Esimene eelistus on alati perepõhine asendushooldus ehk hooldusperes elamine, sest iga laps väärib kasvamist pere keskel. Kui sobivat hooldusperet ei leidu, saab laps turvalise kodu pere- või asenduskodus, et tunda end hoitu ja olulisena.
Lapsendamine on protsess, kus inimene või paar võtab enda hoole alla lapse, kes pole nende bioloogiline järeltulija, pakkudes talle armastavat ja püsivat kodu. Lapsendamise tulemusel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse õigused ja kohustused nagu bioloogilises pereski.
Lapsendamist korraldab sotsiaalkindlustusamet, lapsendada saab last, kes on orb või kelle vanematelt on ära võetud vanemlikud õigused. Lapsendamiseks vabast lapsest tuleb teavitada SKA spetsialisti.
Mõnikord tuleb ette olukordi, kus lapse bioloogiline vanem soovib loobuda oma lapsest juba sünnitusmajas ning annab nõusoleku oma lapse lapsendamiseks. Sellistes olukordades tuleb olla eriti kiire ja operatiivne, sest iga vanemast või turvalisest hooldajast eemal veedetud tund on vastsündinu arengus määrava tähtsusega. Lapse eestkostja on sellisel juhul kohalik omavalitsus.
Vanemate hooleta jäänud lapsele tuleb leida võimalikult kiiresti uus kodu, kus tal on turvaline kasvada ning kus on hoolivad ja püsivad suhted. Sellises olukorras vastutab lapse elukorralduse eest elukohajärgne kohalik omavalitsus ning lapsega toimetab lastekaitsetöötaja. SHS § 459 lg 4 p2 sätestab kohalikule omavalitsusele kohustuse eelistada asendushoolduse korraldamisel perepõhist asendushooldust. Perekeskkond on parim keskkond, kus lapsel saab areneda turvaline kiindumussuhe, mis on tulevikus tema enesehinnangu, õpivõimekuse ja sotsiaalsete suhete kujunemise aluseks.
Pered, kes on hinnatud sobivaks hoolduspereks, on kantud STAR registrisse. Perede kohta lisainfo saamiseks või lapse ja pere kokku viimisel soovitame pöörduda SKA spetsialistide poole.
Kriisihooldusperes viibimine annab lapsele võimaluse saada osa toimivast perekonnast, mis mõne lapse jaoks on esmakordne kogemus. Kriisihooldusperes viibib laps mõnest päevast kuni kolme kuuni (vajadusel kauem), kuni selgub lapse pikaajaline elukorraldus. Pere peab olema valmis last vastu võtma lühikese etteteatamisega ehk olema väga paindliku elukorraldusega. Samuti peab pere olema valmis vastu võtma erinevas vanuses lapsi, kriisihoolduspere ei saa perre tuleva lapse vanust valida.
Kui laps vajab kriisihooldusperet – juhised omavalitsuse lastekaitsetöötajale
Kriisihoolduspere teenus on lapsele, kes vastab kõigile järgmistele tingimustele
- hädaohus olev laps – laps, kes on elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist (LasteKS § 30)
- laps, kes ei saa ohuolukorra tõttu elada ja kasvada oma peres ning keda ei ole võimalik paigutada lähedaste juurde.
Kriisihoolduspere teenusele suunab lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus.
Võta ühendust teenuse korraldajaga ja jaga infot lapse vajaduste kohta:
Kontakt
Sirli Arro
SOS Lasteküla Eesti Ühing
- +372 5377 4420
- [email protected]
- Kriisihoolduspered asuvad Tallinnas ja Ida-Virumaal
Kätlin Kilp
Tallinna Lastekodu
- +372 514 7903
- [email protected]
- Kriisihoolduspere asub Lääne-Virumaal
Teenuse korraldaja jagab infot lapse kriisihooldusperre viimise võimalikkuse kohta ja info, kuhu laps viia.
Teenuse hind
Kui last peres ei ole, maksab kriisihooldusperele valmisolekutasu riik (SKA). Kui laps(ed) on kriisihooldusperes teenusel, maksab teenuse eest perele omavalitsus. Kriisihooldusperele makstakse teenuse eest tasu (mitte toetusena).
Kriisihoolduspere tasu on vähemalt 44 eurot päevas (bruto, koos tööjõumaksudega 58,87 eurot), 1320 eurot kuus (bruto; koos tööjõumaksudega 1766,16 eurot).
Kui kriisihooldusperes viibib mitu sama pere last, tasub omavalitsus kriisihooldusperele alates teisest lapsest iga järgneva sama pere lapse eest koefitsiendiga 0,75.
Lisaks tasub omavalitsus lapse isiklikeks kuludeks vähemalt 8 eurot päevas.
Kuidas edasi? Laps kriisihooldusperes
- Lapse viib kriisihooldusperre omavalitsuse lastekaitsetöötaja (kui ei ole kokku lepitud teisiti).
- Palun selgita lapsele, mis on kriisihoolduspere, mis põhjusel sa lapse kriisihooldusperre viid, ja võimaluse korral seda, kui kauaks laps kriisihooldusperre jääb.
- Täida lapse üleandmise-vastuvõtmise vorm, mille lapse üleandmisel allkirjastavad omavalitsus ja kriisihoolduspere. (vormi võib digiallkirjastada või prinditud vormid allkirjastada, mõlemale osapoolele üks koopia). Allkirjastatud vorm edasta palun teenuse korraldajale.
- Sõlmi lapse perre tulemise kuupäevast kriisihoolduspere ja teenuse korraldajaga (vastavalt SOS Lasteküla Eesti Ühing või Tallinna Lastekodu) kolmepoolne kriisihoolduspere leping. Kriisihoolduspere lepingus peavad sisalduma poolte kohustustena sätted, mis on kirjeldatud teenuse tehnilises kirjelduses ja seadustes, kas lepingu tekstina või lisades tehnilise kirjelduse lepingule; lepingu sõlmimise korraldab omavalitsus. Soovi korral võid kasutada lepingu näidisvormi.
- Seo laps ja kriisihoolduspere STARis, sõlmi kriisihooldusperega asendushooldusteenuse osutamise leping, mille alusel omavalitsus maksab toetust lapse isiklikeks kulude katteks.
- Hinda lapse abivajadust (ja vajaduse korral pöördu kohtusse), et selgitada välja, planeerida ja korraldada lapse pikemaajaline elukorraldus esimesel võimalusel.
- Korralda võrgustiku kohtumine viie tööpäeva jooksul lapse kriisihooldusperre viimisest. Kohtumise eesmärk on arutada lapse arenguvajadusi (tervis, haridus, tundeelu ja käitumine, peresuhted – kontakt pereliikmetega, identiteet) ja eestkostega seotud olukorda ning koostada/muuta lapse juhtumiplaani. Palun kaasa teenuse korraldaja, KHP, eakohaselt laps ja kaudselt lapse vanema(d).
- Seejärel toimuvad kohtumised lapse arenguvajaduste ja juhtumiplaani ülevaatamiseks vähemalt üks kord iga 30 kalendripäeva jooksul.
- Külasta last ja kohtu lapsega (võimaluse korral privaatselt) lapse õiguste tagamise ja lapse heaolu hindamise eesmärgil viie tööpäeva jooksul lapse kriisihooldusperre viimisest ja seejärel vähemalt üks kord iga 30 kalendripäeva jooksul.
- Kui võimalik, korralda perekonnast eemal viibiva lapse ja tema vanema(te) või teiste lähedaste suhete säilimine ning toeta lapse ja tema vanema(te) või teiste lähedaste suhteid, sh korralda nende kohtumisi sobivas kohas. Palun viibi pärast lapse kriisihooldusperre viimist esimese kohtumise, vajaduse korral ka järgmiste kohtumiste juures. Palun korralda edasiste suhtlemiskordade tingimused sh suhtlemise järelevalve.
- Lapse kriisihooldusperes viibimise periood on kuni 90 kalendripäeva. Lapse kriisihooldusperes viibimise perioodi saab pikendada üle 90 kalendripäeva kuni lõpliku kohtuotsuse saabumiseni; pikendamine tuleb võrgustiku kohtumisel osalistega läbi rääkida ja see toimub ainult SKA kooskõlastamisel.
- Kriisihoolduspere teenus lõpetatakse, kui lapsel ei ole enam vajadust kriisihooldusperes viibida ja laps saab pöörduda tagasi koju või läheb edasi teisele asendushoolduse vormile (hoolduspere, lapsendamine, eeskoste, pere- või asenduskodu, iseseisev elu vm.).
- Lepi kriisihoolduspere ja teenusekorraldajaga kokku lapse teenuselt lahkumiseks tehtavad ettevalmistavad tegevused. Lapsele on vaja selgitada ja teda toetada seoses eesootava muutusega.
- Lõpeta kolmepoolne kriisihoolduspere leping.
Loe rohkem: Kriisihoolduspere ja erihoolduspere
Erihoolduspere tagab lühi- või pikaajalise hoolduse või kasvatamise peres spetsiifilise ja suurema hooldusvajadusega lastele. Erihoolduspere teenus on mõeldud lastele, kes vajavad individuaalset pühendumist ja pidevat teadlikku tuge.
Praegu vaba erihooldusperet ei ole.
Erihoolduspere teenus on lapsele, kes vastab kõigile järgmistele tingimustele:
- on paigutatud lühi- või pikaajalisele asendushoolduse teenusele SHS § 459 alusel
- on üle elanud traumeeriva sündmuse, mille tulemuseks on väljakujunenud liigne impulsiivsus ja/või muud tõsised käitumishäired (nt ära jooksmine, enese või teiste vigastamine jm), mis oluliselt raskendavad lapse igapäevast toimetulekut kollektiivis ning ta vajab püsivat ja järjepidevat individuaalset tähelepanu ja hooldust
- KOV on lapse abivajaduse hindamisel tuvastanud lapse vajaduse spetsiifilisema ja individuaalse hoolduse järele
- KOV on lasknud hinnata (hindamine mitte vanem kui 6 kuud) lapse vaimset tervist, kus võimalusel kajastub soovitus, kas lapsel on vajadust spetsiifilisema ja individuaalse hoolduse järele
- Erandina on sihtrühmaks kuni kolmeaastased väikelapsed, kellel raviarst on prognoosinud lapse kasvades tõsiseid emotsionaalseid probleeme, mis ei ole lapse ea tõttu veel välja kujunenud. Samuti on omavalitsus lapse abivajaduse hindamisel tuvastanud lapse vajaduse spetsiifilisema ja individuaalse hoolduse järele
- Omavalitsuse kokku kutsutav spetsialistide meeskond (KOV, teenuse korraldaja esindaja, SKA esindaja ja vajaduse korral teised lapsega seotud spetsialistid) otsustab lapse erihooldusperesse sobivuse ning planeerib lapse ja pere kokku viimiseks vajalikud tegevused
Erihoolduspere teenusele suunab lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus / linnaosavalitsus.
Võta ühendust teenuse korraldajaga ja jaga infot lapse vajaduste kohta:
Kontakt
Liis Saarna
SOS Lasteküla Eesti Ühing
Teenuse korraldaja jagab infot vabade erihooldusperede kohta ja vahetatakse infot, kas lapse vajadustele on sobivat peret.
Järgneb info vahetamine ja KOV kutsub kokku spetsialistide meeskonna.
Erihoolduspere tasu on 50 eurot päevas (bruto, koos tööjõumaksudega kokku 66,90), 1500 eurot kuus (bruto; koos tööjõumaksudega kokku 2007 eurot).
Lisaks tasub KOV lapse isiklikeks kuludeks vähemalt 8 eurot päevas.
Kuidas edasi? Laps erihooldusperes
- Lapse viib erihooldusperre omavalitsus (kui ei ole teisiti kokku lepitud).
- Sõlmi erihoolduspere ja teenuse korraldajaga (vastavalt SOS Lasteküla Eesti Ühing või Tallinna Lastekodu) kolmepoolne erihoolduspere leping. Võid kasutada lepingu näidisvormi või koostada ise lepingu vormi (erihoolduspere lepingus peavad sisalduma osapoolte kohustustena sätted, mis on kirjeldatud hanke alusdokumentides ja seadustes, kas lepingu tekstina või lisades tehnilise kirjelduse lepingule).
- Palun selgita lapsele ja valmista laps erihooldusperre minekuks eakohaselt ette.
- Seo laps ja erihoolduspere STARis, sõlmi erihooldusperega asendushooldusteenuse osutamise leping, mille alusel KOV maksab toetust lapse isiklikeks kulude katteks.
- Hinda lapse abivajadust, planeeri ja korraldada lapsele vajalik abi ning jälgi pidevalt vajaduse muutusi.
- Korralda võrgustikukohtumine viie tööpäeva jooksul lapse erihooldusperre viimisest. Kohtumise eesmärk on arutada lapse arenguvajadusi (tervis, haridus, tundeelu ja käitumine, peresuhted – kontakt pereliikmetega, identiteet) ja täiendada lapse juhtumiplaani. Palun kaasa teenuse korraldaja, KHP, eakohaselt laps ja kaudselt lapse vanema(d) ning vajadusel teised olulised võrgustikuliikmed.
- Seejärel toimuvad võrgustikukohtumised lapse arenguvajaduste ja juhtumiplaani ülevaatamiseks vähemalt üks kord iga 3 kuu jooksul, vajadusel sagedamini.
- Külasta last ja kohtu lapsega (võimalusel privaatselt) lapse õiguste tagamise ja lapse heaolu hindamise eesmärgil viie tööpäeva jooksul lapse erihooldusperre viimisest ja seejärel vähemalt üks kord iga kolme kuu jooksul. Lapse või erihoolduspere soovil või muu vajaduse korral külasta last sagedamini kui üks kord kolme kuu jooksul.
- Kui võimalik, korralda perekonnast eemal viibiva lapse ja tema vanema(te) või teiste lähedaste suhete säilimine ning toeta lapse ja tema vanema(te) või teiste lähedaste suhteid, sh korralda nende kohtumisi sobivas kohas. KOV tagab lapse ja pere suhtlemise last toetaval moel. Palun viibi pärast lapse erihooldusperre viimist esimese kohtumise, vajaduse korral ka järgmiste kohtumiste juures. Palun korralda edasiste suhtlemiskordade tingimused sh suhtlemise järelevalve.
- Erihoolduspere teenus lõpetatakse, kui langeb ära vajadus lapsel erihooldusperes viibida või laps läheb edasi teisele asendushooldusteenusele.
- Lepi erihoolduspere ja teenusekorraldajaga kokku lapse teenuselt lahkumiseks tehtavad ettevalmistavad tegevused. Lapsele on vaja selgitada ja teda toetada seoses eesootava muutusega.
- Lõpeta kolmepoolne erihoolduspere leping
Loe rohkem: Kriisihoolduspere ja erihoolduspere
Liis Saarna
SOS Lasteküla Eesti Ühing
Meelis Kukk
Tallinna Lastekodu
Eve Mänd
Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist (perepõhine hooldus)
Asendushooldusteenusele (hooldusperre, kriisi- või erihooldusperre või asendus- või perekodusse) paigutamine on vajalik siis, kui lapse kasvamine tema sünniperekonnas ei ole ajutiselt või pikaajaliselt võimalik (nt lapse vanemad on surnud, raskelt haigestunud, sõltuvusprobleemidega, viibivad kinnipidamisasutuses või on sattunud muudesse tõsistesse eluraskustesse) ning lapsel puudub lähedane, turvaline inimene, kes soovib ja suudab lapse eest püsivalt hoolt kanda.
KOV lastekaitsespetsialist hindab põhjalikult lapse abivajadust lähtudes LasteKS-st ja juhtumikorralduse põhimõtetest (seejuures on abiks Lapse heaolu hindamise käsiraamat).
- Esmajärjekorras peab lastekaitsespetsialist kaardistama lapse lähivõrgustiku ning selgitama välja, kas lapsel on lähedasi (näiteks vanavanemad, sugulased, hõimlased vms), kes saaksid ajutiselt või pikaaegselt pakkuda kodu ja tuge ning võtta vastutuse lapse elukorralduse osas (mh valmisolek eestkoste seadmiseks).
- Kui lapse lähedane on avaldanud valmisolekut eestkostjaks hakkamiseks, peab KOV lastekaitsespetsialist hindama isiku ning perekonna suutlikust ja sobivust eestkostja ülesannete täitmiseks, võttes aluseks perekonnaseaduse § 174. (Sotsiaalkindlustusamet (SKA) koostöös Sotsiaalministeeriumiga on piloteerimas eestkostjate hindamise vahendit, sellekohase nõustamise saamiseks palun pöörduge SKA poole).
- Kui lapse lähedased ei ole valmis lapse eestkostjaks hakkama, soovitame võtta nendelt sellekohane kirjalik kinnitus.
Asendushooldusele paigutamise juhend | 128.9 KB | pdf
Perekodus ja asenduskodus võib asendushooldusteenusel olla kuni kuus last ja hooldusperes kuni neli last.
Erandolukorras võib asendushooldusteenuse osutamisel perekodus ja asenduskodus olla rohkem kui kuus last ja hooldusperes rohkem kui neli last. Seda juhul, kui
- paigutamist vajavad ühe pere lapsed või esineb muu olukord, mille puhul on vaja tagada laste kooskasvamise võimalus
- see on asendushooldusel olevate laste huvides
- selleks annavad nõusoleku perre paigutatud ja perre paigutatavate laste eestkostjad
- see on kooskõlastatud sotsiaalkindlustusametiga.
Järelhooldusteenus on sild, mis aitab asendushooldusel kasvanud ja 18-aastaseks saanud noortel sujuvalt ellu astuda ja toetada nende õpingute jätkamist ning iseseisvat toimetulekut. See teenus on mõeldud asendushooldusel kasvanud ja täisealiseks saanud noortele, et toetada nende õpingute jätkamist ja iseseisvat toimetulekut. Järelhooldusteenus aitab muuta asendushoolduselt lahkumise noore jaoks ladusaks ja ülemineku iseseisvasse ellu sujuvaks.
Loe lisaks
- Teeme koostööd. Abistavad juhtnöörid ja teavitusmaterjalid omavalitsustele uute hooldusperede leidmiseks:
Laps on pereootel. Kuidas saab kohalik omavalitsus aidata hooldusperesid leida?
- Põhilised takistused, mis raskendavad lapse paigutamist asenduskodust hooldusperre, ja kuidas neid ületada:
Seotud viited
Viimati uuendatud 26.05.2026
