Koos pensioniavaldusega esita järgmised dokumendid:
- isikut tõendav dokument (klienditeeninduses isiku tuvastamiseks)
- tööraamat või muud pensioniõiguslikku staaži ja töötamist tõendavad dokumendid (arhiiviteatis, tööleping, käskkiri, korraldus jne)
- kutsekooli, keskeriõppeasutuse või kõrgkooli diplom
- sõjaväepilet
- lapse sündi tõendav dokument, kui laps on sündinud väljaspool Eestit
- abielu tõendav dokument, kui sa oled abiellunud välismaal ja abielludes nime muutnud
- arvelduskonto number, kuhu soovid pensioni saada
- kui su peres on kasvanud lapsi, siis ka
Esitada saad ainult need dokumendid, mis sul olemas on. Näiteks kui sa ei ole sõjaväes käinud, siis ei pea sõjaväepiletit esitama.
- Kui esitad paberdokumendid, esita originaaldokumendid või nende notariaalselt kinnitatud koopiad. Kui tood dokumendid ise meie klienditeenindusse, saad need kohe pärast nende digiteerimist tagasi.
- Kui esitad dokumendid elektrooniliselt (oled need pildistanud või skanninud), siis pane tähele, et dokument peab olema värviline (kui originaal on värviline) ja selgelt loetav ning sisaldama kogu originaaldokumendi lehel olevat infot. Tähtis on, et saadad kõik dokumentide sissekannetega leheküljed.
Ole valmis, et võime sinuga andmete täpsustamiseks ühendust võtta. Vajaduse korral pead esitama originaaldokumendi. - Kui mõni dokument puudub ja seda on keeruline leida, anna meile teada. Saame teha päringu arhiivi või asutusse, kust võib leida andmeid sinu pensionistaaži kohta. Päringud arhiividesse on tasulised. Tasu oleneb konkreetse arhiivi hinnakirjast ja selle maksab pensioni taotleja.
Pensioniõigusliku staaži hulka (kuni 31.12.1998) kuuluvad tegevused, mida tuleb tööraamatu või muude dokumentide abil tõestada:
- töötamine
- töötamine füüsilisest isikust ettevõtjana, kui maksid sotsiaalmaksu
- teenistus Eesti kaitseväes
- töötamine ja õppimine Nõukogude Liidu territooriumil kuni 31.12.1990, kui sul on vähemalt 15 aastat Eesti pensionistaaži
- kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aeg endise Nõukogude Liidu territooriumil (kui sul on täidetud järgmised nõudmised: sind suunati teenistusse Eestist, sul on vähemalt 15 aastat Eesti pensionistaaži, mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensioni või sa elasid enne ja pärast väljastpoolt Eestit teenistusse suunamist Eestis)
- õppimine kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis statsionaarses õppes
- lapse kasvatamine vähemalt kaheksa aastat ja väikelapse eest hoolitsemine kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapse kasvatamise eest saab pensionistaaži kasutada ainult üks lapse kasvataja. Lapse kasvatajad peavad kokku leppima, kes saab pensionistaaži kasutada. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek
- tööhõivetalituse vahendusel tööturukoolitusel osalemine ja aeg, kui said töötu abiraha
- I grupi invaliidi või alla 18-aastase puudega lapse eest hoolitsemine
- loomeliitude ja kutseühingute liikmena tegutsemine
- töötamine talus, kui talu oli maksude maksmisest vabastatud
- tingimisi vabadusekaotusega karistatud isikuna kohustuslikus korras töötamine, vabadusekaotuseta paranduslikel töödel töötamine või ravi- ja tööprofülaktooriumis töötamine
Pensioniõiguslikku staaži tõendavad dokumendid on tööraamat, kaitseväeteenistuse tunnistus, sõjaväepilet, tööleping, kutseõppeasutuse või ülikooli diplom, töötukassa teatis töötu abiraha saamise ja tööturukoolitusel osalemise kohta jm.
Saadame esitatud dokumentide alusel arvestatud pensioniõigusliku staaži andmed sulle iseteeninduse kaudu või saad need andmed meie klienditeenindusest sulle sobival ajal hiljemalt poole aasta jooksul pärast staaži tõendavate dokumentide laekumist sotsiaalkindlustusametisse.
Kui sul ei ole tööraamatut või muud pensioniõiguslikku staaži tõendavat dokumenti (või on töötamise andmed osaliselt puudu), aitame sul vajalikke dokumente leida ja vajaduse korral teeme päringud arhiividesse.
Tuleta meelde, millal, kus ja kellena sa töötasid ja täida
ning saada see meile e-posti aadressil [email protected]. Palun kirjuta võimalikult täpselt oma töökoha aadress ja amet, sest sellest oleneb pensioniõigusliku staažiga seotud päringute tegemise kiirus.
Pane tähele, et iga arhiiviteatise väljastamise eest küsivad arhiivid riigilõivu. Riigilõivu suurus riigi arhiividele on määratud riigilõivuseaduses. Eraarhiividel on õigus küsida teatise väljastamise eest tasu oma hinnakirja alusel.
Seotud viited
Viimati uuendatud 30.10.2023