionikindlustusstaaži aasta saamiseks pidi pensionikindlustuse osa olema 1401,60 eurot (584 x 12 kuud x 20%).
- Isikule, kelle eest maksis sotsiaalmaksu riik, vald või linn sotsiaalmaksuseaduse §6 alusel (584 eurolt kuus), arvestatakse üks aasta pensionikindlustusstaaži, kui isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) summa oli 2021.a vähemalt 1401,6 eurot (7008 x 20%).
Teatisel on sotsiaalmaksu maksja (veerg 2) sel juhul märgitud tärniga "*".
3. Teatisel näidatud pensionikindlustatu kindlustusosakute summa põhjal arvutatakse riikliku pensioni kindlustusosa – sellest sõltub pensioni suurus.
- Kindlustusosaku arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa andmed (veerg 8).
- Pensionikindlustatu kindlustusosaku leidmiseks jagatakse tema isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa (veerg 8) isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suurusega, mis oli 2021. aastal 3433,03 eurot.
4. Teatisel näidatud pensionikindlustatu solidaarosakute ja kindlustusosakute summa alusel leitakse ühendosak, mille põhjal arvutatakse riikliku pensioni ühendosa – sellest sõltub pensioni suurus.
Solidaarosaku väärtus ühe kalendriaasta kohta on kuni 1 ja kohustusliku kogumispensioniga liitunutel kuni 0,8.
Solidaarosak on 1,0, kui inimese eest on aasta jooksul makstud sotsiaalmaksu vähemalt 12-kordselt töötasu alammääralt. Kui tema eest on makstud aasta jooksul sotsiaalmaksu vähem kui aastaselt töötasu alammääralt, arvutatakse solidaarosak proportsionaalselt.
- Solidaarosaku arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa andmed (veerg 8).
- Pensionikindlustatu solidaarosaku leidmiseks jagatakse tema isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa (veerg 8) 2021 aasta jaanuarikuu 12-kordselt töötasu alammääralt arvutatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga 1401,6 eurot (7008 x 20%)
- Isikul, kelle eest maksis sotsiaalmaksu riik, vald või linn sotsiaalmaksuseaduse §6 alusel (584 eurolt kuus), on solidaarosaku väärtus kuni 1, kui isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa (veerg 8) summa oli 2021.a vähemalt 1401,6 eurot (7008 x 20%).
Teatisel on sotsiaalmaksu maksja (veerg 2) sel juhul märgitud tärniga "*".
- NB! Kui teatisel näidatud andmed erinevad sotsiaalmaksu maksja (tööandja) antud andmetest, soovitame selgituse saamiseks pöörduda kõigepealt sotsiaalmaksu maksja (tööandja) poole.
- Pensionikindlustatu võib taotleda andmete täpsustamist või erinevuste põhjuste selgitamist oma elu- või asukohast lähimast Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroost, kes on kohustatud taotluse rahuldama ühe kuu jooksul.
- Pensionikindlustatu taotlusel väljastatakse teatis Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustest. Teatist säilitada ei ole vaja, andmed pensioni määramiseks ja ümberarvutamiseks võetakse sotsiaalkaitse infosüsteemist.
Selgitusi teatise kohta saab infotelefonil: 612 1360 või e-post [email protected]
Teatis annab ülevaate sotsiaalkaitse infosüsteemis olevatest 1999.-2019. a sotsiaalmaksu andmetest ning nende põhjal leitud suurustest, mis on olulised riikliku (ehk I samba) pensioni õiguse ja suuruse kindlaksmääramisel.
Teatisel on sotsiaalmaksu andmed tööandjate lõikes, pensionikindlustusstaaž ja kindlustusosakud ning nende summa alates 1999.aastast.
Info põhineb Maksu- ja Tolliameti poolt sotsiaalkaitse infosüsteemile edastatud andmetel (veerud 2-5). Samad andmed on aluseks pensionide ümberarvutusel 1. aprilli.
1. Teatisel näidatud isikustatud sotsiaalmaks (veerg 6) on üldjuhul arvestatud sotsiaalmaks (veerg 4), füüsilisest isikust ettevõtjal (FIE) ettevõtlustulult makstud sotsiaalmaks (veerg 5).
Sotsiaalmaks on 33% töötasust või FIE ettevõtlustulust:
- isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) on 20% töötasust või FIE ettevõtlustulust;
- isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa (veerg 8) on pensionikindlustuse II sambaga ühinenutel 16%, mitteühinenutel 20% töötasust või FIE ettevõtlustulust.
2. Teatisel näidatud pensionikindlustusstaaži arvestatakse alates 1999.aastast. See on oluline pensioniõiguse kindlakstegemisel, kuid pensioni suurus sellest ei sõltu.
- Pensionikindlustusstaaži arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa andmed (veerg 7).
- Üks aasta pensionikindlustusstaaži arvestatakse isikule, kelle isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) on vähemalt võrdne miinimumpalga aastasummalt makstavaga. St ühel kalendriaastal saab pensionikindlustusstaaži koguda ühe aasta või vähem, olenevalt summast veerus 7.
2019. aastal oli miinimumpalk 540 eurot ja ühe pensionikindlustusstaaži aasta saamiseks pidi pensionikindlustuse osa olema 1296 eurot (540 x 12 kuud x 20%).
- Isikule, kelle eest maksis sotsiaalmaksu riik, vald või linn sotsiaalmaksuseaduse §6 alusel (500 eurolt kuus), arvestatakse üks aasta pensionikindlustusstaaži, kui isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) summa oli 2019.a vähemalt 1200 eurot (500 x 12 kuud x 20%).
Teatisel on sotsiaalmaksu maksja (veerg 2) sel juhul märgitud tärniga "*".
3. Teatisel näidatud pensionikindlustatu kindlustusosakute summa põhjal arvutatakse riikliku pensioni kindlustusosa – sellest sõltub pensioni suurus.
- Kindlustusosaku arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa andmed (veerg 8).
- Pensionikindlustatu kindlustusosaku leidmiseks jagatakse tema isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa (veerg 8) isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suurusega, mis oli 2019. aastal 3057,226 eurot.
- NB! Kui teatisel näidatud andmed erinevad sotsiaalmaksu maksja (tööandja) antud andmetest, soovitame selgituse saamiseks pöörduda kõigepealt sotsiaalmaksu maksja (tööandja) poole.
- Pensionikindlustatu võib taotleda andmete täpsustamist või erinevuste põhjuste selgitamist oma elu- või asukohast lähimast Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroost, kes on kohustatud taotluse rahuldama ühe kuu jooksul.
- Pensionikindlustatu taotlusel väljastatakse teatis Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustest. Teatist säilitada ei ole vaja, andmed pensioni määramiseks ja ümberarvutamiseks võetakse sotsiaalkaitse infosüsteemist.
Selgitusi teatise kohta saab infotelefonil: 612 1360 või e-post [email protected]
Teatis annab ülevaate sotsiaalkaitse infosüsteemis olevatest 1999.-2018. a sotsiaalmaksu andmetest ning nende põhjal leitud suurustest, mis on olulised riikliku (ehk I samba) pensioni õiguse ja suuruse kindlaksmääramisel.
Teatisel on sotsiaalmaksu andmed tööandjate lõikes, pensionikindlustusstaaž ja kindlustusosakud ning nende summa alates 1999.aastast.
Info põhineb Maksu- ja Tolliameti poolt sotsiaalkaitse infosüsteemile edastatud andmetel (veerud 2-5). Samad andmed on aluseks pensionide ümberarvutusel 1. aprilli.
1. Teatisel näidatud isikustatud sotsiaalmaks (veerg 6) on üldjuhul arvestatud sotsiaalmaks (veerg 4), füüsilisest isikust ettevõtjal (FIE) ettevõtlustulult makstud sotsiaalmaks (veerg 5).
Sotsiaalmaks on 33% töötasust või FIE ettevõtlustulust:
- isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) on 20% töötasust või FIE ettevõtlustulust;
- isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa (veerg 8) on pensionikindlustuse II sambaga ühinenutel 16%, mitteühinenutel 20% töötasust või FIE ettevõtlustulust.
2. Teatisel näidatud pensionikindlustusstaaži arvestatakse alates 1999.aastast. See on oluline pensioniõiguse kindlakstegemisel, kuid pensioni suurus sellest ei sõltu.
- Pensionikindlustusstaaži arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa andmed (veerg 7).
- Üks aasta pensionikindlustusstaaži arvestatakse isikule, kelle isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) on vähemalt võrdne miinimumpalga aastasummalt makstavaga. St ühel kalendriaastal saab pensionikindlustusstaaži koguda ühe aasta või vähem, olenevalt summast veerus 7.
2018. aastal oli miinimumpalk 500 eurot ja ühe pensionikindlustusstaaži aasta saamiseks pidi pensionikindlustuse osa olema 1200 eurot (500 x 12 kuud x 20%).
- Isikule, kelle eest maksis sotsiaalmaksu riik, vald või linn sotsiaalmaksuseaduse §6 alusel (470 eurolt kuus), arvestatakse üks aasta pensionikindlustusstaaži, kui isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) summa oli 2018.a vähemalt 1128 eurot (470 x 12 kuud x 20%).
Teatisel on sotsiaalmaksu maksja (veerg 2) sel juhul märgitud tärniga "*".
3. Teatisel näidatud pensionikindlustatu kindlustusosakute summa põhjal arvutatakse riikliku pensioni kindlustusosa – sellest sõltub pensioni suurus.
- Kindlustusosaku arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa andmed (veerg 8).
- Pensionikindlustatu kindlustusosaku leidmiseks jagatakse tema isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa (veerg 8) isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suurusega, mis oli 2018. aastal 2838,482eurot.
- NB! Kui teatisel näidatud andmed erinevad sotsiaalmaksu maksja (tööandja) antud andmetest, soovitame selgituse saamiseks pöörduda kõigepealt sotsiaalmaksu maksja (tööandja) poole.
- Pensionikindlustatu võib taotleda andmete täpsustamist või erinevuste põhjuste selgitamist oma elu- või asukohast lähimast Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroost, kes on kohustatud taotluse rahuldama ühe kuu jooksul.
- Pensionikindlustatu taotlusel väljastatakse teatis Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustest. Teatist säilitada ei ole vaja, andmed pensioni määramiseks ja ümberarvutamiseks võetakse sotsiaalkaitse infosüsteemist.
Selgitusi teatise kohta saab infotelefonil: 612 1360 või e-post [email protected]
Teatis annab ülevaate sotsiaalkaitse infosüsteemis olevatest 1999.-2017. a sotsiaalmaksu andmetest ning nende põhjal leitud suurustest, mis on olulised riikliku (ehk I samba) pensioni õiguse ja suuruse kindlaksmääramisel.
Teatisel on sotsiaalmaksu andmed tööandjate lõikes, pensionikindlustusstaaž ja kindlustusosakud ning nende summa alates 1999.aastast.
Info põhineb Maksu- ja Tolliameti poolt sotsiaalkaitse infosüsteemile edastatud andmetel (veerud 2-5). Samad andmed on aluseks pensionide ümberarvutusel 1. aprilli.
1. Teatisel näidatud isikustatud sotsiaalmaks (veerg 6) on üldjuhul arvestatud sotsiaalmaks (veerg 4), füüsilisest isikust ettevõtjal (FIE) ettevõtlustulult makstud sotsiaalmaks (veerg 5).
Sotsiaalmaks on 33% töötasust või FIE ettevõtlustulust:
- isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) on 20% töötasust või FIE ettevõtlustulust;
- isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa (veerg 8) on pensionikindlustuse II sambaga ühinenutel 16%, mitteühinenutel 20% töötasust või FIE ettevõtlustulust.
2. Teatisel näidatud pensionikindlustusstaaži arvestatakse alates 1999.aastast. See on oluline pensioniõiguse kindlakstegemisel, kuid pensioni suurus sellest ei sõltu.
- Pensionikindlustusstaaži arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa andmed (veerg 7).
- Üks aasta pensionikindlustusstaaži arvestatakse isikule, kelle isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) on vähemalt võrdne miinimumpalga aastasummalt makstavaga. St ühel kalendriaastal saab pensionikindlustusstaaži koguda ühe aasta või vähem, olenevalt summast veerus 7.
2017. aastal oli miinimumpalk 470 eurot ja ühe pensionikindlustusstaaži aasta saamiseks pidi pensionikindlustuse osa olema 1128 eurot (470 x 12 kuud x 20%).
- Isikule, kelle eest maksis sotsiaalmaksu riik, vald või linn sotsiaalmaksuseaduse §6 alusel (430 eurolt kuus), arvestatakse üks aasta pensionikindlustusstaaži, kui isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) summa oli 2017.a vähemalt 1032 eurot (430 x 12 kuud x 20%).
Teatisel on sotsiaalmaksu maksja (veerg 2) sel juhul märgitud tärniga "*".
3. Teatisel näidatud pensionikindlustatu kindlustusosakute summa põhjal arvutatakse riikliku pensioni kindlustusosa – sellest sõltub pensioni suurus.
- Kindlustusosaku arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa andmed (veerg 8).
- Pensionikindlustatu kindlustusosaku leidmiseks jagatakse tema isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa (veerg 8) isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suurusega, mis oli 2017. aastal 2655,853 eurot.
- NB! Kui teatisel näidatud andmed erinevad sotsiaalmaksu maksja (tööandja) antud andmetest, soovitame selgituse saamiseks pöörduda kõigepealt sotsiaalmaksu maksja (tööandja) poole.
- Pensionikindlustatu võib taotleda andmete täpsustamist või erinevuste põhjuste selgitamist oma elu- või asukohast lähimast Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroost, kes on kohustatud taotluse rahuldama ühe kuu jooksul.
- Pensionikindlustatu taotlusel väljastatakse teatis Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustest. Teatist säilitada ei ole vaja, andmed pensioni määramiseks ja ümberarvutamiseks võetakse sotsiaalkaitse infosüsteemist.
- Selgitusi teatise kohta saab infotelefonil: 612 1360 või e-post [email protected]
Teatis annab ülevaate sotsiaalkaitse infosüsteemis olevatest 1999.-2016. a sotsiaalmaksu andmetest ning nende põhjal leitud suurustest, mis on olulised riikliku (ehk I samba) pensioni õiguse ja suuruse kindlaksmääramisel.
Teatisel on sotsiaalmaksu andmed tööandjate lõikes, pensionikindlustusstaaž ja kindlustusosakud ning nende summa alates 1999.aastast.
Info põhineb Maksu- ja Tolliameti poolt sotsiaalkaitse infosüsteemile edastatud andmetel (veerud 2-5). Andmed 1. aprilli seisuga olid aluseks pensionide ümberarvutusel.
1. Teatisel näidatud isikustatud sotsiaalmaks (veerg 6) on üldjuhul arvestatud sotsiaalmaks (veerg 4), füüsilisest isikust ettevõtjal (FIE) ettevõtlustulult makstud sotsiaalmaks (veerg 5).
Sotsiaalmaks on 33% töötasust või FIE ettevõtlustulust:
- isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) on 20% töötasust või FIE ettevõtlustulust;
- isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa (veerg 8) on pensionikindlustuse II sambaga ühinenutel 16%, mitteühinenutel 20% töötasust või FIE ettevõtlustulust.
2. Teatisel näidatud pensionikindlustusstaaži arvestatakse alates 1999.aastast. See on oluline pensioniõiguse kindlakstegemisel, kuid pensioni suurus sellest ei sõltu.
- Pensionikindlustusstaaži arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa andmed (veerg 7).
- Üks aasta pensionikindlustusstaaži arvestatakse isikule, kelle isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) on vähemalt võrdne miinimumpalga aastasummalt makstavaga. St ühel kalendriaastal saab pensionikindlustusstaaži koguda ühe aasta või vähem, olenevalt summast veerus 7.
2016. aastal oli miinimumpalk 430 eurot ja ühe pensionikindlustusstaaži aasta saamiseks pidi pensionikindlustuse osa olema 1032 eurot (430 x 12 kuud x 20%).
- Isikule, kelle eest maksis sotsiaalmaksu riik, vald või linn sotsiaalmaksuseaduse §6 alusel (390 eurolt kuus), arvestatakse üks aasta pensionikindlustusstaaži, kui isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) summa oli 2016.a vähemalt 936 eurot (390 x 12 kuud x 20%).
Teatisel on sotsiaalmaksu maksja (veerg 2) sel juhul märgitud tärniga "*".
3. Teatisel näidatud pensionikindlustatu kindlustusosakute summa põhjal arvutatakse riikliku pensioni kindlustusosa – sellest sõltub pensioni suurus.
- Kindlustusosaku arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa andmed (veerg 8).
- Pensionikindlustatu kindlustusosaku leidmiseks jagatakse tema isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa (veerg 8) isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suurusega, mis oli 2016. aastal 2471,65 eurot.
NB! Kui teatisel näidatud andmed erinevad sotsiaalmaksu maksja (tööandja) antud andmetest, soovitame selgituse saamiseks pöörduda kõigepealt sotsiaalmaksu maksja (tööandja) poole.
- Pensionikindlustatu võib taotleda andmete täpsustamist või erinevuste põhjuste selgitamist oma elu- või asukohast lähimast Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroost, kes on kohustatud taotluse rahuldama ühe kuu jooksul.
- Pensionikindlustatu taotlusel väljastatakse teatis Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustest. Teatist säilitada ei ole vaja, andmed pensioni määramiseks ja ümberarvutamiseks võetakse sotsiaalkaitse infosüsteemist.
- Selgitusi teatise kohta saab infotelefonil: 612 1360 või e-post [email protected]
Teatis annab ülevaate pensionikindlustuse registris olevatest 1999.-2015. a sotsiaalmaksu andmetest ning nende põhjal leitud suurustest, mis on olulised riikliku (ehk I samba) pensioni õiguse ja suuruse kindlaksmääramisel.
Teatisel on sotsiaalmaksu andmed tööandjate lõikes, pensionikindlustusstaaž ja kindlustusosakud ning nende summa alates 1999.aastast.
Info põhineb Maksu- ja Tolliameti poolt riiklikule pensionikindlustuse registrile edastatud andmetel (veerud 2-5). Andmed 1. aprilli seisuga olid aluseks pensionide ümberarvutusel.
1. Teatisel näidatud isikustatud sotsiaalmaks (veerg 6) on üldjuhul arvestatud sotsiaalmaks (veerg 4), füüsilisest isikust ettevõtjal (FIE) ettevõtlustulult makstud sotsiaalmaks (veerg 5).
Sotsiaalmaks on 33% töötasust või FIE ettevõtlustulust:
- isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) on 20% töötasust või FIE ettevõtlustulust;
- isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa (veerg 8) on pensionikindlustuse II sambaga ühinenutel 16%, mitteühinenutel 20% töötasust või FIE ettevõtlustulust.
2. Teatisel näidatud pensionikindlustusstaaži arvestatakse alates 1999.aastast. See on oluline pensioniõiguse kindlakstegemisel, kuid pensioni suurus sellest ei sõltu.
- Pensionikindlustusstaaži arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa andmed (veerg 7).
- Üks aasta pensionikindlustusstaaži arvestatakse isikule, kelle isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) on vähemalt võrdne miinimumpalga aastasummalt makstavaga. St ühel kalendriaastal saab pensionikindlustusstaaži koguda ühe aasta või vähem, olenevalt summast veerus 7.
2015. aastal oli miinimumpalk 390 eurot ja ühe pensionikindlustusstaaži aasta saamiseks pidi pensionikindlustuse osa olema 936 eurot (390 x 12 kuud x 20%).
- Isikule, kelle eest maksis sotsiaalmaksu riik, vald või linn sotsiaalmaksuseaduse §6 alusel (355 eurolt kuus), arvestatakse üks aasta pensionikindlustusstaaži, kui isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) summa oli 2015.a vähemalt 852 eurot (355 x 12 kuud x 20%).
Teatisel on sotsiaalmaksu maksja (veerg 2) sel juhul märgitud tärniga "*".
3. Teatisel näidatud pensionikindlustatu kindlustusosakute summa põhjal arvutatakse riikliku pensioni kindlustusosa – sellest sõltub pensioni suurus.
- Kindlustusosaku arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa andmed (veerg 8).
- Pensionikindlustatu kindlustusosaku leidmiseks jagatakse tema isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa (veerg 8) isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suurusega, mis oli 2015. aastal 2325,73 eurot.
NB! Kui teatisel näidatud andmed erinevad sotsiaalmaksu maksja (tööandja) antud andmetest, soovitame selgituse saamiseks pöörduda kõigepealt sotsiaalmaksu maksja (tööandja) poole.
- Pensionikindlustatu võib taotleda andmete täpsustamist või erinevuste põhjuste selgitamist oma elu- või asukohast lähimast Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroost, kes on kohustatud taotluse rahuldama ühe kuu jooksul.
- Pensionikindlustatu taotlusel väljastatakse teatis Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustest. Teatist säilitada ei ole vaja, andmed pensioni määramiseks ja ümberarvutamiseks võetakse riiklikust pensionikindlustuse registrist.
- Selgitusi teatise kohta saab infotelefonil: 612 1360 või e-post [email protected]
Teatis annab ülevaate pensionikindlustuse registris olevatest 1999.-2014. a sotsiaalmaksu andmetest ning nende põhjal leitud suurustest, mis on olulised riikliku (ehk I samba) pensioni õiguse ja suuruse kindlaksmääramisel.
Teatisel on sotsiaalmaksu andmed tööandjate lõikes, pensionikindlustusstaaž ja kindlustusosakud ning nende summa alates 1999.aastast.
Info põhineb Maksu- ja Tolliameti poolt riiklikule pensionikindlustuse registrile edastatud andmetel (veerud 2-5). Andmed 1. aprilli seisuga olid aluseks pensionide ümberarvutusel.
1. Teatisel näidatud isikustatud sotsiaalmaks (veerg 6) on üldjuhul arvestatud sotsiaalmaks (veerg 4), füüsilisest isikust ettevõtjal (FIE) ettevõtlustulult makstud sotsiaalmaks (veerg 5).
Sotsiaalmaks on 33% töötasust või FIE ettevõtlustulust:
- isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) on 20% töötasust või FIE ettevõtlustulust;
- isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa (veerg 8) on pensionikindlustuse II sambaga ühinenutel 16%, mitteühinenutel 20% töötasust või FIE ettevõtlustulust.
2. Teatisel näidatud pensionikindlustusstaaži arvestatakse alates 1999.aastast. See on oluline pensioniõiguse kindlakstegemisel, kuid pensioni suurus sellest ei sõltu.
- Pensionikindlustusstaaži arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa andmed (veerg 7).
- Üks aasta pensionikindlustusstaaži arvestatakse isikule, kelle isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) on vähemalt võrdne miinimumpalga aastasummalt makstavaga. St ühel kalendriaastal saab pensionikindlustusstaaži koguda ühe aasta või vähem, olenevalt summast veerus 7.
2014. aastal oli miinimumpalk 355 eurot ja ühe pensionikindlustusstaaži aasta saamiseks pidi pensionikindlustuse osa olema 852 eurot (355 x 12 kuud x 20%).
- Isikule, kelle eest maksis sotsiaalmaksu riik, vald või linn sotsiaalmaksuseaduse §6 alusel (320 eurolt kuus), arvestatakse üks aasta pensionikindlustusstaaži, kui isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (veerg 7) summa oli 2014.a vähemalt 768 eurot (320 x 12 kuud x 20%).
Teatisel on sotsiaalmaksu maksja (veerg 2) sel juhul märgitud tärniga "*".
3. Teatisel näidatud pensionikindlustatu kindlustusosakute summa põhjal arvutatakse riikliku pensioni kindlustusosa – sellest sõltub pensioni suurus.
- Kindlustusosaku arvutamise aluseks on isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa andmed (veerg 8).
- Pensionikindlustatu kindlustusosaku leidmiseks jagatakse tema isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa (veerg 8) isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suurusega, mis oli 2014. aastal 2179,49 eurot.
NB! Kui teatisel näidatud andmed erinevad sotsiaalmaksu maksja (tööandja) antud andmetest, soovitame selgituse saamiseks pöörduda kõigepealt sotsiaalmaksu maksja (tööandja) poole.
- Pensionikindlustatu võib taotleda andmete täpsustamist või erinevuste põhjuste selgitamist oma elu- või asukohast lähimast Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroost, kes on kohustatud taotluse rahuldama ühe kuu jooksul.
- Pensionikindlustatu taotlusel väljastatakse teatis Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustest. Teatist säilitada ei ole vaja, andmed pensioni määramiseks ja ümberarvutamiseks võetakse riiklikust pensionikindlustuse registrist.
Viimati uuendatud 19.05.2023