Asendushooldus ja kasuvanemlus

Kui laps ei saa mingil põhjusel oma sünniperes elada, leitakse talle võimalus kasvada asendushooldusel. Asendushooldus võib olla perepõhine (lapsendamine, eestkoste, hoolduspere) või asutusepõhine (perekodu või asenduskodu). Asendushooldus annab lapsele võimaluse kasvada turvalises kodus, kus põhirõhk on tema heaolul ja arengul ning kus ta saab ettevalmistuse iseseisvaks eluks.

Eestis on ligi 700 last, kes kasvavad institutsionaalsel  asendushooldusel pere- ja asenduskodudes. Igal aastal eraldatakse perekonnast ligi 300 lastOsa neist naaseb sünniperesse, ent mõnel lapsel pole see kahjuks võimalik.

Lapsed, kes ei saa kasvada oma sünnikodus, vajavad ajutiselt või pikemalt hoolt väljaspool oma perekonda ehk asendushooldusel. Selleks on kaks võimalust: 

  • perepõhine asendushooldus (lapsendamine, eestkoste ja hoolduspere/perekonnas hooldamine)
  • institutsionaalne ehk asutusepõhine asendushooldus (perekodu, asenduskodu)

Võimalusel eelistatakse alati perepõhist asendushooldust, et laps kasvaks mõne just talle sobiva pere kodus.

Perepõhine asendushooldus on võimalik kolmel viisil

  • last kasvatatakse hooldusperes
  • tema kasvatamiseks seatakse eestkoste
  • ta lapsendatakse
Laiemalt kasutatakse ühiskonnas pere kohta, kes kasvatab teistest vanematest sündinud last, ka mõistet kasupere.

Ehk saad just sina pakkuda hoolt ja armastust lapsele, kes ei saa kasvada sünniperes?

Vanemate hooleta jäänud lapsele tuleb leida võimalikult kiiresti uus kodu, kus tal on turvaline kasvada ning kus on hoolivad ja püsivad suhted. Sellises olukorras vastutab lapse elukorralduse eest elukohajärgne kohalik omavalitsus ning lapsega toimetab lastekaitsetöötaja.

Esimese sammuna kaalutakse põhjalikult, kas lapse lähivõrgustikus leidub inimesi, kas tahaksid ja suudaksid teda kasvatada. Kui sellist inimest ei leidu, kaalutakse teisi võimalusi. Nii laps kui ka kogu pere vajavad sellel teekonnal ettevalmistust, aega ja tuge. Lapse perre tulemise otsust ei tohi langetada kiirustades, vaid järk-järgult. Nii saavad laps ja pere üksteisega kohaneda ja luua turvalised suhted.

Võimaluse korral otsitakse lapsele pere tema elukoha lähedal, et lapse igapäevane elu jätkuks võimalikult sarnaselt (kool, sõbrad jne). Samuti on lapsel niimoodi lihtsam säilitada suhted sünnipere ja lähedaste inimestega ning võimalusel sünniperekonda naasta. Lapse jaoks on identiteet, juured ja päritolu väga olulised. Kui laps ei saa otseselt oma lähedastega suhelda, saab temaga perest avatult rääkida ja säilitada esemeid minevikust, näiteks fotosid, kirju jne. Samuti püüab omavalitsus lapsele pere leides säilitada õdede ja vendade kontakti ja neid mitte üksteisest lahutada.

Lapse loomulik kasvu- ja arengukeskkond on perekond. Seega peab perepõhise asendushoolduse võimaluse leidmisel olema alati esikohal, et laps kasvaks mõne just talle sobivas peres. Asendushooldust vajavale lapsele sobivat peret otsides on reegel, et just lapsele otsitakse perekonda, mitte peredele ei valita lapsi.

On tore, et meil on peresid, kes on avanud südame ja kodu lastele, kes pole sündinud nende perre, kuid saavad seal üles kasvada. Need on ühtaegu tavalised ja väga erilised pered. On nooremaid ja vanemaid inimesi, kes tegutsevad väga erinevates valdkondades.

Otsime peresid, aga ka üksikuid inimesi, kes kaaluvad võimalust pakkuda ühele või mitmele lapsele ajutiselt või pikaajaliselt kodu, armastust, tuge ja hoolt. Julgustame peresid pöörduma kõigi küsimuste ja mõtetega meie spetsialistide poole.

Hoolduspere

Lapsendamine

Eestkoste

Lapse seaduslik esindaja

Omavalitsus. Kõik olulised otsused, nt kooli valimine, dokumentide taotlemine, välismaale sõitmine, tuleb kooskõlastada omavalitsusega. Hoolduspere teeb igapäevaseid lapse hooldamise ja kasvatamisega seotud otsuseid, aga hoolduspere vanem ei ole lapse seaduslik esindaja

Lapsendaja. Juriidilise toiminguga on lapsendaja ja lapsendatu vahel tekkinud vanema ning lapse vahelised õigused ja kohustused.

Eestkostja. Eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus.

Kestus

Kuni vajadus kestab või
kuni 18-aastaseks saamiseni
 

Kogu eluks

Kuni vaja või 18-aastaseks saamiseni

Last vahetult kasvatavat inimest hindab

Sotsiaalkindlustusamet (SKA)

SKA

Kohus (võttes aluseks omavalitsuse ja lapse esindaja arvamuse)

Koolitus

Kohustuslik (PRIDE eelkoolitus, mida korraldab SKA)

Soovituslik (PRIDE eelkoolitus, mida korraldab SKA)

Pole nõutud, soovituslik (PRIDE eelkoolitus, mida korraldab SKA)

Järelevalve

Omavalitsus

Puudub

Kohus

Suhtlemine bioloogiliste vanematega

Tuleb tagada suhtlemine, v.a juhul, kui see kahjustab lapse heaolu. Suhtlust korraldab omavalitsus, hoolduspere pole selles üksi.

Kohustust pole. Võib, kui perekond on valmis ja see ei kahjusta lapse heaolu. Tuleb meeles pidada, et laps peaks teadma, et ta on lapsendatud.

Kui perekond on valmis ja see ei kahjusta lapse heaolu

Koostöö omavalitsusega

Tuleb teha koostööd. Lisaks muule vajalikule infovahetusele peab omavalitsus tegema ka kodukülastusi ning lapsel on juhtumiplaan, mida koos pere ja lapsega kaks korda aastas läbi vaadatakse.

Vajaduspõhine koostöö

Vajaduspõhine koostöö

Rahaline toetus lapsele ja maksja

Vajaduspõhine, keskmiselt 240 eurot kuus ja vähemalt 2880 eurot aastas (omavalitsus) + peretoetused ja vanemahüvitis (SKA)

Peretoetused ja vanemahüvitis (SKA)

240 eurot eestkostetava lapse toetus, peretoetused ja vanemahüvitis (SKA)

Rahaline toetus lapse kasvatajale ja maksja

Vähemalt pool alampalka lapse kohta ühes kuus (omavalitsus)

Ühekordne lapsendamistoetus 320 eurot (SKA)

Puudub. Omavalitsus võib pakkuda eestkosteperedele lisatoetusi.

Lapsendajapuhkus

70 kalendripäeva kuue kuu jooksul alates lapse perre minemisest

70 kalendripäeva kuue kuu jooksul alates lapse perre minemisest

Puudub

Iseseisvasse ellu mineku toetamine järelhooldusteenuse kaudu

Omavalitsus on kohustatud osutama järelhooldusteenust katkematult õppimise korral. Mitteõppimise korral võib omavalitsus järelhooldusteenust osutada, aga ei pea.

Puudub

Omavalitsus ei pea, aga võib osutada järelhooldusteenust (eluaseme tagamine, isiklike kulude katmine ning vajaduspõhised teenused ja toetused)

Õiguslik alus

Lepinguga teenus

Kohtuotsus

Kohtuotsus

Peamine õigusakt

Sotsiaalhoolekande seadus, perehüvitiste seadus

Perekonnaseadus, perehüvitiste seadus

Perekonnaseadus

Põhja piirkond (Harjumaa, Raplamaa ja Järvamaa)

Nimi
Telefon
E-post
Aasa Rohtla 
5301 7803
[email protected]
Olga Vassina 5349 5424 [email protected]
Eve Mänd 5911 2128 [email protected]

Ida piirkond (Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa)

Nimi
Telefon
E-post
Andres Julle
5198 2801
[email protected]

Lõuna piirkond (Jõgeva, Tartu, Võru, Põlva, Valga ja Viljandi maakond)

Nimi
Telefon
E-post
Kristel Lall
520 5516
[email protected]
Kelli Allik 5393 7684 [email protected]

Lääne piirkond (Saare, Hiiu, Lääne, Pärnu maakond)

Nimi
Telefon
E-post
Elo Tenusaar
5190 3792
[email protected]

Lapsendaja- ja hoolduspereks saada soovijad saavad registreeruda esmavestlusele spetsialistiga ka sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse kaudu.

Kriisi-ja erihoolduspered

Nimi
Telefon
E-post
Eve Mänd
5911 2128
[email protected]

Üldistes küsimustes vastavad

Brit Kolpakova
teenuseomanik (perepõhine hooldus)
5380 9054 [email protected]
Anu Järvepera 
juhtivspetsialist (perepõhine hooldus)
5309 8883
[email protected]
Kaja Rattas
asendushoolduse talituse juht
5340 1856
[email protected]

Lapsendamine

Lapsendamise tulemusel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse õigused ja kohustused nagu bioloogilises pereski.

Loe edasi

Hoolduspere vanemaks saamine

Hoolduspere kasvatab oma kodus teistest vanematest sündinud last. Ta hoolitseb lapse eest kas pikaajaliselt, lapse täiskasvanuks saamiseni, või ajutiselt, kuni lapse sünnipere suudab taas lapse eest hoolt kanda. Pere, kellel on jõudu ja kes soovib pakkuda teises peres sündinud lapsele hoolt, tuge ja armastust, võib saada selle lapse hoolduspereks.

Loe edasi

Kriisihoolduspere ja erihoolduspere

Kriisihoolduspere annab ajutiselt perekonnast eraldatud või kriisiolukorda sattunud lapsele turvalise võimaluse viibida perekeskkonnas, kuni selgub lapse edasine pikaajaline elukorraldus. Erihoolduspere tagab lühi- või pikaajalise hoolduse või kasvatamise peres spetsiifilise ja suurema hooldusvajadusega lastele. Erihoolduspere teenus on mõeldud lastele, kes vajavad individuaalset pühendumist ja pidevat teadlikku tuge.

Loe edasi

Kasuperede toetamine

On väga oluline, et teises peres sündinud lapsi kasvatavad pered ei jääks küsimuste ja muredega üksi, vaid saaksid õigel ajal vajalikku tuge. Selleks pakume hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele kohanemis- ja peretuge, psühholoogilist nõustamist (sh paariteraapiat), kogemusnõustamist ja võimalust osaleda tugigrupis või grupinõustamises. Teenuste saamiseks saab pöörduda sobiva teenuseosutaja või sotsiaalkindlustusameti poole.

Loe edasi

Noorte toetamine ja järelhooldus

Asendushooldusel või eestkostel kasvanud noor võib vajada tuge õpingute jätkamiseks ja iseseisvaks toimetulekuks ka pärast täisealiseks saamist. Seda korraldab kohalik omavalitsus, pakkudes noorele eluaset, toetust isiklike kulude katmiseks ja muud individuaalset tuge.

Loe edasi

Lapsendatu päritoluandmete otsimine

Kui oled lapsendatud, saad meie kaudu infot oma bioloogiliste vanemate, õdede-vendade ja vanavanemate kohta.

Loe edasi

Viimati uuendatud 16.06.2026

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?