Eestis on ligi 700 last, kes kasvavad institutsionaalsel asendushooldusel pere- ja asenduskodudes. Igal aastal eraldatakse perekonnast ligi 300 last. Osa neist naaseb sünniperesse, ent mõnel lapsel pole see kahjuks võimalik.
Lapsed, kes ei saa kasvada oma sünnikodus, vajavad ajutiselt või pikemalt hoolt väljaspool oma perekonda ehk asendushooldusel. Selleks on kaks võimalust:
- perepõhine asendushooldus (lapsendamine, eestkoste ja hoolduspere/perekonnas hooldamine)
- institutsionaalne ehk asutusepõhine asendushooldus (perekodu, asenduskodu)
Võimalusel eelistatakse alati perepõhist asendushooldust, et laps kasvaks mõne just talle sobiva pere kodus.
Perepõhine asendushooldus on võimalik kolmel viisil
- last kasvatatakse hooldusperes
- tema kasvatamiseks seatakse eestkoste
- ta lapsendatakse
Ehk saad just sina pakkuda hoolt ja armastust lapsele, kes ei saa kasvada sünniperes?
Vanemate hooleta jäänud lapsele tuleb leida võimalikult kiiresti uus kodu, kus tal on turvaline kasvada ning kus on hoolivad ja püsivad suhted. Sellises olukorras vastutab lapse elukorralduse eest elukohajärgne kohalik omavalitsus ning lapsega toimetab lastekaitsetöötaja.
Esimese sammuna kaalutakse põhjalikult, kas lapse lähivõrgustikus leidub inimesi, kas tahaksid ja suudaksid teda kasvatada. Kui sellist inimest ei leidu, kaalutakse teisi võimalusi. Nii laps kui ka kogu pere vajavad sellel teekonnal ettevalmistust, aega ja tuge. Lapse perre tulemise otsust ei tohi langetada kiirustades, vaid järk-järgult. Nii saavad laps ja pere üksteisega kohaneda ja luua turvalised suhted.
Võimaluse korral otsitakse lapsele pere tema elukoha lähedal, et lapse igapäevane elu jätkuks võimalikult sarnaselt (kool, sõbrad jne). Samuti on lapsel niimoodi lihtsam säilitada suhted sünnipere ja lähedaste inimestega ning võimalusel sünniperekonda naasta. Lapse jaoks on identiteet, juured ja päritolu väga olulised. Kui laps ei saa otseselt oma lähedastega suhelda, saab temaga perest avatult rääkida ja säilitada esemeid minevikust, näiteks fotosid, kirju jne. Samuti püüab omavalitsus lapsele pere leides säilitada õdede ja vendade kontakti ja neid mitte üksteisest lahutada.
Lapse loomulik kasvu- ja arengukeskkond on perekond. Seega peab perepõhise asendushoolduse võimaluse leidmisel olema alati esikohal, et laps kasvaks mõne just talle sobivas peres. Asendushooldust vajavale lapsele sobivat peret otsides on reegel, et just lapsele otsitakse perekonda, mitte peredele ei valita lapsi.
On tore, et meil on peresid, kes on avanud südame ja kodu lastele, kes pole sündinud nende perre, kuid saavad seal üles kasvada. Need on ühtaegu tavalised ja väga erilised pered. On nooremaid ja vanemaid inimesi, kes tegutsevad väga erinevates valdkondades.
Otsime peresid, aga ka üksikuid inimesi, kes kaaluvad võimalust pakkuda ühele või mitmele lapsele ajutiselt või pikaajaliselt kodu, armastust, tuge ja hoolt. Julgustame peresid pöörduma kõigi küsimuste ja mõtetega meie spetsialistide poole.
|
Hoolduspere |
Lapsendamine |
Eestkoste |
|
|
Lapse seaduslik esindaja |
Omavalitsus. Kõik olulised otsused, nt kooli valimine, dokumentide taotlemine, välismaale sõitmine, tuleb kooskõlastada omavalitsusega. Hoolduspere teeb igapäevaseid lapse hooldamise ja kasvatamisega seotud otsuseid, aga hoolduspere vanem ei ole lapse seaduslik esindaja |
Lapsendaja. Juriidilise toiminguga on lapsendaja ja lapsendatu vahel tekkinud vanema ning lapse vahelised õigused ja kohustused. |
Eestkostja. Eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. |
|
Kestus |
Kuni vajadus kestab või |
Kogu eluks |
Kuni vaja või 18-aastaseks saamiseni |
|
Last vahetult kasvatavat inimest hindab |
Sotsiaalkindlustusamet (SKA) |
SKA |
Kohus (võttes aluseks omavalitsuse ja lapse esindaja arvamuse) |
|
Koolitus |
Kohustuslik (PRIDE eelkoolitus, mida korraldab SKA) |
Soovituslik (PRIDE eelkoolitus, mida korraldab SKA) |
Pole nõutud, soovituslik (PRIDE eelkoolitus, mida korraldab SKA) |
|
Järelevalve |
Omavalitsus |
Puudub |
Kohus |
|
Suhtlemine bioloogiliste vanematega |
Tuleb tagada suhtlemine, v.a juhul, kui see kahjustab lapse heaolu. Suhtlust korraldab omavalitsus, hoolduspere pole selles üksi. |
Kohustust pole. Võib, kui perekond on valmis ja see ei kahjusta lapse heaolu. Tuleb meeles pidada, et laps peaks teadma, et ta on lapsendatud. |
Kui perekond on valmis ja see ei kahjusta lapse heaolu |
|
Koostöö omavalitsusega |
Tuleb teha koostööd. Lisaks muule vajalikule infovahetusele peab omavalitsus tegema ka kodukülastusi ning lapsel on juhtumiplaan, mida koos pere ja lapsega kaks korda aastas läbi vaadatakse. |
Vajaduspõhine koostöö |
Vajaduspõhine koostöö |
|
Rahaline toetus lapsele ja maksja |
Vajaduspõhine, keskmiselt 240 eurot kuus ja vähemalt 2880 eurot aastas (omavalitsus) + peretoetused ja vanemahüvitis (SKA) |
Peretoetused ja vanemahüvitis (SKA) |
240 eurot eestkostetava lapse toetus, peretoetused ja vanemahüvitis (SKA) |
|
Rahaline toetus lapse kasvatajale ja maksja |
Vähemalt pool alampalka lapse kohta ühes kuus (omavalitsus) |
Ühekordne lapsendamistoetus 320 eurot (SKA) |
Puudub. Omavalitsus võib pakkuda eestkosteperedele lisatoetusi. |
|
Lapsendajapuhkus |
70 kalendripäeva kuue kuu jooksul alates lapse perre minemisest |
70 kalendripäeva kuue kuu jooksul alates lapse perre minemisest |
Puudub |
|
Iseseisvasse ellu mineku toetamine järelhooldusteenuse kaudu |
Omavalitsus on kohustatud osutama järelhooldusteenust katkematult õppimise korral. Mitteõppimise korral võib omavalitsus järelhooldusteenust osutada, aga ei pea. |
Puudub |
Omavalitsus ei pea, aga võib osutada järelhooldusteenust (eluaseme tagamine, isiklike kulude katmine ning vajaduspõhised teenused ja toetused) |
|
Õiguslik alus |
Lepinguga teenus |
Kohtuotsus |
Kohtuotsus |
|
Peamine õigusakt |
Sotsiaalhoolekande seadus, perehüvitiste seadus |
Perekonnaseadus, perehüvitiste seadus |
Perekonnaseadus |
Põhja piirkond (Harjumaa, Raplamaa ja Järvamaa)
| Nimi | Telefon | E-post |
|---|---|---|
| Aasa Rohtla | 5301 7803 | [email protected] |
| Olga Vassina | 5349 5424 | [email protected] |
| Eve Mänd | 5911 2128 | [email protected] |
Ida piirkond (Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa)
| Nimi | Telefon | E-post |
|---|---|---|
| Andres Julle | 5198 2801 | [email protected] |
Lõuna piirkond (Jõgeva, Tartu, Võru, Põlva, Valga ja Viljandi maakond)
| Nimi | Telefon | E-post |
|---|---|---|
| Kristel Lall | 520 5516 | [email protected] |
| Kelli Allik | 5393 7684 | [email protected] |
Lääne piirkond (Saare, Hiiu, Lääne, Pärnu maakond)
| Nimi | Telefon | E-post |
|---|---|---|
| Elo Tenusaar | 5190 3792 | [email protected] |
Lapsendaja- ja hoolduspereks saada soovijad saavad registreeruda esmavestlusele spetsialistiga ka sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse kaudu.
Kriisi-ja erihoolduspered
| Nimi | Telefon | E-post |
|---|---|---|
| Eve Mänd | 5911 2128 | [email protected] |
Üldistes küsimustes vastavad
| Brit Kolpakova teenuseomanik (perepõhine hooldus) | 5380 9054 | [email protected] |
| Anu Järvepera juhtivspetsialist (perepõhine hooldus) | 5309 8883 | [email protected] |
| Kaja Rattas asendushoolduse talituse juht | 5340 1856 | [email protected] |
Viimati uuendatud 16.06.2026