Varakult lahkunud laps

Sünnitoetus

Sünnitoetuse õigus on ühel vanematest ka surnult sündinud lapse korral (alates 22. rasedusnädalast). Toetus on ühekordne, summa on 320 eurot. Õigus sünnitoetusele tekib lapse sündimise päeval.

Vanemahüvitis

Kui ema töötab

Töötaval emal on õigus saada emapuhkust ja ema vanemahüvitist 100 järjestikust kalendripäeva alates 22. rasedusnädalast, kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul. Selle perioodi jooksul on emale tagatud ravikindlustus.

Kui ema on hakanud ema vanemahüvitise saamise õigust kasutama enne lapse surnult sündi, on tal õigus kasutada ema vanemahüvitist ja saada emapuhkust kokku 100 kalendripäeva. Näiteks kui ema on 70 kalendripäeva enne lapse sündi jäänud emapuhkusele ja hakanud kasutama ema vanemahüvitise saamise õigust, on tal õigus pärast lapse surnult sündi veel 30 kalendripäevale emapuhkusele ja -hüvitisele, kokku 100 kalendripäeva. Kui ema on jäänud puhkusele nt 30 kalendripäeva enne sünnitust, on tal õigus veel 70 kalendripäevale emapuhkusele ja -hüvitisele pärast lapse surnult sündi, kokku 100 kalendripäeva.

Siinkohal on ka erand emadele, kes on lapse surma päevaks jõudnud juba kasutada ema vanemahüvitist rohkem kui 70 kalendripäeva. Sellisel juhul on emal õigus saada ema vanemahüvitist veel täiendavalt 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast. See tähendab, et olenemata sellest, kui mitu päeva on ema jõudnud ema vanemahüvitist lapse surma päevaks ära kasutada, on tagatud 30 kalendripäeva emapuhkust ja -hüvitist alates lapse surma päevast.

Kui laps sureb ajal, kui ema on jõudnud hakata kasutama juba jagatavat vanemahüvitist, vormistatakse ema ümber ema vanemahüvitise saajaks.

Kui ema ei tööta

Emal, kes ei tööta, on õigus saada ema vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast, st vanemahüvitist ei saa võtta päevade kaupa jaotatuna pikemale ajaperioodile, vaid kõik 30 päeva tuleb soovi korral kasutada ära järjestikku. Selle perioodi jooksul on emale tagatud ravikindlustus.

Isad

Isal on õigus saada isapuhkust ja isa vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmast, olenemata sellest, kas isa on isapuhkust ja isa vanemahüvitise saamise õigust enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva või enne lapse surma kasutanud. Isa vanemahüvitist ei saa võtta päevade kaupa jaotatuna pikemale ajaperioodile, vaid kõik 30 päeva tuleb soovi korral kasutada ära järjestikku. Isade puhul ei ole vanemahüvitise määramisel ja maksmisel vahet, kas isa töötab või mitte.

Perehüvitiste saamiseks ei pea lapsevanemad üldjuhul ise meiega ühendust võtma ja taotlusi esitama. Sotsiaalkindlustusamet saab tervishoiuinfosüsteemi ja sotsiaalkaitse infosüsteemi vahelise andmevahetuse kaudu automaatselt info lapse surnult sünni või lapse surma kohta, et võimaldada ka lapse kaotanud vanematele proaktiivset perehüvitiste pakkumust sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse kaudu. Kui vanemad ei ole 14 tööpäeva jooksul pakkumust saanud, palume ühendust võtta iseteeninduse kaudu.