Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Kahjuhüvitis

Kui oled saanud tööõnnetuse või kutsehaiguse tõttu tervisekahjustuse ning sul on sellest tekkinud otsene varaline kahju (sissetulek on varasemaga võrreldes vähenenud või ravikulud suurenenud), on sul õigus saada kahjuhüvitist.

Kellele?

Pane tähele, et kahjuhüvitise nõue tuleb esmalt esitada tööandjale, kes on kahju tekkimisega seotudKui tööandja ei ole nõus hüvitist maksma, saad esitada hüvitise väljamõistmise nõude kohtusse.

Sotsiaalkindlustusameti poole on sul õigus pöörduda, kui on tuvastatud ettevõtte kohustus kahju hüvitada ning tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud (st äriregistrist kustutatud).

Hüvitame 

Kuidas saan?

Et hüvitist saada, esita meile taotlus koos lisadokumentidega:

  • kutsehaiguse korral töötervishoiuarsti teatis kutsehaiguse diagnoosiga ja seotud tööandjate loeteluga – selle saad Põhja-Eesti regionaalhaiglast
  • töövigastuse korral tööõnnetuse raport – selle saad tööinspektsioonist
  • kutsehaiguse väljakujunemisega või tööõnnetuse toimumisega seotud tööandja juures töötamist tõendavad dokumendid (nt tööraamat, lepingud jne)
  • töötasu tõend tööandjalt
  • kui asutus on sulle enne likvideerimist hüvitist maksnud, tõend asutuse makstud hüvitise kohta
  • kohtuotsus, kui hüvitis on välja mõistetud kohtuotsusega (vajadusel saame andmed kätte kohtuinfosüsteemist)
  • kui taotled ka täiendavate ravikulude hüvitamist, lisa kuludokumendid (ravimi arved, taastusravi arved)

Kui sa oled tööealine, peab olema sinu töövõime hinnatud (töötukassas).

Taotluse koos vajalike dokumentidega saad esitada

NB! Kui esitad taotluse kolme aasta jooksul arvestades päevast, kui kutsehaigus diagnoositi, töövõime vähenemine hinnati või asutus, kes hüvitist maksis, likvideeriti, määrame ja maksame kahjuhüvitist alates selleks õiguse tekkimisest. Hilisemal taotlemisel maksame hüvitist alates taotluse esitamise päevast.

Kahjuhüvitise arvestuse aluseks on sinu kutsehaiguse tuvastamisele või tööõnnetusele eelnenud 12 täistööajaga töötatud kuu keskmine sissetulek. Haiguselehel viibimise või puhkusel olemise kuud jäävad arvestusest välja. Lisaks võtame arvesse:

  • elukalliduse tõusu
  • kutsehaigusest põhjustatud töövõime kaotuse protsent
  • asutuse süü ulatuse protsenti
  • sinule määratud töövõimetoetuse, töövõimetuspensioni või toitjakaotuspensioni
  • sinu töötasu suurust, kui sa töötad

Elukalliduse tõusu arvestamiseks indekseerime ehk korrutame iga arvesse mineva kuu sissetuleku indeksiga. Indeksi saame, kui võtame hüvitise määramise ajal kehtiva miinimumpalga ja jagame selle töötasu väljamaksmise ajal kehtinud miinimumpalgaga.

Näide 1. Kui arvesse läheb 2016. aasta sissetulek ja hüvitis määratakse 2023. aastal, siis arvutamisel kasutatav indeks on 1,68. (2023. aasta miinimumpalk (725 eurot) / 2016. aasta miinimumpalgaga (430 eurot) = 1,68).

Hüvitise arvutamiseks korrutame sinu indekseeritud keskmise sissetuleku kutsehaigusest põhjustatud töövõime kaotuse protsendi ja asutuse süü ulatuse protsendiga.

Näide 2. Kui sinu keskmine indekseeritud sissetulek on 500 eurot ja sul on tuvastatud kutsehaiguse tõttu 60% töövõime kaotus ja asutuse süü ulatus on 100%, siis hüvitis on 500 x 60% x 100% = 300 eurot.

Saadud tulemist lahutame sulle määratud töövõimetoetuse, töövõimetuspensioni või toitjakaotuspensioni.

Näide 3. Kui sulle arvutatud hüvitatav osa on 300 eurot ja sulle määratud töövõime toetus või selle osa on 160 eurot, siis hüvitise suurus on 300 – 160 = 140 eurot. Meie hüvitame likvideeritud ettevõtete osa. Kui see on 100%, siis hüvitise suurus = hüvitatav osaga, seega 140 eurot x 100% = 140 eurot.

Kui sa töötad, siis arvestame indekseeritud keskmisest sissetulekust maha töötasu selle osa, mis ületab sinu säilinud töövõimele vastavat arvestuslikku sissetulekut.

Säilinud kutsealase töövõime leiame kui lahutame 100%-st sinu kutsealase töövõime vähenemise protsendi:
100% - kaotatud töövõime % (näiteks 40%) = säilinud töövõime (näiteks 60%.)

Säilinud töövõimele vastava võimaliku sissetuleku leiame, kui korrutame indekseeritud keskmise sissetuleku säilinud töövõime protsendiga:

Indekseeritud keskmine sissetulek x säilinud töövõime % = võimalik sissetulek.

Näide 4. Maie töötab mittetäieliku tööajaga. Tema töötasu on 500 eurot, tema töövõime on kutsehaiguse tõttu vähenenud 40% ja talle on määratud töövõimetoetus 160 eurot. Tema varasema sissetuleku põhjal arvestame, et tema kaotatud keskmine sissetulek on 700 eurot. Tema kutsehaiguse väljakujunemisega seotud asutustest üks on likvideeritud – selle asutuse osa, mille võtame enda kanda, on 54%.

Kahjuhüvitise suuruse arvestuskäik:  

Arvutame Maie võimaliku sissetuleku arvestades tema säilinud töövõimet. Tema säilinud töövõime on 60% (100% – kaotatud töövõime 40% = 60%). 

Tema võimalik sissetulek oleks - kaotatud keskmine sissetulek 700 eurot x säilinud töövõime 60% = 420 eurot.
Maie praegune töötasu (500 eurot) on suurem, kui oleks varasema keskmise sissetuleku põhjal ja tema säilinud töövõimet arvestades tema arvestuslik „võimalik sissetulek“ (420 eurot). 

Seetõttu vähendame indekseeritud keskmist sissetulekut selle osa võrra: (700 – (500 – 420) = 620 eurot.

Hüvitatav osa = vähendatud keskmine sissetulek x töövõime kaotuse %. 620 x 40% = 248 eurot.

Kuna Maie saab ka töövõimetoetust, siis kahjuhüvitise suuruse saamiseks lahutame hüvitatavast osast töövõimetoetuse: 248 – 160 = 88 eurot,

Viimaks korrutame saadud summa selle asutuse protsendiga, mis kuulub meie hüvitamisele
88 x 54% = 47,52 eurot.

Sotsiaalkindlustusamet maksab Maiele kahjuhüvitist summas 47,52 eurot kuus.

Sul on õigus saada igal kuul makstavat sissetuleku vähenemisest tingitud kahjuhüvitist, kui

  • sul puudub tervisekahjustuse tõttu sissetulek – sa ei tööta
  • töötad tervisekahjustuse tõttu osalise tööajaga või teisel töökohal ja su sissetulek on vähenenud

Hüvitame lisaks ka kulud, mis on seotud kutsehaiguse või tööõnnetuse raviga:

  • kulutused proteesidele ja abivahenditele
  • kulutused retseptiravimitele
  • kulutused taastusravile
  • sõidukulud raviasutusse
  • kannatanu hooldamiskulud

Seda, kas lisakulu on seotud kutsehaiguse või tööõnnetusega, hindab meie ekspertarst just sinu vajadusest lähtuvalt.

Ravikulude hüvitamisele on sul õigus, kui sul on kehtiv töövõime hindamise või töövõimetuse tuvastamise otsus ja sa saad sotsiaalkindlustusametist kahjuhüvitist.
Hüvitame sulle kulud vastavalt likvideeritud ettevõtte osale.
Hüvitamise protsendi paneme kirja sinuga sõlmitavasse lepingusse.

Lisakulutuste hüvitamise taotluse koos kuludokumentidega saad esitada hiljemalt kolme aasta jooksul pärast kulutuste eest tasumist.

Proteesid ja abivahendid

Hüvitame proteesid ja abivahendid esitatud kuludokumendi alusel, kui ekspertarsti arvamuse kohaselt on need seotud kutsehaiguse või tööõnnetusega. Siia kuulub ka näiteks ratastooli rent, mähkmed, tugitallad, põlveside jne. Sellel hüvitisel piirmäära ei ole.

Retseptiravimid

Hüvitamisele kuuluvad need retseptiravimid, mis on vajalikud kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud tervisekahjustuse raviks. Muud ravimid (näiteks vererõhu ja südamerohud) hüvitamisele ei kuulu.

Ravimihüvitist maksame igakuiselt kindla summana ja täiendavaid dokumente retseptiravimite hüvitamiseks esitama ei pea. Ravimihüvitise piirmääraks on 8,50 eurot kuus (100% hüvitamise korral) ehk 102 eurot aastas. Ravimihüvitist maksame iga kuu 12. kuupäeval.

Kui sa ei ole veel ravimite hüvitamist taotlenud, pead esmasel taotlemisel esitama kulu tõendava dokumendi (näiteks apteegi arve). Ekspertarst annab hinnangu, kas ostetud retseptiravimid on seoses sinu kutsehaiguse või tööõnnetuse diagnoosiga vajalikud. Kui ravimid on näidustatud, hakkame sulle igakuiselt kindlas summas ravimihüvitist maksma ja edaspidi enam kuludokumente esitama ei pea.

Kui aasta lõpul selgub, et sinu kulutused retseptiravimitele olid suuremad, kui meie hüvitatud summa (102 eurot), on sul õigus esitada meile täiendav ravimihüvitise taotlus

Taastusravi kulud

Taastusravil võid käia kodust (ambulatoorne) või siis olla ravil ööbimise ja toitlustusega (sanatoorne). Hüvitame taastusravi kulud, kui ekspertarsti hinnangul on seda ravi sulle vaja.

  • Ambulatoorse ravi korral hüvitame ravi maksumuse 14 päeva eest üks kord aastas piirmääras kuni 300 eurot.
  • Sanatoorse ravipaketi puhul hüvitame kogu paketi maksumuse 10 päeva eest üks kord aastas piirmääras kuni 700 eurot.

Ühel kalendriaastal saad kasutada kas ambulatoorset taastusravi 14 päeva või sanatoorset ravi 10 päeva. Raviasutuse, kuhu soovid ravile minna, saad valida ise.

Taastusravi saamiseks saad küsida meilt garantiikirja, milles kinnitame, et tasume ravi eest meie hüvitatava osa. Selleks broneeri endale koht raviasutuses ja anna meile garantiikirja vajadusest teada. Palun anna teada, mis raviasutusse, millal ja mitmeks päevaks sul ravi broneeritud on. Samuti palun täpsusta, kas ööbid raviasutuses või käid kodust taastusravil.

Garantiikirja väljastamise vajadusest anna teada meie klienditeenindusele läbi iseteeninduse suhtluse, saates e-kirja aadressil [email protected] või tulles lähimasse klienditeenindusse.

Me saadame asutusele sinu taotluse alusel garantiikirja. Helistame sulle enne ravi algust, et oleme garantiikirja raviasutusele väljastanud.

Sõidukulud

Hüvitame sinu elukohast raviasutusse ja tagasi tehtud sõidukulud 0,10 eurot kilomeetri kohta.
Hüvitame sõidukulud juhul, kui raviasutuse külastus oli ekspertarsti arvates vajalik. Kuludokumente (bussipiletid; bensiinitšekk) esitada ei ole vaja.

Kui käisid raviasutuses garantiikirja alusel, ei ole vaja sõidukulude kohta taotlust esitada. Hüvitame sõidukulud, kui raviasutus esitab meile arve sinu ravipaketi maksumuse kohta.

Kui käisid raviasutuses omal kulul või käisid eriarsti vastuvõtul tuleb sõidukulude hüvitamiseks esitada
taotlus. Taotlusele tuleb lisada arstitõend vastuvõtul viibimise kohta. Kui tõendit pole, siis täiendav selgitus, kus on kirjas arsti ja raviasutuse nimi ning vastuvõtul viibimise kuupäev.

Näide. Käisid 02.02.2023 haiglas neuroloogi vastuvõtul ja 08.02.2023 käisid samas haiglas mammograafial. Vahemaa sinu elukohast raviasutusse on 5 km. Hüvitame sõidukulud neuroloogile ja tagasi koju summas 5km x 0,10 eurot x 2 = 1 euro. Mammograafial käimist ei hüvitata, kuna see ei ole seotud kutsehaiguse raviga.

Kannatanu hooldamiskulud

Kuludokumendi alusel hüvitame kannatanu hooldamise lisakulud. Voodihaige või spetsiaalse meditsiinilise hoolduse puhul hüvitame kulud kuni hooldustöötaja kuupalga alammäärani, mis on kehtestatud Tervishoiutöötajate kollektiivlepingus. Muu hoolduse puhul hüvitame kuni 60% sellest määrast. Kõrvalise hoolduse vajadust hindab ekspertarst.

Kahjuhüvitisele on õigus ka inimesel, kes on tööõnnetuse tõttu kaotanud pereliikme, kelle sissetulekust ta sõltus.

Kahjuhüvitist saad, kui oled hukkunud pereliikme:

  • alla 18-aastane laps
  • 18–24-aastane laps, kui õpid statsionaarses õppes
  • lesk, kui sul on töövõime hinnatud
  • vanaduspensioni eas olev lesk
  • vanaduspensioni eas vanem
  • vanem, kui sul on töövõime hinnatud
  • mittetöötav lesk ja oled rase
  • kuni kolmeaastase lapse vanem või eestkostja ja sa ei tööta
     

Näide. Olev sai tööõnnetuses surma. Tema perekonnas on 7- ja 17-aastane laps ja vanaduspensioni eas ema. Õigus hüvitisele on nii mõlemal lapsel kui vanaduspensioni eas emal.

Pane tähele, et lisaks kahjuhüvitisele võib olla õigus saada ka toitjakaotuspensioni. Loe lähemalt toitjakaotuspensionist.

Vaatame esitatud taotluse läbi ja teeme otsuse 30 päeva jooksul alates otsuse tegemiseks vajaliku viimase dokumendi saabumisest.

Kui sul on õigus kahjuhüvitist saada, koostame lepingu, milles on kirjas hüvitise määramise alusandmed, arvutuse käik, makstava hüvitise suurus ja tingimused. Hüvitise määramise lepingu saadame sulle posti või e-posti teel allkirjastamiseks.
Lepinguga nõustumisel tuleb sul see allkirjastada ja meile tagastada.

Kui sa ei ole meie otsusega nõus, on sul võimalik esitada tsiviilhagi maakohtusse. Hagi esitamise tähtaeg on kolm aastat alates lepingust teadasaamisest. 

Otsuse tegemiseks küsime ise ametkondadelt järgmist infot ja dokumente:

  • ekspertarsti arvamus kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud tervisekahju ulatuse kohta (protsentides). Kui oled tööealine, kujundab ekspertarst arvamuse sinu töövõime hindamise aluseks olnud andmete põhjal. Kui sa oled vanaduspensionär, võtab ekspertarst aluseks sinu puude raskusastme tuvastamise alusandmed
  • andmed asutuse õigusjärglaseta likvideerimise kohta (saame äriregistrist või kohtuinfosüsteemist)

Hüvitise kanname sinu taotluses märgitud pangakontole iga kuu 12. kuupäeval. Kui nimetatud kuupäev langeb puhkepäevale või riigipühale, makstakse hüvitis välja puhkepäevale eelneva tööpäeva jooksul.

Kahjuhüvitise määrame sulle selleks perioodiks, kuni kehtib sulle määratud töövõime hindamise otsus ja ekspertarsti arvamusega on kindlaks tehtud töövõime kaotuse protsent kutsehaiguse või tööõnnetuse tagajärjel. Töövõime hindamise otsuse lõppemisel tuleb sul töövõime hindamiseks pöörduda uuesti Töötukassasse. Kui pärast selle perioodi möödumist Töötukassa hindab sinu töövõime jätkuvalt vähenenuks, jätkame eelneva lepingu alusel kahjuhüvitise maksmist.

Kui sinu töövõime hindamise otsus lõpeb seoses vanaduspensioniea saabumisega, hakkame sulle edaspidi maksma kahjuhüvitist tähtajatult. Puude raskusastet selleks täiendavalt hinnata lasta ei ole vaja. Tähtajatult maksame hüvitist kõigile vanaduspensioniealistele kahjuhüvitise saajatele.

Hüvitise maksmise lõpetame, kui sinu sissetulek on niivõrd paranenud, et sul puudub varaline kahju võrreldes kutsehaiguse tekkimise eelse ajaga.

Kui asud tööle, on sul kohustus meid sellest teavitada ühe kuu jooksul arvates töölepingu sõlmimisest. Oma töötasu suurusest pead meile teada andma iga kuu või kord kvartalis.

Sulle määratud hüvitise suuruse arvestame ümber automaatselt, kui

  • muutub sinu töövõime kaotuse protsent
  • muutub sinu töövõimetuspensioni/töövõimetoetuse suurus
  • indekseerimisel iga aasta 1. aprilli pensioniindeksiga
  • kui sinu töötasu tõuseb

ja sinu taotluse alusel, kui asutus, kes sulle maksis osa hüvitisest, likvideeritakse.

Kui oled tööõnnetuse tagajärjel surnud isiku ülalpeetav, maksame sulle hüvitist seni, kuni sa vastad toitjakaotusest tingitud  kahjuhüvitise maksmise tingimustele

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 243 kohaselt kaasab SKA arstiõppe läbinud isiku (SKA ekspertarst) kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud töövõime kaotuse ulatuse tuvastamiseks. SKA ekspertarst tuvastab terviseseisundit arvesse võttes isikul kogu töövõime kaotuse protsentides skaalal 10–100% ja eraldi tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud töövõime kaotuse protsentides skaalal 10–100%. Neid kahte protsenti arvesse võttes arvutatakse kahjuhüvitise suurus.

Näited 1. Kui töötukassa on tuvastanud isikul puuduva töövõime, siis SKA ekspertarst peab TTOS alusel tuvastama kogu töövõime kaotuse protsendiks 100%. Seejärel peab SKA ekspertarst tuvastama, mitme protsendi ulatuses põhjustab töövõimekaotust kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud piirang. Kui kogu töövõime kaotus TK poolt hinnatud puuduva töövõime korral on põhjustatud kutsehaigusest või tööõnnetusest, siis tuvastab SKA ekspertarst, et kutsehaigusest põhjustatud töövõime kaotus on 100% (st kogu töövõimekaotus on tingitud kas kutsehaigusest või tööõnnetusest saadud tervisekahjust ja nendest tingitud piirangutest töötamisel tavatingimustes. Kui kogu töövõime kaotuse protsent on suurem kui kutsehaigusest tingitud töövõimekaotus, siis SKA ekspertarst tuvastab, et kutsehaigusest tingitud töövõimekaotuse on vahemikus 10–90% kuid mitte rohkem, kui kogu töövõimekaotuse protsent.

2. Kui töötukassa on tuvastanud isikul osalise töövõime, siis SKA ekspertarst saab tuvastada töövõime kaotuse protsendi vahemikus 10–90%. Seejärel tuvastab SKA ekspertarst, mitme protsendi ulatuses antud vahemikus 10%- 90% põhjustab töövõimekaotust kutsehaigusest või tööõnnetusest põhjustatud piirangud töötamisel. Näiteks võib olla mitmetest üldhaigestumistest tingituna tegevuspiirang töötamisel tavatingimustes 80%, samas kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud piirang hinnatakse ekspertiisis 50% töövõime kaotust, st et kogu tegevuspiirang ei ole põhjustatud kutsehaigusest või tööõnnetusest.

Mis on kutsehaigus?

Kutsehaigus on pikaajaline tervisehäire, mille peamine põhjus on tööga seotud ohutegur. Sellisteks ohuteguriteks võivad olla müra, tolm, kahjulikud gaasid, valgustuse puudus, temperatuur, õhu liikumise kiirus, õhuniiskus, kõrge või madal õhurõhk, bakterid, viirused, seened, füüsilise töö raskus (käsitsitöö), sundasendid ja -liigutused, monotoonne töö, halb töökorraldus jne.  

Kõik haigused, mis on tööst põhjustatud, ei ole kutsehaigused. Kutsehaiguseks loetakse pikaajalist (kroonilist) haigust. Kutsehaiguste loetelu on toodud sotsiaalministri määruses

Kõige levinumad erialad, kus töötamine võib põhjustada kutsehaigestumise, on raietööline, traktorist, autojuht, aga ka laotööline, õmbleja ja müüja. Sagedamini esinevad kutsehaigused on ülekoormushaigus, vibratsioontõbi.

Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst

Kutsehaiguseid diagnoositakse ainult Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuses. 
Keskus asub Tallinnas aadressil Hiiu 44. Telefonid 617 2941, 617 2950.

Kutsehaiguse kahtluse korral suunab sind töötervishoiuarsti juurde perearst või eriarst.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskus

Mis on tööõnnetus?

Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustuse või surmaga lõppenud õnnetus, mis on toimunud tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl. Samuti tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
Tööõnnetuse korral peab tööandja läbi viima uurimise 10 tööpäeva jooksul õnnetuse toimumise päevast ning esitama selle kohta allkirjastatud raporti tööinspektsioonile.

Kuidas tuvastatakse asutuse süü ja mis tähendab „õigusjärglaseta likvideeritud“?

Tööandja on süüdi, kui töökohal rikuti näiteks ohutusnõudeid, ei viidud läbi tervisekontrolli, ei võimaldatud kaitsevahendeid, ei olnud võimalik kasutada puhkepause jne. Töötingimuste kirjelduse ja andmed võimalike rikkumiste kohta saame otse Tööinspektsioonilt.

Tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud, kui ta on äriregistrist kustutatud.

Kuidas SKA tuvastab kutsehaigusest põhjustatud töövõime kaotuse protsendi?

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 243 kohaselt kaasab SKA arstiõppe läbinud isiku (edaspidi SKA ekspertarst) kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud töövõime kaotuse ulatuse tuvastamiseks. SKA ekspertarst tuvastab terviseseisundit arvesse võttes isikul kogu töövõime kaotuse protsentides skaalal 10–100% ja eraldi tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud töövõime kaotuse protsentides skaalal 10–100%. Neid kahte protsenti arvesse võttes arvutatakse kahjuhüvitise suurus.

Näited :

1. Kui töötukassa on tuvastanud isikul puuduva töövõime, siis SKA ekspertarst peab TTOS alusel tuvastama kogu töövõime kaotuse protsendiks 100%. SKA ekspertarst tuvastab, mitme protsendi ulatuses põhjustab töövõimekaotust kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud piirang. Kui kogu töövõime kaotus TK poolt hinnatud puuduva töövõime korral on põhjustatud kutsehaigusest või tööõnnetusest, siis tuvastab SKA ekspertarst, et kutsehaigusest põhjustatud töövõime kaotus on 100% (st kogu töövõimekaotus on tingitud kas kutsehaigusest või tööõnnetusest saadud tervisekahjust ja nendest tingitud piirangutest töötamisel tavatingimustes. Kui kogu töövõime kaotuse protsent on suurem kui kutsehaigusest tingitud töövõimekaotus, siis SKA ekspertarst tuvastab, et kutsehaigusest tingitud töövõimekaotuse on  vahemikus 10%-90% kuid mitte rohkem, kui kogu töövõimekaotuse protsent. 

2. Kui töötukassa on tuvastanud isikul osalise töövõime, siis SKA ekspertarst saab tuvastada töövõime kaotuse protsendi vahemikus 10–90%. SKA ekspertarst tuvastab, mitme protsendi ulatuses antud vahemikus 10–90% põhjustab töövõimekaotust kutsehaigusest või tööõnnetusest põhjustatud piirangud töötamisel. Näiteks võib olla mitmetest üldhaigestumistest tingituna tegevuspiirang töötamisel tavatingimustes 80%, samas kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud piirang hinnatakse ekspertiisis 50% töövõime kaotust, st et kogu tegevuspiirang ei ole põhjustatud kutsehaigusest või tööõnnetusest.

Mis saab siis, kui kutsehaigus on välja kujunenud mitme tööandja juures töötamisel ja osa neist on likvideeritud?

Sel juhul maksavad olemas olevad tööandjad enda osa eest hüvitist ise ning meie hüvitame ainult likvideeritud asutuste osa.

Näide.
Töötervishoiuarsti teatise järgi kujunes Sinu kutsehaigus välja aastatel 1979–2016. Töötervishoiuarsti arvamuse kohaselt kujunes kutsehaigus välja Orava sovhoosis, Põlva TREV-is ja RMK-s töötamisel. Samuti on kutsehaiguse väljakujunemise perioodi hulka arvestatud FIE-na töötamine.

Tööraamatu väljavõtte järgi töötasid  sel ajal alljärgnevalt:
17.08.1979–04.02.1988 Orava sovhoosis (likvideeritud) 3087 päeva, see on 23,05% kogu tervistkahjustavast tööperioodist;
22.02.1988–31.10.1990 Põlva TREV-is (likvideeritud) 979 päeva, see on 7,31% kogu tervistkahjustavast tööperioodist;
01.11.1990–01.01.1998 FIE-na (eksisteerib) 2615 päeva, see on 19,52% kogu tervistkahjustavast tööperioodist;
02.01.1998–24.05.2016 RMK-s (eksisteerib) 6712 päeva, see on 50,12% kogu tervistkahjustavast tööperioodist.

Seega hüvitame likvideeritud ettevõtete Orava sovhoosi ja Põlva TREV-i osa 30,36% ulatuses. RMK-l tuleb hüvitada 50,12%; Hüvitise saamiseks esita kutsehaigusest tingitud tervisekahju hüvitise taotlus ka RMK-le.
FIE-na töötamise perioodi eest vastutad ise 19,52% ulatuses.

Kui kutsehaigus kujunes/tööõnnetus juhtus välismaal töötamise ajal?

Kui sinuga juhtus tööõnnetus või sul kujunes välja kutsehaigus välismaal töötamise ajal, määratakse ja makstakse hüvitist selle riigi seaduste järgi, kus töötamisel tervisekahjustus tekkis.

Hüvitise saamiseks pöördu palun selle riigi sotsiaalkindlustusega tegeleva asutuse poole, kus tervisekahjustus tekkis.

Kas minu kahjuhüvitiselt arvestatakse maha tulumaks?

Kahjuhüvitiselt arvestatakse vastavalt kehtivale seadusele maha tulumaks. Esimesena arvestab Sotsiaalkindlustusamet maksuvaba tulu pensionilt. Loe maksuvaba tulu arvestamise kohta lähemalt.

Näide: Saad Sotsiaalkindlustusametist pensioni 350 eurot ja kahjuhüvitist 400 eurot. Muid sissetulekuid ei ole ja saad seega kasutada tulumaksuvabastust kõigilt Sotsiaalkindlustusameti makstavatelt hüvitistelt kokku 704 euro ulatuses.

Kui kasutad pensionilt tulumaksuvabastust täismääras ehk  350 euro ulatuses, siis saad taotleda kahjuhüvitiselt lisaks tulumaksuvabastust 150 euro ulatuses (704 – 350 = 354).
Tulumaksu arvestatakse seega sinu kahjuhüvitise sellelt osalt, mis ületab tulumaksuvaba osa: 400 – 354 = 46 eurot.

Sellelt summalt arvestatakse maha tulumaks 20%.  46 x 20% = 9,2 eurot.
Kätte saad kahjuhüvitist  eurot. (400 – 9,2 = 390,8 eurot)

Kas mulle makstakse hüvitist edasi, kui asun elama välismaale?

Välismaale elama asumisel maksame hüvitist edasi, kui selleks annavad õiguse riikidevahelised lepingud ja meie õigusaktid. Sul on õigus kahjuhüvitist edasi saada, kui elad Euroopa Liidus (sh Euroopa majanduspiirkonna riigid ja Šveits), Venemaa Föderatsioonis või Ukrainas.
Euroopa Liidu puhul maksame hüvitise iga kuu sinu arveldusarvele. Ukrainasse maksame hüvitised iga kvartali teise kuu 20. kuupäevaks.

Muude riikidega Eestil kahjuhüvitiste osas riikidevahelised lepingud puuduvad. Kui asud elama väljapoole neid riike, kellega Eestil on riikidevahelised lepingud, siis lõpetame kahjuhüvitise maksmise.

Hüvitise kandmisel välismaal asuvasse panka maksame maksekorralduse teenustasu meie, valuuta konverteerimistasu jääb sinu kanda.

Nimi Ametinimetus Üksus Telefon E-posti aadress

Viimati uuendatud 30.11.2023

Kas sellest lehest oli abi?