Jagatav vanemahüvitis

Millal algab ja lõppeb õigus jagatava vanemahüvitise kasutamiseks?

Jagatavat vanemahüvitist saavad vanemad kasutada üldjuhul alates lapse 31 päeva vanuseks saamisest kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Erandlikult saavad isad saada jagatavat vanemahüvitist juba alates lapse sünnist, kui nad on oma isa vanemahüvitise enne lapse sündi ära kasutanud.

Ennetähtaegsena (ehk varem kui 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega) sündinud lapse emal tekib jagatava vanemahüvitise õigus pärast ema vanemahüvitise lõppu, s.o lapse 101 päeva vanuseks saamisel.

Mitme päeva eest on õigus jagatavat vanemahüvitist saada?

Jagatava vanemahüvitise õigus tekib lapsepõhiselt. Seega on emal ja isal lapse eest nähtud ette ühepikkune jagatava vanemahüvitise periood.

Jagatava vanemahüvitise perioodi pikkus sõltub sellest, kas ema enne lapse sündi töötas või mitte.

NB! Töötava ema all mõtleme enne lapse eeldatavat sünnitähtaega töösuhtes olevat ema, kellel tekib õigus ema vanemahüvitisele ja emapuhkusele, kuna tal on selleks õigus ravikindlustuse seaduse alusel. Mittetöötava ema all mõtleme ema, kellel ei olnud enne lapse eeldatavat sünnitähtaega töösuhet ning kellel tekib ema vanemahüvitise õigus alates lapse sünnist.

Kui lapse ema töötas enne lapse sündi, siis on jagatava vanemahüvitise kestvus enamjaolt 475 kalendripäeva (päevade arv võib olla suurem, kui ema kasutas ema vanemahüvitise päevi vähem – loe täpsemalt ema vanemahüvitise kohta).

Kui lapse emal enne lapse sündi töösuhet ei olnud, on mõlemal vanemal jagatava vanemahüvitise kestvuseks kokku 515 kalendripäeva.

Pane tähele, et jagatava vanemahüvitise kestvus on päevades emal ja isal sama, küll aga võib erineda periood, millal kumbki vanem saab jagatavat vanemahüvitist kasutada. Näiteks kui isa on enne lapse sündi isa vanemahüvitise ära kasutanud, tekib tal jagatava vanemahüvitise õigus juba lapse sünnist, samas kui emal tekib jagatava vanemahüvitise õigus alles pärast ema vanemahüvitise lõppu.

Kellel on õigus vanemapuhkusele?

Jagatava vanemahüvitisega kaasneb töötavatel vanematel õigus vanemapuhkusele.

Kuidas tööandjat jagatava vanemahüvitise võtmisest ja vanemapuhkusest teavitada?

Vanemapuhkuse taotluse peab töötaja ise tööandjale esitama 30 kalendripäeva enne puhkuse algust vastavalt töölepingu seadusele. Töötaja töösuhe peatub vanemapuhkuse tõttu tööandja juures.

Kui üks vanematest on tööandja juurest vanemapuhkusel, kes saab siis vanematest jagatavat vanemahüvitist kasutada?

Vanemad võivad üldjuhul ise otsustada, kumb neist hakkab jagatavat vanemahüvitist saama. Küll aga – kui üks vanematest viibib tööandja juurest vanemapuhkusel ehk tema töösuhe on lapse kasvatamisega seoses peatatud, siis on jagatava vanemahüvitise õigus just sellel vanemal.

Mida tähendab jagatava vanemahüvitise päevade kaupa planeerimine?

Päevade kaupa planeerimine pakub vanematele enam võimalusi väikelapse eest hoolitsemise kõrvalt töötada või hüvitist pikemal perioodil osade kaupa kasutada.

Vanem näeb sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses, mitme päeva eest on ta vanemahüvitist juba saanud, mitme päeva eest planeerinud ning mitme päeva eest on vanemahüvitis veel saamata või planeerimata. Vanem saab ise märkida kuupäevad, millal soovib hüvitist kasutada.

Kui vanem soovib teatud osa kuust vanemahüvitist saada ning teatud osa jooksul töötada, peab ta arvestama, et vaatame töötamist kuupõhiselt. Kui vanem töötab ja saab samal kuul ka vanemahüvitist (kasvõi ühe päeva), peab ta jälgima, et tema kuine töötasu oleks 2023. aastal väiksem kui 2145,65 eurot. Kui töötasu on suurem, tuleb meid sellest teavitada, sest selle kuu eest kuulub vanemahüvitis vähendamisele. Vanemahüvitist vähendatakse sotsiaalmaksuga maksustatava tulu teenimise korral järgmise valemi järgi:

Vanemahüvitis – [(brutotulu – 2145,65 eurot) : 2] = vähendatud vanemahüvitis

Kui aga vanem, kelle töine tulu on suurem kui lubatud töötasu määr, ei soovi, et tema vanemahüvitist seoses töötamisega vähendatakse, ei tohiks ta töötamise kuule vanemahüvitise päevi planeerida.

Kuidas saab vanemahüvitise saajat vahetada?

Jagatava vanemahüvitise saajat saab vahetada alates järgmisest kalendrikuust. Poole kuu pealt saajat vahetada ei saa.

Vanemahüvitise saaja vahetamise soovist tasub meid varakult teavitada, sest siis saame olla kindlad, et vanemad saavad soovitud ajast vanemahüvitise saaja vahetatud.

Vanemahüvitise saaja vahetamisel on oluline meeles pidada, et senine hüvitise saaja peab andma nõusoleku saaja vahetuseks.

Kui senine vanemahüvitise saaja viibib vanemapuhkusel, peab ta selle lõpetama. Seda seetõttu, et kui üks vanematest on vanemapuhkusel, siis on just temal õigus vanemahüvitisele.

Uus vanemahüvitise saaja võib jääda vanemapuhkusele, kuid ei pea seda tegema. See sõltub sellest, kas vanem soovib hüvitise saamise ajal töötamist jätkata või mitte.

Mida tuleb silmas pidada, kui vanemad kasutavad jagatavat vanemahüvitist samal ajal?

Töötavad vanemad saavad seoses jagatava vanemahüvitisega ka korraga kuni 60 kalendripäeva vanemapuhkusel olla.

Seega võivad vanemad kasutada kuni 60 kalendripäeva ulatuses jagatavat vanemahüvitist koos kolmel eri moel nii, et:

1. mõlemad vanemad viibivad tööandja juurest vanemapuhkusel ja saavad jagatavat vanemahüvitist,
2. kumbki vanematest ei viibi tööandja juurest vanemapuhkusel ja saavad jagatavat vanemahüvitist,
3. üks vanem viibib tööandja juurest vanemapuhkusel ja mõlemad vanemad saavad jagatavat vanemahüvitist.

Nagu eespool märgitud, kaasneb jagatava vanemahüvitise saamisega riiklik ravi- ja pensionikindlustus. Kui vanemad kasutavad koos samal ajal jagatavat vanemahüvitist, siis vanem, kes soovib koos senise saajaga hüvitist kasutada, saab seda 60 kalendripäeva jooksul teha ning võtta end ka töö juurest vanemapuhkusele. Tuleb aga tähele panna, et sellele vanemale ei laiene riiklik ravi- ja pensionikindlustus. Riik tagab ravikindlustuse ja pensionimaksed endiselt üksnes ühele alla 3-aastase lapse vanemale. Kindlustus on tagatud vanemale, kes seni jagatavat vanemahüvitist sai.

Kui jagatavat vanemahüvitist kasutavad mõlemad vanemad samaaegselt, kas ja kui palju hüvitise periood lüheneb?

Jagatava vanemahüvitise esialgne määratud periood lüheneb vaid siis, kui vanemad kasutavad koos just jagatavat vanemahüvitist.

Kui vanemad kasutavad samaaegselt teisi hüvitise liike – ema ja isa vanemahüvitise või isa ja jagatava vanemahüvitise kombinatsiooni, siis väheneb üksnes ettenähtud 60 kalendripäeva pikkune koos kasutamise päevade jääk.

Kui aga vanemad kasutavad samaaegselt mõlemad jagatavat vanemahüvitist, lüheneb neil kiiremini ka vanemahüvitise periood.

Näiteks otsustavad vanemad koos reisile minna ning soovivad puhkuse ajal koos samal ajal jagatavat vanemahüvitist kasutada. Ema on hetkel jagatava vanemahüvitise saaja ja viibib enda tööandja juurest vanemapuhkusel. Isa jääb nüüd samuti enda tööandja juurest vanemapuhkusele 60 kalendripäevaks ja esitab enda tööandjale taotluse. Tööandja teeb isa vanemapuhkuse taotluse alusel vanemapuhkuse kande töötamise registrisse. Isa planeerib iseteeninduses emaga samale ajale jagatava vanemahüvitise 60 kalendripäeva osas. Vanemad hakkavad koos hüvitist saama ja sõidavad puhkama. Kuna vanemad saavad ühel kuul samaaegselt jagatavat vanemahüvitist, siis kogu jagatava vanemahüvitise saamise periood lüheneb ühe kuu eest topelt (kahekordselt, kuna vanemahüvitisel on kaks saajat). Seega kui näiteks muidu oli jagatava vanemahüvitise lõpp 27.10.2023 (laps sündis 10.06.2022), siis nüüd nihkub see 60 kalendripäeva ettepoole ja see on 28.08.2023.

Kas enneaegselt sündinud laste või mitmike vanematele on vanemahüvitise koos kasutamise osas erisusi?

Jah, enneaegsena sündinud laste vanematele ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele tehakse erisus: kui vanemad kasutavad koos vanemahüvitise saamise võimalust 60 päeva ulatuses, ei vähendata nende vanemapuhkuse koguperioodi rohkem kui 30 päeva.

Millises summas jagatavat vanemahüvitist makstakse?

Vanemahüvitise suurus arvestatakse igale saajale tema varasema sotsiaalmaksuga maksustatud tulu järgi. Alusperioodi leidmiseks lahutame esmalt alati lapse sünnikuust sellele eelnevad üheksa täispikka kalendrikuud (ehk keskmise raseduse pikkuse, olenemata sellest, kas laps sündis tähtaegselt, oli enneaegne või kauem kantud) ning võtame aluseks sellele eelnenud 12 kalendrikuu tulud.

Kui vanem ei ole 12 kalendrikuu jooksul sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu saanud, saab ta vanemahüvitist vanemahüvitise määras, mis on 2023. aastal 654 eurot; päevamäär 21,80 eurot.

Kui vanema sissetulek oli kuupalga alammääraga võrdne või sellest väiksem, saab ta vanemahüvitist kuupalga alammääras, mis on 2023. aastal 725 eurot, päevamäär on 24,17 eurot.

Vanemahüvitise maksimaalne suurus on 2023. aastal 4291,29 eurot, päevamäär 143,04 eurot. Kui vanema sotsiaalmaksuga maksustatav tulu on 4291,29 eurot või rohkem, saab vanem vanemahüvitist maksimaalses määras.

NB! Kõik vanemahüvitise summad on brutomääras, sest kõik vanemahüvitise liigid on tulumaksuga maksustatavad.

NB! Töösuhtes olev ema on erand – temal arvutame ema vanemahüvitise lapse eeldatava sünnitähtaja järgi. Töösuhtes oleva ema jaoks võib see tähendada seega seda, et ema vanemahüvitist saab ta ühes ja jagatavat vanemahüvitist teises summas. Seda seetõttu, sest ema vanemahüvitis on arvutatud lapse eeldatava sünnitähtaja järgi ja jagatav vanemahüvitis lapse tegeliku sünnikuupäeva järgi.

Kas ettevõtluskonto omamine mõjutab vanemahüvitise suuruse arvutamist?

Vanemahüvitise suuruse arvutamisel läheb arvesse ka ettevõtluskonto kaudu saadud tulu. Seda ei arvestata aga saadud tulu suuruse järgi, nagu tavapärase töötasu puhul. Ettevõtluskontole laekuvale tulule on kehtestatud väiksem maksumäär ja sellelt makstakse vähem sotsiaalmaksu. Vanemahüvitise arvutamisel lähevad arvesse aga just kõigilt tuludelt arvestatud sotsiaalmaksud kokku.

Ettevõtluskontole laekunud summast vanemahüvitises arvesse mineva summa teada saamiseks:

• võtame ettevõtluskontole laekunud tulult tasutud sotsiaalmaksu ja
• jagame selle tavapärase Eestis kehtiva sotsiaalmaksu määraga (33%).
  • Näiteks, kui ettevõtluskontole on kuus laekunud 1000 eurot, siis sellelt arvestatakse kõigiks maksudeks kokku maha 1000 x 20% = 200 eurot. Selles sisaldub tulumaks, sotsiaalmaks ja kohustusliku kogumispensioni  makse, kui inimene on II sambaga liitunud.
    Sotsiaalmaksu osa sellest on: 200 x 33 / 55 = 120 eurot (juhul, kui inimene on liitunud kogumispensioni II sambaga. Kui tulu saaja ei ole kogumispensioniga liitunud, on valem 200 x 33 / 53 = 124,53 eurot).
    Vanemahüvitise jaoks arvesse mineva summa saamiseks jagame nüüd saadud tulemi 33%ga ja saame – 120 x 100 / 33 = 363,63  eurot. See ongi summa, mille võtame vanemahüvitise arvutamisel arvesse. (kui inimene ei ole II sambaga liitunud, on arvutuskäik– 124,53 x 100 / 33 = 377,36 eurot.

Mida tähendab, et hüvitisi arvutatakse päevamäära järgi?

Päevamääras hüvitise väljaarvutamine on tähtis, sest vanematel on võimalik ise planeerida, millistel päevadel nad kuus hüvitist kasutada soovivad. Hüvitise päevamäära järgi arvutamine võib aga tähendada, et hüvitis ei ole enam igal kuul ühes ja samas suuruses kahel põhjusel:

1. Vanem on ise soovinud ja planeerinud hüvitise saamise päevad erinevatel kuudel eri moel. Näiteks soovib vanem mais saada hüvitist 20 kalendripäeva eest ja juunis 30 kalendripäeva eest.
2. Kalendrikuudes on erinev arv päevi – kui kuus on 31 päeva, on hüvitis ühe päeva võrra suurem kui kuus, mil on 30 päeva.

Millal jagatavat vanemahüvitist makstakse?

Vanemahüvitisi makstakse igal kuul eelmise kalendrikuu eest.

Seega makstakse jagatavat vanemahüvitist möödunud kuu eest järgneva kuu 8. kuupäeval. Kui 8. kuupäev langeb nädalavahetusele või tegu on riigipühaga, makstakse vanemahüvitis välja sellele eelnenud viimasel tööpäeval. Näiteks kui 8. kuupäev on pühapäev, makstakse hüvitis välja 6. kuupäev ehk reedel.

Näiteks on vanemale määratud jagatava vanemahüvitise õigus 475 päevaks, kuna vanem on soovinud hüvitispäevi kasutada järjest alates 15.09.2022 kuni 02.01.2024. Siis maksame jagatavat vanemahüvitist vanemale iga kuu eest järgmisel kuul järgmiselt:

1. 15.09.2022-30.09.2022 perioodi eest väljamakse 07.10.2022
2. 01.10.2022-31.10.2022 perioodi eest väljamakse 08.11.2022
3. 01.11.2022-30.11.2022 perioodi eest väljamakse 08.12.2022 jne.

Kas jagatav vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav?

Jah, jagatav vanemahüvitis nagu ka teised vanemahüvitise liigid on tulumaksuga maksustatav ja sellelt on õigus kasutada tulumaksuvabastust.

Tulumaksuvabastuse soovist saab meid teavitada perehüvitise pakkumust kinnitades või soovi korral hiljem iseteeninduses.

Kas jagatava vanemahüvitise saamise ajal võib töötada?

Jah, jagatava vanemahüvitise saamise ajal võib töötada ja tulu teenida. Kui Su ühes kuus saadav brutotulu on väiksem kui pool hüvitise ülempiiri, mis on 2023. aastal 2145,65 eurot, siis Sulle makstav vanemahüvitis ei vähene. Kui saad rohkem tulu, anna sellest meile teada sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses, sest sel juhul vähendatakse hüvitise summat.

Vanemahüvitist vähendatakse sotsiaalmaksuga maksustatava tulu teenimise korral järgmise valemi järgi:

Vanemahüvitis - [(brutotulu – 2145,65 eurot) : 2] = vähendatud vanemahüvitis

Igakuisest brutotulust lahutame pool vanemahüvitise ülempiiri summat ning saadud vahe jagame kahega. Selle numbri lahutame määratud vanemahüvitise summast. See ongi uus vähendatud vanemahüvitise summa.

Näiteks on vanema määratud vanemahüvitis on 1500 eurot, jooksval kuul saab ta brutotulu 2200 eurot. Seega on vähendatud vanemahüvitise valem: 1500 - [(2200 – 2145,65) : 2] = 1500 – 27,18 = 1472,82 eurot

Kui ühes kuus saadav tulu on väiksem kui pool hüvitise ülempiiri, mis on 2023. aastal 2145,65 eurot, siis makstav vanemahüvitis ei vähene.

Pane tähele, et kui vähendatud vanemahüvitis oleks väiksem kui hüvitise määr, maksame sulle hüvitist siiski vanemahüvitise määras. 2023. aastal on hüvitise määr 654 eurot.

Kuidas arvestatakse vanemahüvitise saamise ajal ettevõtluskonto kaudu tulu teenimist?

Ettevõtluskontole laekuvale tulule on kehtestatud väiksem maksumäär ja sellelt makstakse vähem sotsiaalmaksu, seega vanemahüvitise saamise ajal tulu teenimisel läheb ettevõtluskonto kaudu saadud tulu samuti arvesse väiksemas määras.

Võtame sel juhul arvesse ettevõtluskontole laekunud tulult tasutud sotsiaalmaksu ja jagame selle tavapärase Eestis kehtiva sotsiaalmaksu määraga (33%) (vt näide vanemahüvitise suuruse arvestamise juures).

Kogu ühes kuus saadud brutotulu arvestatakse kokku. Kui see on väiksem kui pool vanemahüvitise ülempiiri (2023. aastal 2145,65 eurot), see vanemahüvitist ei mõjuta. Arvutame vanemahüvitise suuruse ümber alles juhul, kui brutotulu on suurem kui pool vanemahüvitise ülempiiri.

Mida pidada silmas jagatava vanemahüvitise ja ravikindlustuse puhul?

Kuna jagatava vanemahüvitise saamisega kaasneb riiklik ravikindlustus ja pensionikindlustus, siis peavad vanemad kindlasti vanemahüvitise saajat vahetades sellega arvestama. Nimelt on kindlustusega tagatud just see vanem, kes saab vanemahüvitist.

Kas ja kuidas on võimalik vanemate vahel ravi- ja pensionikindlustuse saamist vahetada?

Alla 3-aastase lapse eest ettenähtud riikliku ravi- ja pensionikindlustusega on kindlustatud vanem, kellele on määratud jagatav vanemahüvitis. 

Riikliku ravikindlustuse saajat saavad vanemad vahetada enda soovil siis, kui kõik jagatava vanemahüvitise päevad on kasutatud, kumbki vanematest pole vanemapuhkusel ja laps on alla 3-aastane. Sellisel juhul saavad vanemad esitada meile iseteeninduses taotluse ning paluda lõpetada senise saaja riikliku ravi- ja pensioni kindlustuse maksed ja suunata need teise vanema heaks.

Kui vanemad ravi- ja pensionikindlustuse saajat peale jagatava vanemahüvitise lõppu ise vahetada ei soovi, siis jätkab riik jagatava vanemahüvitise lõppedes riikliku ravikindlustuse makseid vanema eest, kes oli viimati jagatava vanemahüvitise saaja.

Alla 3-aastase lapse kasvatajana tasub riik ravikindlustusmaksed ja pensionimaksed ühe vanema eest, kes võib nii töötada kui ka mitte. Maksed lõppevad lapse 3-aastaseks saamisel.