Kirjuta artikkel

Käsikiri saadetakse toimetusele meiliaadressil [email protected], vormistatuna programmis Word (laiendiga doc või rtf).

Artikli pikkus

Informatiivne või kogemuslik artikkel on keskmiselt 12 000 – 15 000 tähemärki tühikutega; teoreetiline ülevaade, uurimuse või analüüsi tutvustus kuni 18 000 tähemärki tühikutega, kokkuleppel toimetusega ka kuni 21 000 tähemärki.

Tavaartikli ülesehitus:

• Pealkiri
• autori nimi + foto
• ametikoht, ettevõtte nimi
• Juhtlõik (2–3 lauset), sisu peaks sobima kokku pealkirjaga
• Tekst
• Vahepealkiri
• Tekst
• Vahepealkiri
• Jne

Uurimuse või analüüsi tulemusi tutvustava / teadusartikli ülesehitus

• Uurimuslikul artiklil on juhtlõigu asemel u 10-realine lühikokkuvõte, kus kirjeldatakse mõne lausega uurimisprobleemi, valitud metoodikat ja olulisemaid tulemusi. Lisada tuleks ka 3–6 märksõna.

 Artikli sisu:

• Artikli pealkiri peab lühidalt ja selgelt väljendama seda, millest artiklis juttu.
• Artikkel algab juhtlõiguga, mis tekitab lugejas huvi ja sõnastab artikli probleemi.
• Pärast juhtlõiku tuleb sissejuhatav osa, millele ei panda pealkirja.
• Artiklil peavad olema selgelt ja lühidalt sõnastatud vahepealkirjad.
• artiklit ei ole hea lõpetada vahepealkirjaga „kokkuvõtteks”.

Tavapärasest erinevaid fonte käsikirjas ei kasutata. Erandiks on võõrkeelsed sõnad, mis pannakse kaldkirja (tax free, comme il faut).

Joonealuseid selgitusi võiks kasutada pigem mõõdukalt, et need ei koormaks lugejat. 

Joonised ja tabelid

Numbrile lisaks on igal joonisel allkiri. Joonis 1 kirjutatakse suure algustähega ja poolpaksus kirjas, näiteks:

Joonis 1. Osakaalud protsentides

Kasutada võib ka tabeleid. Igal tabelil on pealkiri, nummerdatakse samuti nagu joonised, nt:

Tabel 1. Eesti ja Leedu näitajate võrdlus.

Joonised tuleks saata muutmist võimaldava originaalfailina (nt Excelis), mis võimaldab teha parandusi ning muuta fonte ja värve.

Fotod jm illustratsioonid

• Kujunduses on koht autorite fotodele, kui artiklil on üks või kaks autorit. Kõige paremini sobib heledal ühtlasel taustal värviline näopilt/portreepilt kvaliteediga 1000x1000 pikslit ehk 300 dpi. Fotod saadetakse eraldi failidega jpg, tiff või muus pildiformaadis.
• Artiklile võib lisada ka illustreerivaid fotosid, mis avaldatakse sobivuse korral veebis ja kokkuleppel toimetusega ka paberil ajakirjas.
• Logod saadetakse värvilisena, eelistatult ai, eps või cdr formaadis. Rahastajate logosid ajakirja paberväljaandes ei avaldata, kuid rahastajaid võib artiklis nimetada. Nt lisades artikli lõppu või allmärkusena lause: „Projekti rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Tööturul osalemist toetavad sotsiaalteenused“ või „Artikli valmimist toetas Eesti teadusagentuur“.

Viitamine

Viidata tuleb kõigile artiklis kasutatud teiste autorite mõtetele, uurimustele. Ajakirja Sotsiaaltöö viitamisjuhised.

Töö artiklitega ja avaldamine

Toimetusel on õigus käsikirju toimetada. Vajaduse korral konsulteerib toimetus kolleegiumi liikmetega või teiste valdkonna asjatundjatega. Muudatused kooskõlastatakse autoritega. Artikkel avaldatakse veebilehel www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sotsiaaltoo ning selle linki jagatakse Sotsiaaltöö uudiskirjas ja Sotsiaaltöö Facebooki lehel, või ka ajakirja numbri sisukorras, kui artikkel on osa ajakirja kindlast numbrist.

Ajakiri Sotsiaaltöö võimaldab sotsiaalpoliitika ja sotsiaaltöö uurijatel tutvustada oma teadustöö tulemusi. Avaldame nii lühemaid kokkuvõtteid uurimustest kui ka pikemaid teadusartikleid. Autori soovil korraldab toimetus artikli eelretsenseerimise. Eelretsenseerimise läbinud artiklid on ajakirjas vastavalt tähistatud ja neid võib klassifitseerida Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) klassifikaatori järgi 1.3 taseme artikliteks (artiklid eestikeelsetes teadusajakirjades, millel on kohalik toimetuse kolleegium).

Nõuded artiklitele

Eelretsenseeritavad artiklid peavad vastama Eestis tunnustatud teadusnõuetele, aitama kaasa sotsiaaltöö tegijate kvalifikatsiooni parandamisele ja silmaringi avardamisele ning Eesti sotsiaalpoliitika kujundamisele. Artiklites tutvustatakse originaalseid uurimistulemusi või arutletakse mõne aktuaalse erialase probleemi üle.

Artiklid palume saata elektroonselt aadressil [email protected] märkega „Soovin eelretsenseerimist”. Tekst palume salvestada MS Word formaadis. Tabelid, joonised jm lisad esitada eraldi failidena. Kui elektrooniline algmaterjal puudub, esitada pildid paberil.

Artikli maksimaalne pikkus on 15 ajakirja lehekülge ehk 40 000 tähemärki (koos tühikutega), millelt arvestatakse maha tabelitele, joonistele jm illustratsioonidele ning allmärkustele kuluv ruum.

Artiklile tuleb lisada:

• eestikeelne kokkuvõte (mahuga kuni 700 tähemärki) ning 3-6 märksõna
• ingliskeelne resümee (kuni 1000 tähemärki)
• iga autori tutvustus kuni 200 tähemärki (töö- ja ametikoht, tegevusvaldkond, teaduskraad, sünniaasta)
• autori(te) foto(d) resolutsiooniga 300 dpi (kui artiklil on kuni kaks autorit)

Avaldamisele pretendeeriva artikli saadab toimetus anonüümselt kahele vastava teadusvaldkonna asjatundjale. Kaastöö heakskiitmisel tuleb autori(te)l juhinduda retsensentide muudatus- ja parandusettepanekutest või põhjendada oma valikut, kui ta (nad) ei ole mõne retsensendi märkusega nõus. Artiklid kuuluvad toimetamisele ja vajadusel lühendamisele. Kõik muudatused kooskõlastatakse autoritega.

Üldisi soovitusi:

• Eeldame, et artikkel on originaalne ega ole Eestis varem ilmunud.
• Artikli teema peab olema aktuaalne Eesti sotsiaaltöö praktika / sotsiaaltöö teaduse / sotsiaalpoliitika kujundamise seisukohalt, ning artiklis tuleks selgelt välja tuua, milles artikli aktuaalsus seisneb.
• Artikkel peab pakkuma uusi teadmisi/lahendusi/lähenemisi probleemile sotsiaaltöö ja/või sotsiaalpoliitika seisukohalt.
• Artiklil peab olema selgelt sõnastatud eesmärk, mida tuleb täita artikli vältel. Artikli eesmärk ei ole sama, mis uurimuse eesmärk, küll aga võib artikli eesmärgiks olla uurimistulemuste tutvustamine ja nende põhjal järelduste ja ettepanekute tegemine.
• Artiklis saab tutvustada uurimistulemusi või arutleda mõne aktuaalse erialase probleemi üle.

Uurimistulemusi tutvustav artikkel koosneb järgmistest pealkirjastatud osadest:

• sissejuhatus, uurimuse teoreetilised lähtekohad ja artikli eesmärk
• uurimismaterjali ja -meetodite tutvustus
• tulemused
• arutelu
• kokkuvõte või järeldused
• kirjanduse loetelu
• tänuavaldused (vajadusel märkida töö finantseerimise allikad).

Arutleva artikli soovituslik ülesehitus on järgmine:

• sissejuhatus ja artikli eesmärk
• ülevaade käsitletavast probleemist
• arutelu
• kokkuvõte või järeldused
• kirjanduse loetelu
• tänuavaldused (vajadusel märkida töö finantseerimise allikad).

Artiklis käsitletav probleem peab olema selgelt sõnastatud ja seostatud olemasolevate teooriate ja uurimistulemustega.

• Artikkel peab olema kooskõlas sotsiaaltöö väärtustega. See tähendab, et nii andmete kogumisel kui ka artikli kirjutamisel tuleb järgida eetikanõudeid. Artikli avaldamine ei tohi kahjustada inimesi, kelle andmeid kasutatakse, vaid peab olema nende huvides. Artikli väärtust tõstab uurimuse eetiliste aspektide käsitlemine. Uurimuse käigus üles kerkinud probleemide, kahtluste ning nendele parima lahenduse leidmise analüüs artiklis rikastab sotsiaaltöö väärtuste mõtestamist Eestis.
• Uurimistulemusi kajastava artikli puhul tuleb tutvustada valimi kujundamise ja andmekogumise protseduure ning põhjendada analüüsimeetodi valikut. Retsensendid pööravad tähelepanu selle, kuivõrd asjatundlik ja tulemuslik on andmekogumise ja andmeanalüüsi meetodite kasutus ning kas nende kirjeldus on läbipaistev.
• Andmed tuleb esitada analüüsitud kujul, mitte piirduda nende ümberjutustamisega. Kasutada tuleb ainult neid andmeid, mis on artikli eesmärki seisukohalt olulised. Artikkel võib keskenduda ka kitsamale probleemile, mille käsitlemisel kasutatakse konkreetset osa uurimisandmetest. Kõike esitletut tuleb kasutada arutelus, järeldustes ja soovitustes. Järeldused peavad olema põhjendatud.
• Artikli kirjutamisel tuleb kasutada asja- ja ajakohast kirjandust ning õigeid ajakohaseid andmeid, võtta arvesse olulisemaid samal teemal valminud uurimusi või analüüse nii Eestis kui välismaalt. Retsensendid võivad soovitada täiendavaid kirjandusallikaid, uuringutulemusi ning vaatenurki, mida võiks kasutada.
• Kõigile kasutatud allikatele tuleb viidata. Autoritekst ja laenatud tekst peab olema selgelt eristatud.
• Artikli kirjutamisel tuleb jälgida, et mõtted oleksid selgelt ja konkreetselt esitatud ning tekst oleks hästi loetav.
• Retsensentide ülesandeks on aidata autoril kirjutada parem artikkel. Retsensentide tehtud soovitustesse tuleks suhtuda tõsiselt, aga ka mõistvalt. Kui autor ei ole mõne retsensendi märkusega nõus, võib ta jääda enda arvamuse juurde, põhjendades oma seisukohta.

Artiklis tuleb viidata kõigile kasutatud allikatele, teiste autorite andmetele ja tsitaatidele. Ajakirjas on kasutusel APA viitamise tava. Teksti sees märgitakse ära autor(id) ja avaldamise aasta, mille põhjal lugeja leiab täieliku viite allikate loetelust artikli lõpus, kus allikad on toodud tähestikulises järjekorras. Kui aastaarv pole teada, kirjutatakse aastaarvu kohale lühend i.a (ilma aastata).

• Eestis tehakse koolisotsiaaltööd alates 1994. aastast (Kadajane 2001).
• Eraut (1994) tõendas, et isiklik teadmus on professionaalse pädevuse saavutamiseks ülimalt oluline.
• Eestis on universaalne peretoetuste süsteem (Sotsiaalkindlustusamet i.a).

Leheküljenumber(id) märgitakse, kui ei viidata kogu tekstile, vaid konkreetsel leheküljel paiknevale tsitaadile või mõttele. Tsiteerimisel esitatakse autori tekst sõna-sõnalt jutumärkides.

• Sotsiaaltöö tundub olevat „erinevate ametite võrgustik” (Payne 2005, 27).

Kui viidataval allikal on kaks autorit, siis märgitakse mõlemad autorid. Kui allikal on kolm ja enam autoreid, märgitakse esimene autor ning lühend „jt” (ja teised).

• Eneserefleksioon on pidev enese teadvustamise ja teadlikkuse arendamise protsess (Atkins ja Murphy 1993).
• Hollandis keskkooliõpilaste seas läbi viidud uurimuses leiti, et umbes 14% õpilastest kaalus tõsiselt sotsiaaltöötaja elukutset (Essen jt 2001).

Viidates mitmele allikale, eraldatakse need üksteisest semikooloniga ja reastatakse tähestiku järjekorras. Liiga palju viiteid ühe väite või mõtte juures võib raskendada artikli lugemist, seega tuleks kasutada ainult neid viiteid, mis on mõtte toetamisel otseselt vajalikud.

• Töökäte vähesus on paljude ekspertide hirm ning see avaldub ka Euroopas läbi viidud hoolekandealastes uuringutes (Moss 2004; Neményi ja Herczog 2006).

Kui samale autorile viidatakse mitmes järjestikuses lõigus, lisatakse autori nimi ja aastaarv esimesele lõigule, järgnevates aga asendatakse viide lühendiga „samas“.

• Kaalutlusõiguse alusel koostatud haldusaktis tuleb esitada otsuse aluseks olev õigusnorm ning faktilised asjaolud (Aedmaa 2001, 534).
• Arvesse võetavad asjaolud peavad olema tõendatud ja seotud kaalutlusotsusega ning esitada tuleb need kaalutlused, millest otsustamisel lähtuti (samas, 535).

Viidates autori(te) mitmele samal aastal ilmunud publikatsioonile, lisatakse nende eristamiseks ilmumisaastatele tähed a, b, c.

• Kaalutlusõiguse olemasolu annab haldusorganil võimaluse teostada haldust tõhusalt ning langetada iga üksikjuhu osas õige ja õiglane otsus (Pilving 2004a).
• Kaalutlusõiguse teostamine tähendab lubava õigusnormi alusel kaalumist, kas ja kuidas otsustada (Pilving 2004b).

Kui publikatsioonil pole autorit, tuuakse viites tekstipealkiri ja ilmumisaasta. Kui tegemist on konkreetse organisatsiooni seisukoha või andmetega, siis viitatakse sellele organisatsioonile. Kui pealkiri või organisatsiooni nimi koosneb kolmest või enamast sõnast, võib seda viitamisel lühendada, jättes alles kaks esimest sõna.

• Abi osutamine on efektiivne siis, kui on kindlaks tehtud abi vajadus, abistamise võimalused ja otstarbekus (Eesti Hooldusravivõrgu … 2001, 21).
• Enamikus Euroopa maades on professionaalsetel sotsiaalala töötajatel olemas oma eetikakoodeks (IFSW 2007).
• ÜRO on määratlenud inimõigusi kui õigusi, mis on meile omased ning milleta meie kui inimesed ei ole võimelised elama (United Nations … 1994, 4).

Seadusele viitamisel tuuakse välja seaduse nimi ja seaduse vastuvõtmise aasta. Kui tekstis räägitakse kindlast paragrahvist, tuleb tuua ka paragrahvi (ja lõike) number.

• Sotsiaalhoolekande seaduse (2015) § 9 sätestab abi andmise juhtumikorralduse põhimõttel.
• „Lapse õiguste ja heaolu tagamiseks tuleb ennetada lapse heaolu ja arengut ohustavaid riske“ (Lastekaitseseadus 2014, § 6 lg 1).

Viidates teise autori vahendatud tsitaadile või viidatud allikale, tuleb ära tuua nii tsitaadi või seisukoha autor kui ka allikas, milles viide või tsitaat sisaldus.

• Sotsiaalset õiglust määratletakse kui „ideaalset seisundit, milles kõigil ühiskonnaliikmetel on samad põhiõigused, kaitse, võimalused, kohustused ja sotsiaalsed hüved” (Barker 1995, 354 viidatud Reamer 1998 kaudu).
• Põhjendus peab olema lühike ja otstarbekas, seejuures seda põhjalikum ja mahukam, mida keerulisem on õiguslik ja faktiline olustik (Häfelin ja Müller 1990, 283; viidanud Aedmaa 2001, 532 kaudu).

Viidata tuleb ka allikatele, mis pole kättesaadavad (nt isiklik vestlus, kirjavahetus, suuline ettekanne). Teksti märgitakse autori initsiaal ning perekonnanimi ja täpne kuupäev, mil suhtlus aset leidis. Viidatud allikate loendisse selliseid allikaid siiski ei lisata.

• Meil ei ole veel selget arusaama, milline on alternatiiv heaoluriigile (T. Kurg, isiklik vestlus, 8. august 2012).

Viidatud allikate loetelu artikli lõpus

Artikli lõpus esitatakse kõigi allikate loetelu, millele on tekstis viitatud. Kõigi allikate puhul kehtib põhimõte, et välja peavad olema toodud autor(id), aasta, pealkiri ja allikas, kust teos on võimalik üles leida. Neid nelja elementi eraldavad üksteisest punktid (punkti ei lisata DOI või veebilingi järel). Loetelu esitatakse tähestikulises järjekorras.

Raamatutele viidatakse põhimõttel: Autor. (aasta). Pealkiri. Ilmumise koht: Kirjastus.

• Ife, J. (2001). Human Rights and Social Work: Towards Rights-Based Practice. Cambridge: Cambridge University Press.

Artiklikogumikus ilmunud artiklile või raamatu peatükile viidatakse järgmiselt: Autor. (aasta). Pealkiri. Teoses: Toimetaja eesnime initsiaal(id). Toimetaja perekonnanimi (toim.), Kogumiku pealkiri (leheküljed). Ilmumiskoht: Kirjastus.

• Harrison, K., Fahy, K. (2005). Constructive research: methodology and practice. Teoses: G. Tenenbaum, M. Driscoll (toim.) Methods of research in sports science: quantitative and qualitative approaches (660–700). Oxford, UK: Meyer and Meyer.

Ajakirjas ilmunud artiklitele viidatakse põhimõttel: Autor (aasta). Pealkiri. Ajakirja nimetus, nr, lk. Või: Autor (aasta). Pealkiri. Ajakirja nimetus, aastakäik(number), artikli leheküljed.

• Kõre, J. (2005). Tähiseid Eesti Vabariigi hoolekande ajaloost. Sotsiaaltöö, 4, 52–57.
• Taylor, C., White, S. (2001). Knowledge, truth and reflexivity: the problem of judgement in social work. Journal of Social Work, 1(1), 37–59.

Kui artiklil on olemas DOI-kood, siis lisatakse see viite lõppu:

• Meade, J. (2021). Mental Health Effects of the COVID-19 Pandemic on Children and Adolescents: A Review of the Current Research. Pediatric Clinics of North America, 68(5), 945–959. doi:10.1016/j.pcl.2021.05.003

Viidatud allikate loetelus tuuakse välja kõik autorid, kuid kui autoreid on rohkem kui viis, siis tuuakse välja neli esimest autorit, seejärel märgitakse kolm punkti ning viimase autori nimi:

• Basu, A., Kim, H. H., Basaldua, R., Choi, K. W., … Koenen, K. C. (2021). A cross-national study of factors associated with women’s perinatal mental health and wellbeing during the COVID-19 pandemic. PLOS ONE, 16(4). doi:journal.pone.0249780

Ajalehes ilmunud artiklile viidatakse järgmiselt

• Männiste, I. (1998). Tänapäeva sotsiaaltrendid ühiskonnas. Eesti Päevaleht, 7. aprill, 13–14.

Kui viidatud on sama autori mitmele eri teosele, siis reastatakse need loetelus aasta järgi kasvavas järjekorras. Kui autor on avaldanud ka teose esimese autorina autorite kollektiivis, esitatakse esmalt need viited, mille autor on avaldanud üksi:

• Sindi, I. (2020). Asendushooldusperes elava lapse identiteediõigus. Sotsiaaltöö, 2, 34−39.
• Sindi, I. (2022). Lastekülast kogukonda, armastav hoolitsus ja lapse osalusel põhinev lapsekesksus – kolm võistlevat heaoludiskursust asenduskodus. Sotsiaaltöö, 3.
• Sindi, I., Strömpl, J. (2016). Asenduskodulapse identiteedi kujunemise toetamine elulootöö meetodil. Sotsiaaltöö, 4, 21−30.

Seadusele saab viidata Riigi Teataja kaudu. Aastaarvuna tuuakse välja seaduse vastuvõtmise aasta. Loetelus tuuakse välja ka konkreetse redaktsiooni avaldamismärge:

• Sotsiaalhoolekande seadus. (2015). Riigi Teataja I. 22.03.2021, 14.

Internetis pärinevate allikate juurde märgitakse kuupäev, mil kodulehte viimati külastati.

• International Federation of Social Work. (2007). Ethics in Social Work. Statements of Principles. www.ifsw.org/en/p38000324.html (09.08.07).

Viitamisel õppematerjalile, ettekandele vmt tuleb lisada ka allika tüüp, näiteks:

Selg, M. (2010). Sotsiaaltöö eneseseletusteooriad I [õppematerjal]. Sotsiaaltöö teooriad, Tartu Ülikool.

Narusson, D. (2021). Personaalne taastumine [ettekanne konverentsil]. Taastumise toetamise võimalused, Tallinn, 21.–22. september.

Lihtsa, T. (2018). Maaomavalitsuse sotsiaaltöötaja ametiidentiteet [magistritöö]. Tartu Ülikool. https://dspace.ut.ee/handle/10062/60982 (20.04.2022).

Tervise Arengu Instituut. (2022). Võrumaa. Maakonna tervise ja heaolu ülevaade 2022 [infomaterjal]. https://tai.ee/et/valjaanded/vorumaa-maakonna-tervise-ja-heaolu-ulevaade-2022 (20.04.2022).