Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Jagatav vanemahüvitis

Jagatav vanemahüvitis on vanemate vahel jagatud õigus: vanemad võivad ise otsustada, kumb neist hüvitist saama hakkab.
Jagatavat vanemahüvitist saavad vanemad kasutada üldjuhul alates lapse 31 päeva vanuseks saamisest kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ja seda saab planeerida päevade kaupa.
  • Last kasvatavatele isikutele
  • Saajat võib vahetada ja hüvitist saab kasutada piiratud aja jooksul koos
  • Kestab kuni 475 päeva, võib kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni
  • On lubatud töötada (kui tulu on kuni 2366,76 eurot kuus, siis vanemahüvitist ei vähendata)
  • Hüvitise suurus oleneb referentsperioodil makstud sotsiaalmaksust
  • Minimaalne suurus 725 eurot kuus (bruto, alates 01.01.2024)
  • Maksimaalne suurus 4733,53 eurot kuus (bruto, 157,78 eurot päevas, alates 01.01.2024)
  • Kaasnevad ravikindlustus ja pensionimaksed ainult ühele saajale korraga
  • Tulumaksuga maksustatav
  • Väljamakse 8. kuupäeval eelmise kuu eest

Kui ema vanemahüvitis ja isa vanemahüvitis on vanemate individuaalõigus, siis jagatav vanemahüvitis on vanemate vahel jagatud õigus, mis tähendab, et vanemad võivad ise otsustada, kumb neist hüvitist saama hakkab.

Jagatav vanemahüvitis pakub peredele rohkem paindlikkust – nimelt on alates lapse 31. elupäevast jagatava vanemahüvitise kasutamise õigus nii emal kui isal. Jagatava vanemahüvitise kasutamist saab planeerida päevade kaupa. Jagatava vanemahüvitise saajat saab vahetada alates järgmisest kuust.

Vanemad saavad jagatavat vanemahüvitist kuni 60 kalendripäeva jooksul koos kasutada.

Jagatava vanemahüvitise ajal on lubatud töötada ja tulu teenida. Jagatava vanemahüvitise saamisega kaasneb riiklik ravi- ja pensionikindlustus.

Jagatavat vanemahüvitist saab ennekõike vanem, kes on vanemapuhkusel. Kui kumbki vanematest vanemapuhkusel ei ole, valivad vanemad ise, kumb neist jagatavat vanemahüvitist saab.

Kuula ka sotsiaalkindlustusameti taskuhäälingut, kus jagatavat vanemahüvitist lähemalt tutvustame.

Jagatava vanemahüvitise küsimused-vastused

Kuidas jagatavat vanemahüvitist taotleda?

Saadame pärast lapse sündi ja rahvastikuregistris sünni registreerimist sotsiaalkindlustusameti iseteenindusse vanematele perehüvitise pakkumuse perehüvitise liikidega, millele vanematel lapse eest õigus on.

Perehüvitise pakkumusel on just sellele vanemale ettenähtud perehüvitised, milleks võivad olla:

  • ema vanemahüvitis 
  • isa vanemahüvitis
  • jagatav vanemahüvitis
  • sünnitoetus
  • lapsetoetus
  • üksikvanema lapse toetus
  • lasterikka pere toetus
  • kogumispensioni täiendavad sissemaksed
  • jt perehüvitised

Vanemad saavad otsustada, kes milliseid perehüvitisi saama hakkab. Samal ajal saab vanem kohe teada anda, kui ta ei soovi jagatava vanemahüvitise osas hüvitispäevi järjest kasutama hakata.

Kui vanem soovib jätta perehüvitiste kasutamise õiguse teisele vanemale, ei ole sellest vaja eraldi sotsiaalkindlustusametit teavitada. Piisab, kui teine vanem kinnitab iseteeninduses talle saadetud perehüvitiste pakkumused. Kui aga isa soovib siiski teada anda, et ta soovib jagatava vanemahüvitise endale kasutamiseks jätta, peab isal olema isa vanemahüvitis täies mahus ära kasutatud.

Kui vanem ei ole meilt pakkumust saanud, kuid ta leiab, et on õigustatud perehüvitistele, palume tal meie poole pöörduda. Kui vanem ei saa kasutada meie iseteenindust, saab ta meiega ühendust võtta e-posti aadressil [email protected] või külastada mõnd sotsiaalkindlustusameti klienditeenindust.

Kuidas saab jagatavat vanemahüvitist kasutada?

Jagatavat vanemahüvitist saab vanem kasutada kas:

  • järjest alates õiguse tekkimisest
  • päevade kaupa planeerides.

See tähendab, et vanemahüvitist võib kasutada järjest ühe pika perioodina või valida, millistel päevadel seda kasutada. Päevade kaupa vanemahüvitise kasutamine pikendab hüvitispäevade kasutamise perioodi.

Millal algab ja lõppeb õigus jagatava vanemahüvitise kasutamiseks?

Jagatavat vanemahüvitist saavad vanemad kasutada üldjuhul alates lapse 31 päeva vanuseks saamisest kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Erandlikult saavad isad saada jagatavat vanemahüvitist juba alates lapse sünnist, kui nad on oma isa vanemahüvitise enne lapse sündi ära kasutanud.

Ennetähtaegsena (ehk varem kui 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega) sündinud lapse emal tekib jagatava vanemahüvitise õigus pärast ema vanemahüvitise lõppu, s.o lapse 101 päeva vanuseks saamisel.

Mitme päeva eest on õigus jagatavat vanemahüvitist saada?

Jagatava vanemahüvitise õigus tekib lapsepõhiselt. Seega on emal ja isal lapse eest nähtud ette ühepikkune jagatava vanemahüvitise periood.

Jagatava vanemahüvitise perioodi pikkus sõltub sellest, kas ema enne lapse sündi töötas või mitte.

NB! Töötava ema all mõtleme enne lapse eeldatavat sünnitähtaega töösuhtes olevat ema, kellel tekib õigus ema vanemahüvitisele ja emapuhkusele, kuna tal on selleks õigus ravikindlustuse seaduse alusel. Mittetöötava ema all mõtleme ema, kellel ei olnud enne lapse eeldatavat sünnitähtaega töösuhet ning kellel tekib ema vanemahüvitise õigus alates lapse sünnist.

Kui lapse ema töötas enne lapse sündi, siis on jagatava vanemahüvitise kestvus enamjaolt 475 kalendripäeva (päevade arv võib olla suurem, kui ema kasutas ema vanemahüvitise päevi vähem – loe täpsemalt ema vanemahüvitise kohta).

Kui lapse emal enne lapse sündi töösuhet ei olnud, on mõlemal vanemal jagatava vanemahüvitise kestvuseks kokku 515 kalendripäeva.

Pane tähele, et jagatava vanemahüvitise kestvus on päevades emal ja isal sama, küll aga võib erineda periood, millal kumbki vanem saab jagatavat vanemahüvitist kasutada. Näiteks kui isa on enne lapse sündi isa vanemahüvitise ära kasutanud, tekib tal jagatava vanemahüvitise õigus juba lapse sünnist, samas kui emal tekib jagatava vanemahüvitise õigus alles pärast ema vanemahüvitise lõppu.

Kellel on õigus vanemapuhkusele?

Jagatava vanemahüvitisega kaasneb töötavatel vanematel õigus vanemapuhkusele.

Kuidas tööandjat jagatava vanemahüvitise võtmisest ja vanemapuhkusest teavitada?

Vanemapuhkuse taotluse peab töötaja ise tööandjale esitama 30 kalendripäeva enne puhkuse algust vastavalt töölepingu seadusele. Töötaja töösuhe peatub vanemapuhkuse tõttu tööandja juures.

Kui üks vanematest on tööandja juurest vanemapuhkusel, kes saab siis vanematest jagatavat vanemahüvitist kasutada?

Vanemad võivad üldjuhul ise otsustada, kumb neist hakkab jagatavat vanemahüvitist saama. Küll aga – kui üks vanematest viibib tööandja juurest vanemapuhkusel ehk tema töösuhe on lapse kasvatamisega seoses peatatud, siis on jagatava vanemahüvitise õigus just sellel vanemal.

Mida tähendab jagatava vanemahüvitise päevade kaupa planeerimine?

Päevade kaupa planeerimine pakub vanematele enam võimalusi väikelapse eest hoolitsemise kõrvalt töötada või hüvitist pikemal perioodil osade kaupa kasutada.

Vanem näeb sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses, mitme päeva eest on ta vanemahüvitist juba saanud, mitme päeva eest planeerinud ning mitme päeva eest on vanemahüvitis veel saamata või planeerimata. Vanem saab ise märkida kuupäevad, millal soovib hüvitist kasutada.

Kui vanem soovib teatud osa kuust vanemahüvitist saada ning teatud osa jooksul töötada, peab ta arvestama, et vaatame töötamist kuupõhiselt. Kui vanem töötab ja saab samal kuul ka vanemahüvitist (kasvõi ühe päeva), peab ta jälgima, et tema kuine töötasu oleks 2024. aastal väiksem kui 2366,76 eurot. Kui töötasu on suurem, tuleb meid sellest teavitada, sest selle kuu eest kuulub vanemahüvitis vähendamisele. Vanemahüvitist vähendatakse sotsiaalmaksuga maksustatava tulu teenimise korral järgmise valemi järgi:

Vanemahüvitis – [(brutotulu – 2366,76 eurot) : 2] = vähendatud vanemahüvitis

Kui aga vanem, kelle töine tulu on suurem kui lubatud töötasu määr, ei soovi, et tema vanemahüvitist seoses töötamisega vähendatakse, ei tohiks ta töötamise kuule vanemahüvitise päevi planeerida.

Kuidas saab vanemahüvitise saajat vahetada?

Vanemahüvitise saaja vahetamise soovist tasub meid varakult teavitada, sest siis saame olla kindlad, et vanemad saavad soovitud ajast vanemahüvitise saaja vahetatud. Vanem, kes soovib edaspidi ise vanemahüvitist saama hakata, saab saaja vahetuse algatada iseteeninduses „Minu toetused ja teenused“ menüü alt.

Jagatava vanemahüvitise saajat saab vahetada alates järgmisest kalendrikuust. Poole kuu pealt saajat vahetada ei saa.

Vanemahüvitise saaja vahetamisel on oluline meeles pidada, et senine hüvitise saaja peab andma nõusoleku saaja vahetuseks.

NB! Teise vanema nõusoleku korral peab uus hüvitise saaja planeerima jagatava vanemahüvitise perioodi iseteeninduses. Kui hüvitise periood on planeerimata, siis hüvitist ei maksta!

Kui senine vanemahüvitise saaja viibib vanemapuhkusel, peab ta selle lõpetama. Seda seetõttu, et kui üks vanematest on vanemapuhkusel, siis on just temal õigus vanemahüvitisele.

Uus vanemahüvitise saaja võib jääda vanemapuhkusele, kuid ei pea seda tegema. See sõltub sellest, kas vanem soovib hüvitise saamise ajal töötamist jätkata või mitte.

Lapsevanematel on õigus saada mitut liiki vanemahüvitist, mida vanemad võivad kuni 60 kalendripäeva ulatuses kasutada samal ajal koos.

Erandiks on lapsendaja vanemahüvitis, mida on võimalik koos saada kuni 35 kalendripäeva.

Vanemahüvitised jagunevad kaheks.

Individuaalsed vanemahüvitised kehtivad ainult emale või isale:

1) ema vanemahüvitis,
2) isa vanemahüvitis

Ühised vanemahüvitised – neid saab vanemate vahel jagada ning vajaduse korral võib hüvitise saajat vahetada:

1) jagatav vanemahüvitis,
2) lapsendaja vanemahüvitis

Kõiki neid hüvitiste liike võib kasutada koos samal ajal, aga tuleb meeles pidada, et seda on võimalik teha 60 kalendripäeva ulatuses (v.a lapsendaja vanemahüvitis, mida võib koos saada kuni 35 päeva).

Teisisõnu ei kehti 60-kalendripäevane periood üksnes jagavata vanemahüvitise kohta, vaid kõikide vanemahüvitiste liikide kohta kokku ja eri kombinatsioonides.

Neli võimalust, kuidas mõlemad vanemad saavad vanemahüvitisi samal ajal

1. Isa saab isa vanemahüvitist ja ema saab ema vanemahüvitist

Ema läheb emapuhkusele ja hakkab saama ema vanemahüvitist 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega. Isa läheb isapuhkusele 30 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega ja hakkab saama isa vanemahüvitist. Isa ja ema viibivad koos puhkusel ja saavad hüvitisi samal ajal 30 kalendripäeva jooksul. Pärast isapuhkuse perioodi lõppu jääb vanematele veel 30 kalendripäeva, mida nad saavad koos samal ajal kasutada ja hüvitisi kattuvalt saada.

2. Isa saab jagatavat vanemahüvitist ja ema saab ema vanemahüvitist

Isa sai isa vanemahüvitist enne lapse sündi täies mahus ehk 30 päeva jooksul. Samal ajal ema sai ema vanemahüvitist ning kokku sai kasutatud 30 päeva ühiselt. Vanematel on võimalik saada veel 30 päeva vanemahüvitisi samal ajal (näide 1).

Kohe kui laps sündis, hakkas isa saama jagatavat vanemahüvitist ja ema saab samal ajal ema vanemahüvitist. Kokku võivad nad saada ema ja jagatavat vanemahüvitist veel 30 päeva ulatuses. Kui see periood lõpeb, siis ei ole vanematel enam võimalik saada koos vanemahüvitisi, sest kõik 60 päeva koos kasutamiseks on ära kasutatud. 

3. Isa saab isa vanemahüvitist ja ema saab jagatavat vanemahüvitist

Ema viibib vanemapuhkusel ja saab jagatavat vanemahüvitist ning vanemad otsustavad reisile minna. Isal on kasutamata jäänud 30 kalendripäeva isapuhkust ja ta võtab sellest välja 15 kalendripäeva, saades sellega seoses isa vanemahüvitist. Sel juhul saavad vanemad samal ajal 15 kalendripäeva vanemahüvitisi, mida arvestatakse koos kasutatavaks vanemahüvitiseks. Puhkuse lõpus on vanematel veel jäänud 45 kalendripäeva, mida nad saavad samal ajal koos kasutada ja mille eest hüvitisi saada.

4. Isa saab jagatavat vanemahüvitist ja ema saab jagatavat vanemahütivist

Isa ei soovinud töölt isapuhkusele jääda ja loobub sellest. Isal tekib õigus kohe pärast lapse sündi saada jagatavat vanemahüvitist. Ühel päeval otsustab isa, et soovib saada jagatavat vanemahüvitist, aga ema juba saab seda. Sel juhul saavad isa ja ema kuni 60 kalendripäeva kasutada jagatavat vanemahüvitist koos samal ajal. Siin tuleb meeles pidada, et kogu jagatava vanemahüvitise periood lüheneb nende päevade võrra, mil isa ja ema said jagatavat vanemahüvitist koos, sest hüvitist maksti kahele vanemale korraga.

Kuna selles näites on ema peamine jagatava vanemahüvitise saaja, millega kaasneb ka riiklik ravikindlustus, ja isa koos kasutatava jagatava vanemahüvitise saaja, siis lüheneb ema jagatava vanemahüvitise periood 60 kalendripäeva võrra, mille jooksul said vanemad vanemahüvitist koos. Näiteks kui emale oli määratud jagatav vanemahüvitis kuni 31.12.2023, siis nihkub ema vanemahüvitise lõpp 60 kalendripäeva ettepoole ja see on 02.11.2023.

Vanemahüvitiste koos saamise variandid

ISA

EMA

Ettenähtud maksimaalne koos kasutatavate päevade (60 kalendripäeva) „jääk“ väheneb

Jagatava vanemahüvitise saamise periood lüheneb vanemahüvitise koos kasutamise päevade võrra

Isa vanemahüvitis Ema vanemahüvitis Jah Ei lühene
Isa vanemahüvitis Jagatav vanemahüvitis Jah Ei lühene
Jagatav vanemahüvitis Ema vanemahüvitis Jah Ei lühene
Jagatav vanemahüvitis Jagatav vanemahüvitis Jah Jah, lüheneb
Jagatav vanemahüvitis seoses ennetähtaegse lapse sünniga Jagatav vanemahüvitis seoses ennetähtaegse lapse sünniga Jah Jah, kuid mitte üle 30 kalendripäeva

Tabelis näidatud variante saab kasutada kokku kuni 60 kalendripäeva ulatusesErand tehakse enneaegsena sündinud laste vanematele ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele: kui vanemad kasutavad vanemahüvitise koos saamise võimalust 60 päeva ulatuses, ei vähendata nende jagatava vanemahüvitise koguperioodi rohkem kui 30 päeva.

Need on neli võimalust, kuidas vanematel on võimalik saada vanemahüvitisi samal ajal. Neid võimalusi saab ka kombineerida: näiteks võib 30 päeva jooksul saada ema vanemahüvitist ja isa vanemahüvitist ja hiljem võib veel 30 päeva saada koos jagatavat vanemahüvitist, jne.

Ükskõik millist ja mitut kombinatsiooni otsustavad vanemad koos kasutada, saab seda teha kõige rohkem 60 kalendripäeva ulatuses.

Korduma kippuvad küsimused

1. Kuidas aru saada, mitu päeva vanemahüvitiste koos kasutamiseks on meil jäänud?

Nagu mainitud, võib samal ajal koos saada vanemahüvitisi kõige rohkem 60 päeva jooksul.

Kui abikaasad said ükskõik millist vanemahüvitise liiki samal ajal, tuleb need päevad koguperioodist lahutada.

Näiteks kui saite samal ajal 25 kalendripäeva ema ja isa vanemahüvitist, on teil jäänud 35 päeva, mida saate veel samal ajal koos kasutada.

(60 päeva kokku – 25 kasutatud päeva = 35 päeva)

2. Kas koos kasutatava jagatava vanemahüvitisega kaasneb ravikindlustus?

Kui jagatava vanemahüvitise saamise periood kattub, kaasneb ravikindlustus ainult ühele vanemale, kes on peamine hüvitise saaja.

3. Kuidas koos kasutatavat vanemahüvitist taotleda?

Kui isa ja ema soovivad samal ajal saada isa vanemahüvitist ja ema vanemahüvitist, ei pea eraldi taotlust koos kasutamiseks esitama, süsteem loeb neid päevi koos kasutatuna automaatselt.

Eraldi tuleb taotleda ainult jagatava vanemahüvitise koos saamist. Lapsevanem, kes ei saa jagavatavat vanemahüvitist, aga soovib seda teha samal ajal teise vanemaga, peab esitama sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses taotluse. Taotluse saab esitada ka meie klienditeenindustes ja e-posti aadressil [email protected].

Täpsemad juhised iseteeninduse kasutamise kohta leiad videost:

4. Kas vanemahüvitiste koos saamise perioodi saab päevade kaupa planeerida?

Jah, vanemahüvitisi ei pea koos kasutama ühe pika perioodi jooksul, vaid seda saab võtta päeva kaupa.

5. Kas vanemahüvitistega kaasneb ka vanemapuhkus?

Isa vanemahüvitise ja ema vanemahüvitise puhul kaasneb puhkus automaatselt, sest nende kahe hüvitise saamise ajal ei ole lubatud töötada ühegi tööandja juures.

Jagatava vanemahüvitise saamisega kaasneb õigus saada ka vanemapuhkust, kuid kohustust ei ole. Sotsiaalkindlustusamet teavitab tööandjat, et töötaja hakkab saama vanemahüvitist ning sellega seoses on töötajal õigus paluda tööandjalt vanemapuhkust.

6. Kuidas saan vanemapuhkust taotleda ja kes edastab andmed tööandjale?

Töötaja peab esitama vanemapuhkuse taotluse tööandjale 30 kalendripäeva enne puhkuse algust. Vanemapuhkuse tõttu töötaja töösuhe tööandja juures peatub.

Kuidas saab avaldada soovi teise vanemaga samal ajal vanemahüvitise kasutamiseks?

Vanem, kes hetkel ei saa vanemahüvitist, kuid soovib seda mõnda aega samal ajal teise vanemaga saada, peab esitama soovi iseteeninduses „Minu toetused ja teenused“ menüü alt.

Mida tuleb silmas pidada, kui vanemad kasutavad jagatavat vanemahüvitist samal ajal?

Töötavad vanemad saavad seoses jagatava vanemahüvitisega ka korraga kuni 60 kalendripäeva vanemapuhkusel olla.

Seega võivad vanemad kasutada kuni 60 kalendripäeva ulatuses jagatavat vanemahüvitist koos kolmel eri moel:

1) mõlemad vanemad viibivad tööandja juurest vanemapuhkusel ja saavad jagatavat vanemahüvitist,

2) kumbki vanem ei viibi tööandja juurest vanemapuhkusel ja mõlemad saavad jagatavat vanemahüvitist,

3) üks vanem viibib tööandja juurest vanemapuhkusel ja mõlemad vanemad saavad jagatavat vanemahüvitist.

Nagu märgitud, kaasneb jagatava vanemahüvitise saamisega riiklik ravi- ja pensionikindlustus. Kui vanemad tahavad kasutada jagatavat vanemahüvitist samal ajal, siis saab vanem, kes soovib koos senise saajaga hüvitist kasutada, seda 60 kalendripäeva jooksul teha, võttes töö juurest vanemapuhkust. Tuleb aga tähele panna, et sellele vanemale ei laiene riiklik ravi- ja pensionikindlustus. Riik tagab ravikindlustuse ja pensionimaksed endiselt üksnes ühele alla kolmeaastase lapse vanemale. Kindlustus on tagatud vanemale, kes jagatavat vanemahüvitist seni sai.

Kas ja kui palju hüvitise periood lüheneb, kui jagatavat vanemahüvitist kasutavad mõlemad vanemad samal ajal?

Jagatava vanemahüvitise esialgne määratud periood lüheneb vaid siis, kui vanemad kasutavad koos just jagatavat vanemahüvitist.

Kui vanemad kasutavad samal ajal teisi hüvitise liike – ema ja isa vanemahüvitise või isa ja jagatava vanemahüvitise kombinatsiooni –, väheneb üksnes ettenähtud 60 kalendripäeva pikkune koos kasutamise päevade jääk.

Kui aga mõlemad vanemad kasutavad samal ajal jagatavat vanemahüvitist, lüheneb neil kiiremini ka vanemahüvitise periood.

Näiteks otsustavad vanemad koos reisile minna ning soovivad puhkuse ajal koos samal ajal jagatavat vanemahüvitist kasutada. Seni on jagatava vanemahüvitise saaja olnud ema, kes viibib tööandja juurest vanemapuhkusel. Nüüd jääb ka isa tööandja juurest 60 kalendripäevaks vanemapuhkusele ja esitab tööandjale taotluse. Tööandja teeb isa vanemapuhkuse taotluse alusel vanemapuhkuse kande töötamise registrisse. Isa planeerib iseteeninduses emaga samale ajale jagatava vanemahüvitise 60 kalendripäevaks. Vanemad hakkavad koos hüvitist saama ja sõidavad puhkama. Kuna vanemad saavad kahel kuul samal ajal jagatavat vanemahüvitist, lüheneb kogu jagatava vanemahüvitise saamise periood kahe kuu (60 päeva) võrra (sest sel perioodil maksti hüvitist kahele inimesele korraga). Seega kui muidu oli jagatava vanemahüvitise lõpp näiteks 27.10.2023 (laps sündis 10.06.2022), siis nüüd nihkub see 60 kalendripäeva ettepoole ja on 28.08.2023.

Kas enneaegsena sündinud laste või mitmike vanematele on vanemahüvitise koos kasutamise osas erisusi?

Jah, enneaegsena sündinud laste vanematele ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele tehakse erisus: kui vanemad kasutavad koos vanemahüvitise saamise võimalust 60 päeva ulatuses, ei vähendata nende vanemapuhkuse koguperioodi rohkem kui 30 päeva.

Millises summas jagatavat vanemahüvitist makstakse?

Vanemahüvitise suurus arvestatakse igale saajale tema varasema sotsiaalmaksuga maksustatud tulu järgi. Alusperioodi leidmiseks lahutame esmalt alati lapse sünnikuust sellele eelnevad üheksa täispikka kalendrikuud (ehk keskmise raseduse pikkuse, olenemata sellest, kas laps sündis tähtaegselt, oli enneaegne või kauem kantud) ning võtame aluseks sellele eelnenud 12 kalendrikuu tulud.

Kui vanem ei ole 12 kalendrikuu jooksul sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu saanud, saab ta vanemahüvitist vanemahüvitise määras, mis on 2024. aastal 725 eurot; päevamäär 24,16 eurot.

Kui vanema sissetulek oli kuupalga alammääraga võrdne või sellest väiksem, saab ta vanemahüvitist kuupalga alammääras, mis on 2024. aastal 820 eurot, päevamäär on 27,33 eurot.

Vanemahüvitise maksimaalne suurus on 2024. aastal 4733,53 eurot, päevamäär 157,78 eurot. Kui vanema sotsiaalmaksuga maksustatav tulu on 4733,53 eurot või rohkem, saab vanem vanemahüvitist maksimaalses määras.

NB! Kõik vanemahüvitise summad on brutomääras, sest kõik vanemahüvitise liigid on tulumaksuga maksustatavad.

NB! Töösuhtes olev ema on erand – temal arvutame ema vanemahüvitise lapse eeldatava sünnitähtaja järgi. Töösuhtes oleva ema jaoks võib see tähendada seega seda, et ema vanemahüvitist saab ta ühes ja jagatavat vanemahüvitist teises summas. Seda seetõttu, sest ema vanemahüvitis on arvutatud lapse eeldatava sünnitähtaja järgi ja jagatav vanemahüvitis lapse tegeliku sünnikuupäeva järgi.

Sotsiaalkindlustusamet saadab vanemahüvitise saajale iga kuu väljamaksuteatise, mille pealt vanem näeb, milliste päevade eest me vanemahüvitist talle maksame, mis on vanemahüvitise päevasumma. Samuti millist maksuvabastust vanem on soovinud ning millisele pangakontole hüvitise maksame.

Kuidas arvutatakse jagatavat vanemahüvitist, kui mitu last sünnib järjest?

Kui mitu last sünnib järjest ja laste vanusevahe on alla kolme aasta, vaatame hüvitise arvutamisel eelmise lapse eest makstud vanemahüvitist: kui see on uuest planeeritavast vanemahüvitises suurem, saab vanem sama suurt vanemahüvitist nagu eelmisel korral.

Kas ettevõtluskonto omamine mõjutab vanemahüvitise suuruse arvutamist?

Vanemahüvitise suuruse arvutamisel läheb arvesse ka ettevõtluskonto kaudu saadud tulu. Seda ei arvestata aga saadud tulu suuruse järgi, nagu tavapärase töötasu puhul. Ettevõtluskontole laekuvale tulule on kehtestatud väiksem maksumäär ja sellelt makstakse vähem sotsiaalmaksu. Vanemahüvitise arvutamisel lähevad arvesse aga just kõigilt tuludelt arvestatud sotsiaalmaksud kokku.

Ettevõtluskontole laekunud summast vanemahüvitises arvesse mineva summa teada saamiseks

  • võtame ettevõtluskontole laekunud tulult tasutud sotsiaalmaksu ja
  • jagame selle tavapärase Eestis kehtiva sotsiaalmaksu määraga (33%).
    • Näiteks kui ettevõtluskontole on kuus laekunud 1000 eurot, siis sellelt arvestatakse kõigiks maksudeks kokku maha 1000 x 20% = 200 eurot. Selles sisaldub tulumaks, sotsiaalmaks ja kohustusliku kogumispensioni  makse, kui inimene on II sambaga liitunud.
      Sotsiaalmaksu osa sellest on: 200 x 33 / 55 = 120 eurot (kui inimene on liitunud kogumispensioni II sambaga. Kui tulu saaja ei ole kogumispensioniga liitunud, on valem 200 x 33 / 53 = 124,53 eurot).
      Vanemahüvitise jaoks arvesse mineva summa saamiseks jagame nüüd saadud tulemi 33%ga ja saame 120 x 100 / 33 = 363,63  eurot. See ongi summa, mille võtame vanemahüvitise arvutamisel arvesse. (kui inimene ei ole II sambaga liitunud, on arvutuskäik 124,53 x 100 / 33 = 377,36 eurot.

Mida tähendab, et hüvitisi arvutatakse päevamäära järgi?

Päevamääras hüvitise väljaarvutamine on tähtis, sest vanematel on võimalik ise planeerida, millistel päevadel nad kuus hüvitist kasutada soovivad. Hüvitise päevamäära järgi arvutamine võib aga tähendada, et hüvitis ei ole enam igal kuul ühes ja samas suuruses kahel põhjusel:

  1. Vanem on ise soovinud ja planeerinud hüvitise saamise päevad erinevatel kuudel eri moel. Näiteks soovib vanem mais saada hüvitist 20 kalendripäeva eest ja juunis 30 kalendripäeva eest.
  2. Kalendrikuudes on erinev arv päevi – kui kuus on 31 päeva, on hüvitis ühe päeva võrra suurem kui kuus, mil on 30 päeva.

Millal jagatavat vanemahüvitist makstakse?

Vanemahüvitisi makstakse igal kuul eelmise kalendrikuu eest.

Seega makstakse jagatavat vanemahüvitist möödunud kuu eest järgneva kuu 8. kuupäeval. Kui 8. kuupäev langeb nädalavahetusele või tegu on riigipühaga, makstakse vanemahüvitis välja sellele eelnenud viimasel tööpäeval. Näiteks kui 8. kuupäev on pühapäev, makstakse hüvitis välja 6. kuupäev ehk reedel.

Näiteks on vanemale määratud jagatava vanemahüvitise õigus 475 päevaks, kuna vanem on soovinud hüvitispäevi kasutada järjest alates 15.09.2022 kuni 02.01.2024. Siis maksame jagatavat vanemahüvitist vanemale iga kuu eest järgmisel kuul järgmiselt:

  1. 15.09.2022-30.09.2022 perioodi eest väljamakse 07.10.2022
  2. 01.10.2022-31.10.2022 perioodi eest väljamakse 08.11.2022
  3. 01.11.2022-30.11.2022 perioodi eest väljamakse 08.12.2022 jne.

Kas jagatav vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav?

Jah, jagatav vanemahüvitis nagu ka teised vanemahüvitise liigid on tulumaksuga maksustatav ja sellelt on õigus kasutada tulumaksuvabastust.

Tulumaksuvabastuse soovist saab meid teavitada perehüvitise pakkumust kinnitades või soovi korral hiljem iseteeninduses.

Kas jagatava vanemahüvitise saamise ajal võib töötada?

Jah, jagatava vanemahüvitise saamise ajal võib töötada ja tulu teenida. Kui su ühes kuus saadav brutotulu on väiksem kui pool hüvitise ülempiiri, mis on 2024. aastal 2366,76 eurot, siis sulle makstav vanemahüvitis ei vähene. Kui saad rohkem tulu, siis on sul kaks võimalust:

1) teavita suurema tulu teenimisest sotsiaalkindlustusametit meie iseteeninduses, et teaksime enam teenitud summa maha arvestada;

2) planeeri. Kui tead, et sel kuul on su tulu suurem kui lubatud pool hüvitise ülempiirist, siis peata vanemahüvitise maksmine selleks kuuks (tulu saamise kuul ei ole sul ühtegi kalendripäeva eest hüvitise saamist planeeritud). Sel juhul ei kuulu vanemahüvitis ümberarvutamisele. See aeg ei aegu, vaid saad seda kasutada hiljem.

Pea meeles!

  • Vanemahüvitise saamise ajal tulu teenimisena vaadatakse seda kalendrikuud, kus tulu on kätte saadud.
  • Vanemahüvitis on tulumaksuga maksustav hüvitis.
  • Sarnaselt palga laekumisega makstakse vanemahüvitist eelmise kuu eest.

Mis juhtudel jagatavat vanemahüvitist vähendatakse ja mis juhtudel kehtib erand?

Jagatavat vanemahüvitist vähendatakse, kui hüvitise maksmise kalendrikuul laekub saaja kontole sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, mis on suurem kui pool hüvitise ülempiirist (sh Euroopa Liidust, teisest Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigist või Šveitsi Konföderatsioonist).

NB! Hüvitise maksmise kalendrikuu tähendab seda kuud, millele on planeeritud vanemahüvitise päevad, mitte seda kuud, millal hüvitis pangakontole välja makstakse.

Kui olete planeerinud vanemahüvitise päevad märtsisse,  siis on märts maksmise kuu, kuigi väljamakse märtsi eest tehakse aprillis. Kui märtsis laekub su pangakontole rohkem kui 2366,76 eurot brutotulu, siis märtsi vanemahüvitist vähendatakse.

Näide. Mati saab jagatavat vanemahüvitist ning samal ajal käib tööl. Käes on juuni ning 10. kuupäevaks makstakse Matile mais teenitud palka summas 3000 eurot bruto, aga kaks päeva varem Mati sai arvele ka 2500 eurot vanemahüvitist maikuu eest. Kuna Mati palk on suurem kui seadusega sätestatud piirmäär (pool hüvitise ülempiirist, mis on 2024. aastal 2366,76 eurot kuus), siis vähendatakse Mati vanemahüvitist.

Erandkorras vanemahüvitis ei kuulu vähendamisele (perehüvitiste seaduse § 44 lg 5).

Kui inimene saab esimest korda jagatavat vanemahüvitist, siis esimesel hüvitise saamise kalendrikuul seda ei vähendata. See erand edaspidi ei kehti, kui vanemad vahetavad jagatava vanemahüvitise saajat mitu korda. Teisisõnu: kui inimene hakkab saama jagatavat vanemahüvitist esimest korda, siis erand kehtib. Samale isikule uue jagatava vanemahüvitise perioodi määramisel erand ei kehti.

See erand kehtib ainult tulule, mida isik teenis enne seda, kui hakkas hüvitist saama.

Näide. Ema hakkas kohe pärast ema vanemahüvitise perioodi lõppu jagatavat vanemahüvitist saama. Isa oli 30 päeva isa vanemapuhkusel ja sai isa vanemahüvitist, seejärel läks tagasi tööle ning tema kuupalk oli 3000 eurot. Juunis otsustasid vanemad, et alates juulist hakkab jagatavat vanemahüvitist saama isa. Kuna juunikuu palk laekub isale juulis ning see on piirmäärast suurem, siis peaks jagatav vanemahüvitis vähenema, aga kuna isa hakkas saama jagatavat vanemahüvitist esimest korda, siis erandina tema juulikuu vanemahüvitist ei vähendata. Kui ta saab ka edaspidi sama suurt palka, siis vähendatakse juba augusti hüvitist.

Kui palju jagatavat vanemahüvitist vähendatakse?

Selgitame teemat näidete abil.

Jüri otsustab teavitada sotsiaalkindlustusametit suuremast tulust.

  • Jürile on määratud jagatav vanemahüvitis alates 15.04.2024 summas 2800 eurot (bruto)
  • Jüri teenis 01.05.2024–31.05.2024 palka 3000 eurot (bruto)
  • Jürile laekus mais töötatud päevade eest töötasu pangakontole 10.06.2024

See tähendab, et Jüri sai töötasu kuul, mil talle oli määratud lisaks ka vanemahüvitis (juuni 2024). Ei ole oluline, millal Jüri tulu teenis, vaid millal tulu pangakontole laekus.

Kuna Jüri soov oli, et juuni eest ettenähtud vanemahüvitist vähendatakse, teavitas ta 25.06.2024 sotsiaalkindlustusametit laekunud tulust iseteeninduses. Sotsiaalkindlustusamet arvutas Jürile juuni eest määratud vanemahüvitise ümber. See makstakse välja juulis.

Kui muidu oli Jürile määratud vanemahüvitis 2800 eurot (bruto), siis nüüd Jüri teatatud tulust on Jürile juulis makstav juunikuu vanemahüvitis 2483,38 eurot (bruto). Seega vähendati tulu alusel vanemahüvitist juuni eest 316,62 euro võrra.

Arvutuse alus:

vanemahüvitis – [(brutotulu – 2366,76 eurot) : 2] = vähendatud vanemahüvitis

2800 – [(3000 – 2366,76 eurot) : 2] = 2483,38

Mari on otsustanud vanemahüvitist planeerida

  • Marile on määratud jagatav vanemahüvitis 2800 eurot (bruto) alates 15.04.2024
  • Lisaks vanemahüvitisele teenis Mari töö eest perioodil 01.05.2024–31.05.2024 palka 3000 eurot (bruto)
  • Mari teenitud palk mais töötatud päevade eest oleks laekunud pangakontole 10.06.2024

See tähendab, et Mari oleks saanud suuremat töötasu kuul, mil talle oli määratud ka vanemahüvitis (juuni 2024). Kusjuures ei ole oluline, millal Mari tulu teenis, vaid millisel ajal tulu laekub.

Kuna Mari soov oli, et tema vanemahüvitist ei vähendataks seoses tulu teenimisega, lõpetas ta esmalt sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses kehtiva vanemahüvitise ning seejärel algatas uue vanemahüvitise perioodi loomise. Uue perioodi loomisel arvestas ta asjaolu, et juunis, mil ta sai kätte mai töötasu, ei oleks ühtegi vanemahüvitise saamise päeva. See tähendab, et 01.06.2024–30.06.2024 ta vanemahüvitist ei saa. Mari alustas uut vanemahüvitise perioodi kuupäevaga 01.07.2024 ning lõppkuupäevaks määras vanemahüvitise õigustatuse viimase kuupäeva.

Pane tähele, et kui vähendatud vanemahüvitis oleks väiksem kui hüvitise määr, maksame sulle hüvitist siiski vanemahüvitise määras. 2024. aastal on hüvitise määr 725 eurot.

Kuidas arvestatakse vanemahüvitise saamise ajal ettevõtluskonto kaudu tulu teenimist?

Ettevõtluskontole laekuvale tulule on kehtestatud väiksem maksumäär ja sellelt makstakse vähem sotsiaalmaksu, seega vanemahüvitise saamise ajal tulu teenimisel läheb ettevõtluskonto kaudu saadud tulu samuti arvesse väiksemas määras.

Võtame sel juhul arvesse ettevõtluskontole laekunud tulult tasutud sotsiaalmaksu ja jagame selle tavapärase Eestis kehtiva sotsiaalmaksu määraga (33%) (vt näide vanemahüvitise suuruse arvestamise juures).

Kogu ühes kuus saadud brutotulu arvestatakse kokku. Kui see on väiksem kui pool vanemahüvitise ülempiiri (2024. aastal 2366,76 eurot), see vanemahüvitist ei mõjuta. Arvutame vanemahüvitise suuruse ümber alles juhul, kui brutotulu on suurem kui pool vanemahüvitise ülempiiri.

Mida pidada silmas jagatava vanemahüvitise ja ravikindlustuse puhul?

Kuna jagatava vanemahüvitise saamisega kaasneb riiklik ravikindlustus ja pensionikindlustus, siis peavad vanemad kindlasti vanemahüvitise saajat vahetades sellega arvestama. Nimelt on kindlustusega tagatud just see vanem, kes saab vanemahüvitist.

Kas ja kuidas on võimalik vanemate vahel ravi- ja pensionikindlustuse saamist vahetada?

Alla 3-aastase lapse eest ettenähtud riikliku ravi- ja pensionikindlustusega on kindlustatud vanem, kellele on määratud jagatav vanemahüvitis. 

Riikliku ravikindlustuse saajat saavad vanemad vahetada enda soovil siis, kui kõik jagatava vanemahüvitise päevad on kasutatud, kumbki vanematest pole vanemapuhkusel ja laps on alla 3-aastane. Sellisel juhul saavad vanemad esitada meile iseteeninduses taotluse ning paluda lõpetada senise saaja riikliku ravi- ja pensioni kindlustuse maksed ja suunata need teise vanema heaks.

Kui vanemad ravi- ja pensionikindlustuse saajat peale jagatava vanemahüvitise lõppu ise vahetada ei soovi, siis jätkab riik jagatava vanemahüvitise lõppedes riikliku ravikindlustuse makseid vanema eest, kes oli viimati jagatava vanemahüvitise saaja.

Alla 3-aastase lapse kasvatajana tasub riik ravikindlustusmaksed ja pensionimaksed ühe vanema eest, kes võib nii töötada kui ka mitte. Maksed lõppevad lapse 3-aastaseks saamisel.

Kas vanemahüvitist on õigus saada ka väikelapse surma korral?

Kui laps sureb enne 3-aastaseks saamist, kuid hiljem kui 70 päeva pärast sündi, on lapse mõlemal vanemal õigus jagatavale vanemahüvitisele 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast. Seda ka juhul, kui pere on jagatava vanemahüvitise juba täies mahus ära kasutanud.

Vanemahüvitise saamiseks ei pea ise üldjuhul meiega ühendust võtma ja vastavasisulisi taotlusi esitama. Sotsiaalkindlustusamet saab tervishoiuinfosüsteemi ja sotsiaalkaitse infosüsteemi vahelise andmevahetuse kaudu automaatselt info lapse surma kohta, et võimaldada ka lapse kaotanud vanematele proaktiivset perehüvitiste pakkumust sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse kaudu. Kui te ei ole 14 tööpäeva jooksul pakkumust saanud, palume ühendust võtta iseteeninduse kaudu. 

Viimati uuendatud 21.02.2024

Kas sellest lehest oli abi?