Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Asendushoolduse ja järelhoolduse korraldamine

Kui perekonnast eraldatud või vanemate hooleta jäänud last ei ole võimalik suunata tema sugulaste või lähivõrgustiku eestkostele, tagab omavalitsus lapse hooldamise ja kasvatamise asendushooldusteenuse kaudu.

Esimene eelistus on alati perepõhine asendushooldus ehk hooldusperes elamine, sest iga laps väärib kasvamist pere keskel. Kui sobivat hooldusperet ei leidu, saab laps turvalise kodu pere- või asenduskodus, et tunda end hoitu ja olulisena.

Järelhooldus pakub asendushooldusel või eestkostel kasvanud noorele tuge pärast täisealiseks saamist. Toetuseks on eluaseme või isiklike kulude katmine ja muu vajaduspõhine abi.

Loe lisaks

Põhilised takistused, mis raskendavad lapse paigutamist asenduskodust hooldusperre, ja kuidas neid ületada: 

"Teismeline on asenduskodus nii harjunud, et ei tahagi enam hooldusperre minna” – lastekaitsjate müüdid ja tegelikkus

Mõtlik poiss

Vaata kõiki asendushoolduse uudiseid


Teeme koostööd. Abistavad juhtnöörid ja teavitusmaterjalid omavalitsustele uute hooldusperede leidmiseks:

Laps on pereootel. Kuidas saab kohalik omavalitsus aidata hooldusperesid leida?

Liitu asendushoolduse uudiskirjaga

Juhendmaterjali koostas Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut sotsiaalkindlustusameti tellimusel ja selle valmimist rahastati Euroopa Sotsiaalfondi 2014–2020 projekti „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ vahenditest. Juhendi koostamisele aitasid kaasa asendus- või perekodus elavad ning juba ellu astunud ja järelhooldusteenust saavad noored.

Asendushooldusteenusele (hooldusperre, kriisi- või erihooldusperre või asendus- või perekodusse) paigutamine on vajalik siis, kui lapse kasvamine tema sünniperekonnas ei ole ajutiselt või pikaajaliselt võimalik (nt lapse vanemad on surnud, raskelt haigestunud, sõltuvusprobleemidega, viibivad kinnipidamisasutuses või on sattunud muudesse tõsistesse eluraskustesse) ning lapsel puudub lähedane, turvaline inimene, kes soovib ja suudab lapse eest püsivalt hoolt kanda.

Erandolukorras võib asendushooldusteenuse osutamisel perekodus ja asenduskodus olla rohkem kui kuus last ja hooldusperes rohkem kui neli last. Seda juhul, kui

  • paigutamist vajavad ühe pere lapsed või esineb muu olukord, mille puhul on vaja tagada laste kooskasvamise võimalus
  • see on asendushooldusel olevate laste huvides
  • selleks annavad nõusoleku perre paigutatud ja perre paigutatavate laste eestkostjad
  • see on kooskõlastatud sotsiaalkindlustusametiga.

Vanemate hooleta jäänud lapsele tuleb leida võimalikult kiiresti uus kodu, kus tal on turvaline kasvada ning kus on hoolivad ja püsivad suhted. Sellises olukorras vastutab lapse elukorralduse eest elukohajärgne kohalik omavalitsus ning lapsega toimetab lastekaitsetöötaja. SHS § 459 lg 4 p2 sätestab kohalikule omavalitsusele kohustuse eelistada asendushoolduse korraldamisel perepõhist asendushooldust. Perekeskkond on parim keskkond, kus  lapsel saab areneda turvaline kiindumussuhe, mis on tulevikus tema enesehinnangu, õpivõimekuse ja sotsiaalsete suhete kujunemise aluseks.

Pered, kes on hinnatud sobivaks hoolduspereks, on kantud STAR registrisse. Perede kohta lisainfo saamiseks või lapse ja pere kokku viimisel soovitame pöörduda SKA spetsialistide poole.

Kriisihooldusperes viibimine annab lapsele võimaluse saada osa toimivast perekonnast, mis mõne lapse jaoks on esmakordne kogemus. Kriisihooldusperes viibib laps mõnest päevast kuni kolme kuuni (vajadusel kauem), kuni selgub lapse pikaajaline elukorraldus. Pere peab olema valmis last vastu võtma lühikese etteteatamisega ehk olema väga paindliku elukorraldusega. Samuti peab pere olema valmis vastu võtma erinevas vanuses lapsi, kriisihoolduspere ei saa perre tuleva lapse vanust valida.

Loe rohkem: Kriisihoolduspere ja erihoolduspere

Erihoolduspere tagab lühi- või pikaajalise hoolduse või kasvatamise peres spetsiifilise ja suurema hooldusvajadusega lastele. Erihoolduspere teenus on mõeldud lastele, kes vajavad individuaalset pühendumist ja pidevat teadlikku tuge.

Loe rohkem: Kriisihoolduspere ja erihoolduspere

Asendus- ja perekodude juhtidel on kandev roll asendushoolduse valdkonna kui terviku arengus ning nemad kujundavad lastele turvalise ja hooliva kasvukeskkonna.

On väga oluline, et pered, kes kasvatavad teises peres sündinud lapsi, ei jääks oma küsimuste ja muredega üksi, vaid saaksid õigel ajal vajalikku tuge. Peretoetaja on toeks hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele. Teenuse eesmärk on toetada pere toimetulekut ning aidata lahendada kasupereks olemisega või lapse kasvatamisega seotud probleeme.

Järelhooldusteenus on sild, mis aitab asendushooldusel kasvanud ja 18-aastaseks saanud noortel sujuvalt ellu astuda ja toetada nende õpingute jätkamist ning iseseisvat toimetulekut. See teenus on mõeldud asendushooldusel kasvanud ja täisealiseks saanud noortele, et toetada nende õpingute jätkamist ja iseseisvat toimetulekut. Järelhooldusteenus aitab muuta asendushoolduselt lahkumise noore jaoks ladusaks ja ülemineku iseseisvasse ellu sujuvaks.

Lapsendamine on protsess, kus inimene või paar võtab enda hoole alla lapse, kes pole nende bioloogiline järeltulija, pakkudes talle armastavat ja püsivat kodu. Lapsendamise tulemusel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse õigused ja kohustused nagu bioloogilises pereski.

Lapsendamist korraldab sotsiaalkindlustusamet, lapsendada saab last, kes on orb või kelle vanematelt on ära võetud vanemlikud õigused. Lapsendamiseks vabast lapsest tuleb teavitada SKA spetsialisti.

Mõnikord tuleb ette olukordi, kus lapse bioloogiline vanem soovib loobuda oma lapsest juba sünnitusmajas ning annab nõusoleku oma lapse lapsendamiseks. Sellistes olukordades tuleb olla eriti kiire ja operatiivne, sest iga vanemast või turvalisest hooldajast eemal veedetud tund on vastsündinu arengus määrava tähtsusega. Lapse eestkostja on sellisel juhul kohalik omavalitsus.

Seotud viited

hoolduspere

Viimati uuendatud 29.04.2024

Kas sellest lehest oli abi?