Alates 1. jaanuarist 2023 korraldab lastekaitsetöötajate valdkonna koolitusi sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna ennetustalitus (teenus).
Pakume edaspidigi väga heal tasemel tasuta riiklikke koolitusi, et suurendada laste heaolu valdkonnas tegutsevate spetsialistide pädevust. Jätkame TAI-s välja töötatud koolitustega, vaatame üle, mis teemad on päevakajalised ja milliseid koolitusi on juurde vaja, mida uuendada või värskendada. Laste heaolule pööratakse üha rohkem tähelepanu ja kasvanud on ka ootused kogu lastekaitsele, mistõttu on oluline varustada valdkonna töötajaid ajakohaste tööriistade ja teadmistega.
Koolituskalendrit näeb ja koolitustele registreerimine toimub edaspidi infosüsteemis Juhan. Seoses koolituste ümberkorraldamisega tekib koolituste toimumisel väike vahepaus, millega palume arvestada.
Küsimuste korral palun pöörduda:
Mari-Liis Mänd, ennetustalituse juht
[email protected]
Heli Suvi, ennetusteenuste juht
[email protected]
Ennetustöö tasandid lastekaitsetöös
Juhise eesmärgiks on sekkumiste arendamine ennetusvaldkonnas. Mudel kirjeldab sekkumise kavandamis-, valiku- ja rakendamisprotsessi, tagamaks ennetuse kvaliteeti ning vähendada ebatõhusat tegevust ja kindlustada tõendus- ja teaduspõhised sekkumised.
Laste, noorte ja peredega seotud ennetustööd käsitlevad arengukavad ja strateegiadokumendid
RAHVASTIKU TERVISE ARENGUKAVA 2020–2030
Rahvastiku tervise arengukava annab tervisevaldkonnale ühtse, tervikliku ja tulevikku vaatava visiooni ning eesmärgid, mille saavutamiseks planeeritakse tegevused ja mille täitmist seiratakse. Samuti defineerib arengukava vastutusalad ja koostöövormid, mis on aluseks eesmärkide saavutamisel tervisevaldkonnas, sealhulgas rahvusvahelise koostöö põhisuunad. Lisaks aitab kava planeerida ministeeriumide valitsemisalas ressursse Vabariigi Valitsuse tasandil, kasutades neid ühiselt ja saavutades seeläbi tegevuste suurema mõju tervise parandamisel.
SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2020-2030
Aastatel 2020–2030 on jätkuvalt vaja kujundada ohutut elukeskkonda ning suurendada elanike teadlikkust, kinnistada ja vajaduse korral muuta hoiakuid ja käitumist, et vähendada õnnetusi ja vajadust tegeleda õnnetuste tagajärgedega. Teisalt on vaja kindlustada ja tugevdada reageerimisvõimekust.
Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine eeskärgiks on Eesti kui ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkondadeülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale.
NOORTEVALDKONNA ARENGUKAVA 2021-2035
Noortevaldkonna arengukava 2021-2035 seab visiooniks, et aastal 2035 elavad noored kõigis Eesti piirkondades tervislikku ja täisväärtuslikku elu ning on võimestatud muutma kogukonda ja riiki selliselt, et Eestis on maailma parim keskkond kasvamiseks, elamiseks ja eneseteostuseks. Arengukava keskmes on erinevate väljakutsetega noored vanuses 7–26 eluaastat. Arengukava eesmärk on noori võrdväärsete partneritena võimalikult hästi mõista ja kaasata, toetada nende osalust otsuste tegemisel ning elluviimisel ja neid võimestada. Noorte arengut toetavad rikkalikud võimalused end uutes olukordades proovile panna, turvaliselt katsetada ja eksida ning neist kogemustest õppida, saades asjatundlikku tuge täiskasvanutelt.
VÄGIVALLA ENNETAMISE KOKKULEPE 2021–2025
Suurem tähelepanu on laste vastu toime pandud ja soolisel vägivallal, uute teemadena eakatevastasel ning läbivalt eri teemade puhul vaimsel vägivallal. Kokkulepe toob välja 14 vägivallaennetuse tegevussuunda. Eesmärk on see, et Eesti ühiskond laiemalt taunib vägivalda, mille saavutamiseks on vajalik suurendada inimeste teadlikkust vägivalla erinevatest vormidest ja selle mõjust.
Vägivallaennetusele tuleb süsteemselt keskenduda nii haridusasutustes, noorsootöös kui huvihariduses.
Viimati uuendatud 27.11.2023