Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Toimetulekutoetus

Toimetulekutoetus kujutab endast viimast turvavõrku, mida inimene saab kasutada siis, kui ei suuda töötamise või sotsiaalkindlustussüsteemi abil (pension, töövõimetoetus, töötuskindlustushüvitis, töötu toetus jne) tagada endale ja oma perele vahendeid esmavajaduste rahuldamiseks.

KKK

Millistele seadustele saab KOV tugineda, küsides TTT taotlusele juurde leibkonna pangakontode väljavõtteid ja teisi menetluseks vajalikke dokumente?

HMS § 6: Uurimispõhimõte. Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.

SÜS § 21 lg 1 p 1-3: Isiku põhikohustused hüvitise taotlemisel ja saamisel. Hüvitise taotlemisel ja saamisel on isik kohustatud:

1) esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta;
2) teavitama hüvitise andjat viivitamata hüvitise saamise õigust ja hüvitise andmist mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest;

3) osalema aktiivselt talle hüvitise andmises, sealhulgas täitma hüvitise andmisega seotud kõrvaltingimusi, seaduses sätestatud juhul ja tingimustel läbima hüvitise andja nõudel uuringu, arstliku läbivaatuse või ekspertiisi.

SHS § 132 lg 3: Toimetulekutoetuse taotlemine. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid, makstud elatise suurust ja täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summade suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga.

Toimetulekutoetuse vajaduse tõendamisel lasub tõendamiskoormus toetuse taotlejal (Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2023 määrus asjas nr 3-23-2633/14, p 18). 

Kas TTT taotlusele lisaks on õigus küsida pangakontode täielikke ülevaateid (väljaminek, sissetulek, jääkseis)? Kas taotlejal on õigus keelduda kogu pangakonto väljavõtte esitamisest?

KOV peab avalikku raha kasutama sihipäraselt ja läbipaistvalt. HMS § 6 tulenevalt tuleb KOVil rakendada uurimispõhimõtet ja välja selgitada kõik menetlusega seotud asjaolud. Samuti on SÜS § 30 kohaselt KOVil põhjendatud kahtluse korral õigus kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid.

Isikul on omakorda kohustus esitada hüvitise taotlemisel kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamiseks. Isiku põhikohustus hüvitise taotlemisel ja saamisel on kasutada talle hüvitisena antud vahendeid sihtotstarbeliselt (SÜS § 21).

Kui taotleja keeldub esitamast nõutavaid dokumente ja ei aita välja selgitada terviklikku abivajaduse ulatust sh materiaalset seisu, siis on võimalus jätta toetus välja maksmata (SHS § 134 lg 4).

Kas KOV saab keelduda TTT taotluse menetlemisest põhjusel, et see on esitatud elektrooniliselt?

KOV ei saa keelduda TTT taotluse menetlemisest põhjusel, et see on edastatud elektrooniliselt. Taotluse esitamise ja menetluse tingimused on reguleeritud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 ja 15.  KOV saab otsustada, kas taotlus võetakse menetlusse või jäetakse puuduste tõttu läbi vaatamata. Vajadusel tuleb isikule anda tähtaeg (kirjalikult taasesitatavas vormis) taotluses puuduste kõrvaldamiseks või kutsuda inimene abivajaduse hindamiseks sotsiaaltöötaja vastuvõtule. Kui isik tähtajaks puudusi ei kõrvalda, saab jätta avalduse läbi vaatamata. Sel juhul tuleb isikule kirjalikult põhjendada, miks avaldus jäeti läbi vaatamata (HMS § 14 lg 6 ja 7).

Kuidas teha kindlaks, kas taotleja, kes esitab TTT taotluse elektroonselt läbi veebi, elab ikka Eestis?

Elektrooniliselt esitatud taotluste korral tuleks aeg-ajalt taotleja siiski KOVi kohale kutsuda, et selgusele saada, kas ta elab alaliselt Eestis ja hinnata terviklikult leibkonna toimetulekut.

Kas ajateenijale tohib maksta TTT-d?

SHS ei sätesta ajateenija kohta erisusi, otsuse tegemisel tuleks lähtuda juhtumipõhiselt.

Tervikliku abivajaduse hindamise käigus tuleb välja selgitada, kas ajateenija elab üksi või koos teiste leibkonnaliikmetega ja millised on tema sissetulekud. TTT mittemaksmine ei tohiks suurendada isiku abivajadus (nt kaasa tuua eluaseme võlgnevusi).  

Kas inimesele, kellel puudub rahvastikuregistris (edaspidi RR) elukoha aadress, on õigus määrata ja maksta TTT-d?

Kui tegemist on Eesti kodaniku või siin õiguslikku viibimise alust omava inimesega, siis tuleb talle põhjendatud juhul toetust maksta. Seega tuleb välja selgitada, miks ei ole inimesel RR-is registreeritud elukohta ja aidata viia andmed vastavusse tegeliku elukohaga, vajadusel kanda inimene registrisse KOV täpsusega.

Kas TTT-d tuleb maksta sellel KOV-il, kus on inimese kinnisvara või see, kuhu ta on sisse kirjutatud?

SHS § 132 lg 1 kohaselt maksab TTT see kohalik omavalitsus, kelle haldusterritooriumil asub taotleja tegelik elukoht. Iga KOV saab katta vaid oma territooriumil asuva eluaseme kulusid, välja arvatud SHS § 131 lõikes 8 nimetatud isiku puhul (SHS § 133 lg 71). Kui inimene elab nt Võru linnas, kuid tema kinnisvara on Tartu linnas, siis maksab toetust Võru linn. Küll aga ei saa Võru linn hüvitada Tartu linnas asuva korteri eluasemekulusid. Antud juhul tuleb välja selgitada ka, kas mujal asuv kinnisvara on võimalik välja üürida vms, et sellega tagada perele toimetulek.

Kas välismaalasel, kellel puudub Eestis viibimise õiguslik alus või RR-is elukoha aadress, on lisaks vältimatule  sotsiaalabile õigus saada TTT-d?

Sotsiaalteenuseid ja toetusi on õigus saada (SÜS § 3 lg 1):

  • Eestis elaval Eesti kodanikul;
  • pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel;
  • tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel.

Kui tegemist on välismaalasega, kellel puudub Eestis elamisluba või elamisloa tähtaeg on lõppenud, siis seaduse järgi ei ole tal õigust saada riiklikke toetusi. Toimetulekutoetuse maksmisel ei ole takistavaks teguriks asjaolu, et inimesel puudub RR-is registreeritud elukoht, vaid see, et inimesel ei ole seaduslikku alust Eestis viibimiseks.

Välistudeng viibib Eestis õppimiseks mõeldud elamisloaga, kuid on võtnud akadeemilise puhkuse ja vajab nüüd sotsiaalabi. Kas välistudengile võib maksta toimetulekutoetust?

Välismaalaste seaduse kohaselt kui välismaalane on vastu võetud rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppesse, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevasse õppesse või magistri- või doktoriõppesse, taotleb endale tähtajalise elamisluba õppimiseks antud asutusse ning õppeasutus esitab kutse, siis kutse esitamisega õppeasutus võtab enda peale kutsuja kohustuse.

Esmajärjekorras on välismaalaste seaduse § 281 lg 1 järgi välismaalane ise kohustatud kandma Eestis viibimise ja elamise kulud, sealhulgas tagama enda majutamise, toitlustamise ja haigusest või vigastusest tingitud ravikulude ja muude toimetulekukulude katmise. Kutsuja kohustuste seadmise eesmärk on tagada kutsuja vastutus juhul, kui välismaalane ei suuda või ei saa ennast ülal pidada, puuduvad vahendid endaga toimetulekuks Eestis ning on raskusi tagasipöördumisega koduriiki.  Juhul kui välismaalane ei täida talle pandud kohustusi, rakenduvad kutsuja kohustused.

Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba õppimiseks ja ta on õppekava jätnud õppimiseks antava elamisloa omamiseks nõutavas ulatuses täitmata või katkestanud õppimise, lõpeb tema tähtajalise elamisloa kehtivus 30 päeva pärast seda, kui ta on jätnud õppekava nõutavas ulatuses täitmata või õpingud katkestanud.

Juhul kui välistudeng on majanduslikult hädas, siis pöördub ta oma ülikooli poole, kes nõustab toetuse saamise võimalustest (v.a sotsiaalhoolekandeline abi) ning suhtleb vajadusel PPAga tudengi edaspidisest riigis viibimisest.

TTT taotleja elab koos lapsega korteris, mille omanikuks/üürileandjaks on tema lapse isa. Lapse vanemad ei ole omavahel abielus, registreeritud kooselus ega ela koos. Kas üürisumma võib TTT arvestamisel arvesse võtta?

Üürisumma arvestamise aluseks on sõlmitud üürileping. Eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks ei loeta lepingut, mis on sõlmitud  teise ja esimese astme üleneja ja alaneja, abielus, registreeritud kooselus või abieluga sarnanevas suhtes osalevad isikud ning muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine (SHS § 131 lg 7). Antud juhtumi puhul võib üüri arvesse võtta, sest üürileping on sõlmitud lapse ema ja isa vahel, keda ei seo ühine majapidamine.

KOV-il on kahtlus, et inimene, kes taotleb TTT-d, ei ela tegelikult üüripinnal, mille eest taotleb eluaseme kulude hüvitamist. Kuidas peaks antud juhtumi puhul tegutsema?

KOV peab rakendama uurimispõhimõtet ja välja selgitama, kas inimene elab nimetatud üüripinnal või mitte, sealjuures võib vestelda ka üürileandjaga ja naabritega. Kõik antud menetlusega seotud tegevused tuleks dokumenteerida. TTT taotlejale tuleb selgitada, et kui ta esitab toetuse saamiseks valeandmeid, siis on õigus KOV-il toetus tagasi nõuda (SÜS § 31).

KOV-il on tekkinud sotsiaalmeedia põhjal kahtlus, et  TTT taotleja ei ole esitanud õigeid andmeid leibkonna liikmete osas. Kuidas antud juhtumi puhul tegutseda?

KOV saab kasutada HMS § 6 tulenevat õigust ja kohustust välja selgitada juhtumi puhul olulised asjaolud. Sotsiaaltöötaja ei saa otsuse tegemisel tugineda ainult sotsiaalmeedias avaldatud infole. Tuleb viia läbi kodukülastused, vestelda naabritega või teiste lähedastega.

TTT taotleja on eelmisel kuul abiellunud, kuid taotleja sõnul nad abikaasaga koos ei ela. Kas lugeda abikaasa jooksva kuu taotlust menetledes leibkonnaliikmete hulka?

SHS-i § 131 lg 7 tulenevalt loetakse TTT määramisel perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega isikud.  Samas on (ka eraldi elavatel) abikaasadel teineteise ees ülalpidamiskohustus (PKS § 16 lg 3) ja toetuse maksmisest saab keelduda nt SHS § 134 lg 4 p 6 alusel. Oluline on hinnata, et TTT mittemaksmisel ei jääks inimene hätta ja ei tekiks eluasemekulude võlgnevusi jne.

HMS § 6 tulenevalt tuleb KOV-il selgitada välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud  ja vajadusel koguda selleks tõendeid omal algatusel. Näiteks teostada kodukülastus, vestelda taotleja abikaasaga vms.

Kas arvestada leibkonnaliikmeks pereliige, kes on viibinud mitu kuud haiglaravil?

Arvesse tuleks võtta konkreetset olukorda ja seda, kas pere jääb hätta kui ühte pereliiget ei arvestata toetuse määramisel leibkonnaliikmete hulka. Kui haiglas viibiva pereliikmega elatakse ja majandatakse koos, siis võiks teda arvestada pereliikmena ka sel perioodil. Näiteks kui koos elab abielupaar, kes ei ole veel vanaduspensioniikka jõudnud (siis on põhjendatud eluruumi suurus kuni 51m2), võib jääda üks osapool raskesse seisu kui varasemalt on elatud kahekesi 50 m2 suuruses korteris, kuid nüüd võetakse arvesse vaid ühele inimesele ette nähtud sotsiaalselt põhjendatud normi, milleks on 33 m2.

Kas arvestada leibkonnaliikmeks pereliige, kes on taotlemise kuul vanglast vabanenud?

Antud olukorras tuleb lähtuda juhtumipõhiselt. Näiteks kui isik vabaneb 29. kuupäeval ja pere tuleb taotlust esitama 30. kuupäeval, siis ei ole mõistlik teda sel kuul leibkonnaliikmena arvesse võtta. Samas, kui isik vabaneb kuu alguses, siis tuleks teda leibkonnaliikmena arvestada ning tema vanglas saadud sissetulek arvesse võtta.

Vanglas kogutakse võimalusel inimesele raha n-ö vabanemisfondi ning sageli on osa rahast võimalik inimesel endal kasutada. Vabanemisfondi tuleb arvestada varana, mitte sissetulekuna, sest see on pikema aja jooksul kogunenud.

Kui laps on saanud stipendiumi ja õpib kaks kuud välismaal, kas teda arvatakse leibkonnaliikmete hulka?

Neid õpilasi ja üliõpilasi, kes elavad välismaal (sh ajutiselt) ei loeta leibkonnaliikmete hulka (SÜS § 3 lg 1).

Kuidas arvestada TTT-d, kui taotlejal käivad lapsed külas, kuid alaliselt elavad teise vanema juures, kes TTT-d ei taotle?

Kui lapsed külastavad lahus elavat vanemat näiteks nädalavahetustel ja/või koolivaheaegadel, siis TTT määramisel neid leibkonda ei arvestata.

Kuidas arvestada laps lahuselavate vanemate leibkonda kui mõlemad lapsevanemad on TTT taotlejad?

Laps ei saa korraga kuuluda kahte leibkonda. Kui mõlemad vanemad saavad TTT-d ja laps viibib kaks nädalat ühe vanema juures ja kaks nädalat teise vanema juures, siis ei saa mõlemale vanemale samal kuul selle lapse eest TTT-d maksta. Sel juhul tuleb määrata lapse eest toetust üks kuu ühele ja teine kuu teisele vanemale, muutes iga kuu lapse leibkonnas olekut. Kui vaheldumisi mõlema vanema juures elavaid lapsi on nt kaks, siis on võimalik, et üks laps on ühes leibkonnas ja teine teises. Vanemate kokkuleppe korral on soovitatav võtta mõlema vanema kirjalik kinnitus laste hooldusõiguse jagamise kohta.

Kas lapse, kes elab pool aega kalendrikuust ühe ja teise poole teise vanema juures, võib lisada TTT-d taotleva vanema pere liikmeks? Teine vanem TTT-d ei taotle.

Kui vanemate vahel on kokku lepitud, et laps elab kummagi vanema juures poole aja kalendrikuust, siis võib arvestada ta selle vanema leibkonda, kes taotleb TTT-d. STAR-is on võimalik juhtumipõhiselt vähendada lapse toimetulekupiiri summat käsitsi poole võrra. Toetuse määramise kinnitamisel tuleb TTT summat vähendada poole lapsele mõeldud toimetulekupiiri summa ulatuses. Vähendamise põhjus tuleb STAR-is ära põhjendada. Vanemate kokkuleppe korral on soovitatav võtta mõlema vanema kirjalik kinnitus  laste hooldusõiguse jagamise kohta.

Kas on erisusi lapse leibkonda arvestamisega olukordades, kus lapse hooldusõigus on kindlaks määratud kohtu poolt või kui vanemad on hooldusõiguse küsimuses omavahel kokkuleppele jõudnud?

Kui hooldusõigus on määratud kohtu poolt, tuleb lähtuda kohtuotsusest. Vanemate omavahelise kokkuleppe korral on soovitatav võtta mõlemalt vanemalt laste hooldusõiguse jagamise kohta kirjalik kinnitus.  

Kuidas arvestada peretoetusi TTT määramisel, kui laps on taotleja leibkonna liige, kuid peretoetuse saajaks on TTT-d mittetaotlev vanem?

Jagatud lapse hooldusõiguse korral peaksid vanemad jagama ka peretoetusi kui kokku pole lepitud teisiti (nt peretoetusi saav vanem ostab lastele riided, maksab huviringi vms eest). Kui TTT taotlejal ei ole võimalik kasutada teisele vanemale antavat peretoetust, tuleb seda tõestada. Kui TTT taotlejal ei ole võimalik peretoetusi kasutada, siis tuleb nendest asjaoludest hindamisel lähtuda.

Kuidas arvestada eluasemelaenu, kui varasemalt võetud eluasemelaenu refinantseerimise käigus lisandus tagasimaksele nt renoveerimislaen?

Renoveerimislaen eluasemelaenu kuluna arvesse ei lähe. Igakuisest laenu tagasimaksest tuleb maha arvestada renoveerimislaenu osa.

Kuidas arvestada kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumust, kui eluaset köetakse erinevate kütteliikidega samaaegselt? 

Kui tekivad kulutused mitme kütteliigi osas, siis tuleb neid TTT määramisel arvestada. Inimene ei tohi jääda abita, tuleb lähtuda juhtumipõhiselt. Kui eluaseme ühes ruumis on võimalik kasutada mitut kütteliiki, siis eelistada soodsamat lahendust ja vajadusel isikut sobiva kütteliigi osas nõustada.

Kas arvestada taotleja kommunaalkulusid, kui kulud on tasunud TTT taotleja lähedane otse teenusepakkujale?

Kui TTT taotleja ei maksa kommunaalkulude eest ise ja ei ole tõendatav, et ta need hiljem tagasi maksis, siis neid TTT määramisel arvesse ei võeta.

Kas vabatahtliku kindlustuse makse läheb eluasemekuluna arvesse?

Eluasemekulud on loetletud SHS § 133 lg 5. Vabatahtlik kindlustusmakse ei lähe TTT kuluna arvesse.

SHS § 133 lg 61 tulenevalt võib kohaliku omavalitsuse üksus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatule toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elavale isikule või perekonnale, kellele on toimetulekutoetuse arvestamisele vahetult eelnenud kuuel kuul määratud toimetulekutoetus, võtta arvesse muid ühekordseid eluasemekulusid, mille tegemise vajadus on vältimatu ja tuleneb õigusaktist või on tingitud ohust inimese tervisele või elule, kuni ühe toimetulekupiiri ulatuses kalendriaasta jooksul. Milliseid ühekordseid eluasemekulusid antud punkti alusel KOV arvestada võib?

KOV hindab juhtumispõhiselt ära vajaduse ja põhjendatuse. Võimalik on arvesse võtta käesoleval juhul nt torustiku lõhkemisega,  talvel katuselt lume ja jääpurikate eemaldamise teenusega, korstnapühkija teenusega, katkise kraanikausi või wc-poti väljavahetamisega, suitsu- või gaasianduri soetamisega seotud kulude vms kompenseerimine kuni ühe toimetulekupiiri ulatuses kalendriaasta jooksul.  

Kas peretuttavalt üüri ettemaksu või laenu tasumiseks saadud raha tuleb võtta leibkonna sissetulekuna arvesse?

Riigikohus on asunud seisukohale, et inimese netosissetuleku hulka saab SHS § 133 lg 1 mõttes arvata vaid reaalse laekumise isikule. (Riigikohtu 01.06.2018 lahend nr 3-16-1759).  Kui raha ei ole laekunud taotleja pangakontole, ei teki tal sellele rahale omandiõigust. Seega, kui makse on tehtud otse üürileandjale või pangale, ei ole see käsitletav sissetulekuna. Kui makse on laekunud inimese pangakontole, on inimesel tekkinud selle raha osas omandiõigus ja tegemist on sissetulekuga.

Samas sätestab SHS § 133 lg 3 p 2, et KOV saab langetada kaalutlusotsuse selles osas, kas võtta arvesse konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitisi. Tegemist ei ole inimese subjektiivse põhjendusega, miks tal sellele erandile peaks õigus olema. KOV-il on võimalik mõistlikkuse printsiibi alusel ja asjaoludele tuginedes teha sihtotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud sissetuleku osas erandeid.

Kuidas hinnata, kas isikul või tema perel on piisavalt vara ja elatusvahendeid toimetuleku tagamiseks (SHS § 134 lg 4 p 7)? 

Seadusega ei ole reguleeritud, millised on piisavad elatusvahendid. Kui KOVi hinnangul on inimesel piisavalt vahendeid toimetuleku tagamiseks, siis ei ole põhjust TTT-d määrata. Kui nt on tegemist üheliikmelise leibkonnaga, kellel on üürile andmata lisakinnisvara, mille üürimise eest oleks võimalik tagada piisavad elatusvahendid, siis TTT-d ei peaks maksma. Kui KOV otsustab toetust siiski maksta, tuleb kinnisvara üürile andmiseks anda taotlejale konkreetne tähtaeg. KOV võib vara hindamisel arvestada, et isikul võib olla pangakontol vahendeid ettenägematuteks kuludeks (nt ravimiostmise vajaduse, matuseraha vms jaoks).

Kui taotlejale makstakse tagasi varem sõbrale laenatud raha, siis kas seda tuleks käsitleda leibkonna sissetulekuna?

Esimesel kuul tuleb tagasimakstud raha arvestada sissetulekuna, järgnevatel kuudel käsitletakse seda varana.

Taotleja müüb perele kuuluvaid asju, nt riideid, mööblit vms, mille müügist saadud tulu laekub leibkonnaliikme kontole. Kas see raha on perekonna sissetulek?

Kui pere müüb midagi, millest saab tulu, on see pere sissetulek.

Kui tööandja peab töötaja palgast kinni mingi osa, siis millist summat tuleb arvestada sissetulekuna, kas kontole laekunud või EMTA-s deklareeritud tegelikku töötasu?

Kui tööandja peab töötaja palgast kinni summasid, mis ei ole täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) kohaselt täitemenetluses kinni peetud summad, siis neid TTT raames ei hüvitata. Ehk kui isikul on tööandjaga olnud omavaheline kokkulepe, et palgast arvestatakse maha nt toiduraha või sai isik eelmisel kuul avanssi, siis tuleb arvestada sissetulekuks EMTA-s deklareeritud töötasu.

Kas arvesse võetavat sissetulekut võib vähendada ainult kohtutäituri poolt kinni peetud summas või selle summa ulatuses, mida TTT taotleja reaalselt kohtutäiturile maksab (kohtutäituriga sõlmitud kokkuleppe alusel võib isik maksta nõuete katteks rohkem tagasi kui TMS § 132 sätestatud)?

Arvestada tuleb ainult seda summat, mille kohtutäitur on TMS-i § 131-132 alusel kinni pidanud. Isikul on esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul (SÜS § 5 lg 1). Kui isik sõlmib kohtutäituriga ebasoodsa kokkuleppe, jätab ta ennast ilma piisavate elamisvahenditeta  ja seda TTT maksmisel ei hüvitata.

Kohtutäitur on pangakontod arestinud. Ühel leibkonnaliikmel tehakse kinnipidamine enne, kui raha tema kontole laekub ja teisel arestitakse võlgnevuse summa peale raha kontole laekumist. Kuidas tuleb antud juhtumi puhul TTT arvestamisel käituda?

Kummalgi juhul ei ole kohtutäituri poolt kinni peetud summa arvestatav sissetulekuna. Kui inimese pangaarve on arestitud, siis tohib teha sealt kinnipidamise seaduses sätestatud ulatuses,  kogu sissetulekut arestida ei tohi. Juhul kui kogu sissetulek on arestitud, tuleb kohtutäiturile esitada tagasinõue.

Millised on põhjendatud juhud SHS §133 lg 1¹ erandi rakendamiseks (30 kalendripäeva jooksul saadud sissetuleku arvestamine)?

Nimetatud võimalust tuleks kasutada vaid juhtudel, kui on selge, et lähtudes eelmise kalendrikuu sissetulekutest jääks toetust taotlev isik või pere puudusesse. Näiteks kui isik saab oma viimase sissetuleku 5. veebruaril ja tuleb toimetulekutoetust taotlema 8. märtsil, on mõistlik võtta arvesse 30 päevast perioodi. Kui võtta sissetulekuna arvesse eelmisel kuul saadud sissetulek, jääks ta abitusse olukorda.

Toetuse taotleja ise ei saa erandi rakendamist nõuda. Kui TTT määramist on alustatud 30 kalendripäeva jooksul saadud sissetuleku arvestamisega, tuleb sama põhimõtet jätkata seni, kuni inimene vähemalt ühel kuul toimetulekutoetust ei saa.

Kuidas arvestada FIE või ettevõtte juhatuse liikme sissetulekuid?

Inimese seotus ettevõtetega, sh FIE-ks olemine ja osaühingus osanikuks olemine ei ole seotud inimese õigusega toimetulekutoetust saada. FIE või OÜ juhatuse liige peab tõendama oma tulusid sissetulekutena. TTT raames ei arvestata otseselt ettevõtte majandustegevusega seotud kulusid ja tulusid.

TTT taotleja peab esitama dokumendid, mis tõendavad perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid. FIE-de puhul saab kasutada näiteks pangakonto väljavõtet või muid dokumente, millel põhjal hinnata majandustegevuse kulude ja tulude osakaalu. OÜ juhatuse liikmete puhul on oluline välja selgitada, kas äriühingud tegutsevad ja kui tegutsevad, siis kas tasutakse ka juhatuse liikmetele tasu või dividende. Äriühingu osalust võib käsitleda isiku varana, mille müügist saaks isik vahendeid oma toimetuleku parandamiseks. Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 66). Kui toimivat ja tulu toovat ettevõtet omav isik ei maksa endale palka ega dividende, saab tugineda SHS § 134 lg 4 p 8: toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige ei ole kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul muul viisil püüdnud enda ja oma perekonna materiaalset olukorda parandada. Ehk ei ole kasutanud ära oma kasumis ettevõtte tulusid, et oma perekonna toimetulekut tagada.

KOV-il on õigus küsida täiendavat informatsiooni erinevatelt osapooltelt (sh toetuse taotlejalt, tema pereliikmetelt). Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõestada, siis kinnitab toimetulekutoetuse taotleja selle suurust oma allkirjaga.

Kas arvestada sissetulekutena ettevõtluskontole laekuvaid summasid?

Ettevõtluskontole laekunud summad on isiku sissetulek ning võetakse TTT määramisel sissetulekuna arvesse.

SHS § 133 lg 3 on loetletud sissetulekud, mida KOV võib TTT arvestamisel sissetulekute hulka mitte arvata. Kuidas otsustada, millal arvestada neid sissetulekute hulka ja millal mitte?

Otsuse langetamisel tuleb hinnata, kuivõrd panustab nende erisuste kasutamine inimeste toimetulekusse. Kui KOV on seisukohal, et stipendiumite ja toetuste sissetulekuna mittearvestamine panustab inimese toimetulekusse ja tema motivatsiooni tulla paremini toime, siis saab rakendada kaalutlusõigust.

SHS-i §133 lg 3 p 3 tulenevalt võib KOV TTT arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka mitte arvata lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud rahalisi toetusi ja kingitusi kuni poole toimetulekupiiri ulatuses perekonna kohta kuus. Keda pidada lähedaseks inimeseks?

Lähedane on teise inimesega tihedates või heades suhetes ja/või suguluses olev isik. KOVi kaalutluskoht, kas antud summaga saab tagada esmavajadused või on raha mõeldud millegi konkreetse jaoks (kingitused vm). Isikul ei ole selles osas nõudeõigust, KOV selgitab abivajaduse hindamise käigus välja raha otstarbe ja otsustab, kas summa arvestada sissetulekute hulka või mitte.

Kuidas arvestada pensionisamba väljamakseid?

Pensionisamba väljamakseid arvestatakse laekumise kuul sissetulekuks. Järgnevatel kuudel, kui kontol on olemas rahalised vahendid, tuleb arvestada neid varana – isikul tuleb kasutada kontol olevat raha oma iseseisva toimetuleku tagamiseks.

Kas tulumaksutagastus läheb arvesse isiku sissetulekuna?

Tulumaksutagastus läheb arvesse isiku sissetulekuna. STAR-is antud summa automaatselt ei kajastu ning see tuleb STAR-i käsitsi sisestada.

Taotlejal puudusid eelmisel kuul sissetulekud, kuid oli arvel raha, millest sai maksta ära elatise. Miks seda STAR-i sisestada ei saa?

Elatist makstakse jooksva kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Kui isikul puudub sissetulek, siis ei ole tal TTT mõistes võimalik elatist maksta ning seega ei saa ka elatise maksmist TTT arvestamisel arvestada.

Kas ja kuidas arvestada/mitte arvestada tagatisraha, kui sellest tehakse tasaarveldus jooksval kuu tasumisele kuuluvate kommunaalkulude ning eelneva võla tasumiseks?

Kui tagatisraha reaalselt isikule tagastatud ei ole, siis isikul ei teki selle raha osas omandiõigust. Kui isikul on käesoleval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud, siis need tuleb eluasemekuludena arvesse võtta. TTT arvestamisel võetakse arvesse jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud. Kui seoses tasaarvestusega eluasemekulusid tasuda pole vaja, siis ei saa neid ka TTT kuludena arvesse võtta.

Kuidas toimida olukorras, kus isiku vara müügist saadud vahendid ei laeku isikule, vaid tema tuttavale (nt väidetava võla katteks)?

Kui isik on lasknud kanda vara müügist saadava tulu näiteks võla katteks laenuandjale või sõbra kontole, siis on ta ise jätnud end piisavate elatusvahenditeta. Tegelikkuses olid inimesel olemas vahendid oma esmavajaduste rahuldamiseks.

Kui kohtutäitur on sundmüüki pannud inimese vara ja sellest tulenev tasu läheb laenu sissenõudjale ja kohtutäiturile, siis seda ei saa pidada inimese sissetulekuks ja sel juhul tuleb vaadata, kas inimene võiks saada TTT-d (Riigikohtu 01.06.2018 lahend nr 3-16-1759).

Kas kinnisvara müügist saadud sissetuleku arvestamisel tuleb saadud tulust maha arvestada ka kulutused, mida isik on teinud kinnisvara parendamiseks, remondiks jms? Näide: kui isik ostis 5 aastat tagasi korteri 5000 euro eest, tegi seal remonti 10 000 euro eest, on selles elanud 5 aastat ja müüb korteri täna 15 000 euro eest? Millist summat arvestada sissetulekuna?

Sissetulekuks saab lugeda vara soetamismaksumuse  ja müügihinna vahe (tulumaksuseadus § 37 lg 1).

Kuidas arvestada kuue kuu keskmist sissetulekut, kui sissetulek makstakse mitme kuu eest ette või tagantjärele?

Sellises olukorras on kaks võimalust, mida KOV saab rakendada:

1) Võtta saadud tulu sissetulekuna arvesse. Tõenäoliselt ei saaks siis pere sel ja ka järgneval kuul TTT-d, sest järgmisel kuul on kontol olevate vahendite puhul tegemist varaga, mida saab kasutada esmavajaduste rahuldamiseks.

2) Arvutada  kuue kuu keskmine sissetulek. Sel juhul ei lähe arvestusse eelnevate kuude TTT, kuid muu sissetulek võetakse arvesse ning lisatakse tagasiulatuvalt saadud summa ja jagatakse kuuega.

Kas PRIA toetused on sihtotstarbelised ega kuulu inimese TTT arvestamisel sissetuleku hulka?

PRIA toetuseid on erinevaid, nt pindala toetus, mille saamiseks tuleb vajalikke maatükke hooldada; noore põllumehe toetus, mis on mõeldud noortele algajatele põllumeestele. Nende toetuse puhul ei ole ette nähtud, milleks seda kasutada- toetuse saajad võivad toetust kasutada enda ülalpidamiseks, tegevuse laiendamiseks või muuks. Seega PRIA toetused kuuluvad sissetulekute hulka.

Kas TTT arvestamisel on loometoetus sissetulek?

Loometoetuse määramist reguleerib loovisikute ja loomeliitude seadus. Toetus on mõeldud asendussissetulekuks juhul, kui isikul puudub loomingust saadav sissetulek ja seda toetust saavad nad kasutada esmavajaduste tagamiseks-  aruandlust selle toetuse saamisega ei järgne. Loometoetus tuleb lugeda TTT määramisel sissetulekuks.

Viimati uuendatud 03.06.2024

Kas sellest lehest oli abi?