Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Kriisihoolduspere ja erihoolduspere

Kriisihoolduspere annab ajutiselt perekonnast eraldatud või kriisiolukorda sattunud lapsele turvalise võimaluse viibida perekeskkonnas, kuni selgub lapse edasine pikaajaline elukorraldus.
Erihoolduspere tagab lühi- või pikaajalise hoolduse või kasvatamise peres spetsiifilise ja suurema hooldusvajadusega lastele. Erihoolduspere teenus on mõeldud lastele, kes vajavad individuaalset pühendumist ja pidevat teadlikku tuge.

Kriisihoolduspere


Kriisihoolduspere annab ajutiselt perekonnast eraldatud või kriisiolukorda sattunud lapsele turvalise võimaluse viibida perekeskkonnas, kuni selgub lapse edasine pikaajaline elukorraldus.

Kriisihoolduspere peab olema valmis last vastu võtma lühikese etteteatamisega (kaks tundi). Lapse peres viibimise ajal tagab kriisihoolduspere tema põhivajaduste rahuldamise, emotsionaalse toetuse, hariduse jätkamise jms. Kriisihoolduspere teenus kestab kuni 90 päeva, vajaduse korral lõpliku kohtuotsuseni.

Erihoolduspere


Erihoolduspere tagab lühi- või pikaajalise hoolduse või kasvatamise peres spetsiifilise ja suurema hooldusvajadusega lastele. Erihoolduspere teenus on mõeldud lastele, kes vajavad individuaalset pühendumist ja pidevat teadlikku tuge.

Kuidas saada kriisi- või erihoolduspereks?

Kriisi- või erihoolduspereks saamiseks peab pere läbima sotsiaalkindlustusameti poolt läbiviidava hoolduspere hindamise ja ettevalmistamise: PRIDE eel-koolituse ja traumakoolituse.

Hindamise ja vajaliku ettevalmistuse läbinud sobivad pered sõlmivad teenuse korraldajaga (SOS Lasteküla Eesti Ühing või Tallinna Lastekodu) koostööleppe, mille alusel pere saab peretoe teenust, tuge võrgustikutööga ja tasu.

Hoolduspere hindamise ja ettevalmistamise kohta saab rohkem infot oma piirkonna sotsiaalkindlustusameti spetsialistilt.

Kontakt

Liis Saarna

SOS Lasteküla Eesti Ühing

Triin Rajang

Tallinna Lastekodu

Kui laps vajab kriisihooldusperet – juhised omavalitsuse lastekaitsetöötajale

Kriisihoolduspere teenus on lapsele, kes vastab kõigile järgmistele tingimustele

  • hädaohus olev laps laps, kes on elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist (LasteKS § 30)
  • laps, kes ei saa ohuolukorra tõttu elada ja kasvada oma peres ning keda ei ole võimalik paigutada lähedaste juurde

Kriisihoolduspere teenusele suunab lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus.

Võta ühendust teenuse korraldajaga ja jaga infot lapse vajaduste kohta:

Kontakt

Liis Saarna

SOS Lasteküla Eesti Ühing

Triin Rajang

Tallinna Lastekodu

Teenuse korraldaja jagab infot lapse kriisihooldusperre viimise võimalikkuse kohta ja info, kuhu laps viia.

Kui last peres ei ole, maksab kriisihooldusperele valmisolekutasu riik (SKA). Kui laps(ed) on kriisihooldusperes  teenusel, maksab teenuse eest perele omavalitsus. Kriisihooldusperele makstakse teenuse eest tasu (mitte toetusena).

Kriisihoolduspere tasu on vähemalt 40 eurot päevas (bruto, koos tööjõumaksudega kokku 53,52 eurot), 1200 eurot kuus (bruto; koos tööjõumaksudega kokku 1605,60 eurot). 

Kui kriisihooldusperes viibib mitu sama pere last, tasub omavalitsus kriisihooldusperele alates teisest lapsest iga järgneva sama pere lapse eest koefitsiendiga 0,75. 

Lisaks tasub omavalitsus lapse isiklikeks kuludeks vähemalt 8 eurot päevas.

  • Lapse viib kriisihooldusperre omavalitsuse lastekaitsetöötaja (kui ei ole kokku lepitud teisiti).  
  • Palun selgita lapsele, mis on kriisihoolduspere, mis põhjusel sa lapse kriisihooldusperre viid, ja võimaluse korral seda, kui kauaks laps kriisihooldusperre jääb. 
  • Täida lapse üleandmise-vastuvõtmise vorm, mille lapse üleandmisel allkirjastavad omavalitsus ja kriisihoolduspere. (vormi võib digiallkirjastada või prinditud vormid allkirjastada, mõlemale osapoolele üks koopia). Allkirjastatud vorm edasta palun teenuse korraldajale. 
  • Sõlmi lapse perre tulemise kuupäevast kriisihoolduspere ja teenuse korraldajaga (vastavalt SOS Lasteküla Eesti Ühing või Tallinna Lastekodu) kolmepoolne kriisihoolduspere leping. Kriisihoolduspere lepingus peavad sisalduma poolte kohustustena sätted, mis on kirjeldatud teenuse tehnilises kirjelduses ja seadustes, kas lepingu tekstina või lisades tehnilise kirjelduse lepingule; lepingu sõlmimise korraldab omavalitsus. Soovi korral võid kasutada lepingu näidisvormi.
  • Seo laps ja kriisihoolduspere STARis, sõlmi kriisihooldusperega asendushooldusteenuse osutamise leping, mille alusel omavalitsus maksab toetust lapse isiklikeks kulude katteks.
  • Hinda lapse abivajadust (ja vajaduse korral pöördu kohtusse), et selgitada välja, planeerida ja korraldada lapse pikemaajaline elukorraldus esimesel võimalusel.
  • Korralda võrgustiku kohtumine viie tööpäeva jooksul lapse kriisihooldusperre viimisest. Kohtumise eesmärk on arutada lapse arenguvajadusi (tervis, haridus, tundeelu ja käitumine, peresuhted – kontakt pereliikmetega, identiteet) ja eestkostega seotud olukorda ning koostada/muuta lapse juhtumiplaani. Palun kaasa teenuse korraldaja, KHP, eakohaselt laps ja kaudselt lapse vanema(d).
  • Seejärel toimuvad kohtumised lapse arenguvajaduste ja juhtumiplaani ülevaatamiseks vähemalt üks kord iga 30 kalendripäeva jooksul. 
  • Külasta last ja kohtu lapsega (võimaluse korral privaatselt) lapse õiguste tagamise ja lapse heaolu hindamise eesmärgil viie tööpäeva jooksul lapse kriisihooldusperre viimisest ja seejärel vähemalt üks kord iga 30 kalendripäeva jooksul.
  • Kui võimalik, korralda perekonnast eemal viibiva lapse ja tema vanema(te) või teiste lähedaste suhete säilimine ning toeta lapse ja tema vanema(te) või teiste lähedaste suhteid, sh korralda nende kohtumisi sobivas kohas. Palun viibi pärast lapse kriisihooldusperre viimist esimese kohtumise, vajaduse korral ka järgmiste kohtumiste juures. Palun korralda edasiste suhtlemiskordade tingimused sh suhtlemise järelevalve. 
  • Lapse kriisihooldusperes viibimise periood on kuni 90 kalendripäeva. Lapse kriisihooldusperes viibimise perioodi saab pikendada üle 90 kalendripäeva kuni lõpliku kohtuotsuse saabumiseni; pikendamine tuleb võrgustiku kohtumisel osalistega läbi rääkida ja see toimub ainult SKA kooskõlastamisel.
  • Kriisihoolduspere teenus lõpetatakse, kui lapsel ei ole enam vajadust kriisihooldusperes viibida ja laps saab pöörduda tagasi koju või läheb edasi teisele asendushoolduse vormile (hoolduspere, lapsendamine, eeskoste, pere- või asenduskodu, iseseisev elu vm.). 
  • Lepi kriisihoolduspere ja teenusekorraldajaga kokku lapse teenuselt lahkumiseks tehtavad ettevalmistavad tegevused. Lapsele on vaja selgitada ja teda toetada seoses eesootava muutusega.
  • Lõpeta kolmepoolne kriisihoolduspere leping. 
     

Kui laps vajab erihooldusperet – info omavalitsusele

Erihoolduspere tagab lühi- või pikaajalise hoolduse või kasvatamise peres spetsiifilise ja suurema hooldusvajadusega lastele. Erihoolduspere teenus on mõeldud lastele, kes vajavad individuaalset pühendumist ja pidevat teadlikku tuge.

Praegu vaba erihooldusperet ei ole.

Erihoolduspere teenus on lapsele, kes vastab kõigile järgmistele tingimustele

  • on paigutatud lühi- või pikaajalisele asendushoolduse teenusele SHS § 459 alusel
  • on üle elanud traumeeriva sündmuse, mille tulemuseks on väljakujunenud liigne impulsiivsus ja/või muud tõsised käitumishäired (nt ära jooksmine, enese või teiste vigastamine jm), mis oluliselt raskendavad lapse igapäevast toimetulekut kollektiivis ning ta vajab püsivat ja järjepidevat individuaalset tähelepanu ja hooldust 
  • KOV on lapse abivajaduse hindamisel tuvastanud lapse vajaduse spetsiifilisema ja individuaalse hoolduse järele
  • KOV on lasknud hinnata (hindamine mitte vanem kui 6 kuud) lapse vaimset tervist, kus võimalusel kajastub soovitus, kas lapsel on vajadust spetsiifilisema ja individuaalse hoolduse järele.
  • Erandina on sihtrühmaks kuni kolmeaastased väikelapsed, kellel raviarst on prognoosinud lapse kasvades tõsised emotsionaalsed probleemid, mis ei ole lapse ea tõttu veel välja kujunenud. Samuti on KOV lapse abivajaduse hindamisel tuvastanud lapse vajaduse spetsiifilisema ja individuaalse hoolduse järele.
  • KOVi kokku kutsutav spetsialistide meeskond (KOV, teenuse korraldaja esindaja, SKA esindaja ja vajaduse korral teised lapsega seotud spetsialistid) otsustab lapse erihooldusperesse sobivuse ja planeerib lapse ning pere kokku viimiseks vajalikud tegevused.

Erihoolduspere teenusele suunab lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus / linnaosavalitsus.

Võta ühendust teenuse korraldajaga ja jaga infot lapse vajaduste kohta:

Kontakt

Liis Saarna

SOS Lasteküla Eesti Ühing

Teenuse korraldaja jagab infot vabade erihooldusperede kohta ja vahetatakse infot, kas lapse vajadustele on sobivat peret.

Järgneb info vahetamine ja KOV kutsub kokku spetsialistide meeskonna

Erihoolduspere tasu on 50 eurot päevas (bruto, koos tööjõumaksudega kokku 66,90), 1500 eurot kuus (bruto; koos tööjõumaksudega kokku 2007 eurot). 

Lisaks tasub KOV lapse isiklikeks kuludeks vähemalt 8 eurot päevas.

  • Lapse viib erihooldusperre omavalitsus (kui ei ole teisiti kokku lepitud).  
  • Sõlmi erihoolduspere ja teenuse korraldajaga (vastavalt SOS Lasteküla Eesti Ühing või Tallinna Lastekodu) kolmepoolne erihoolduspere leping. Võid kasutada lepingu näidisvormi või koostada ise lepingu vormi (erihoolduspere lepingus peavad sisalduma osapoolte kohustustena sätted, mis on kirjeldatud hanke alusdokumentides ja seadustes, kas lepingu tekstina või lisades tehnilise kirjelduse lepingule). 
  • Palun selgita lapsele ja valmista laps erihooldusperre minekuks eakohaselt ette. 
  • Seo laps ja erihoolduspere STARis, sõlmi erihooldusperega asendushooldusteenuse osutamise leping, mille alusel KOV maksab toetust lapse isiklikeks kulude katteks.
  • Hinda lapse abivajadust, planeeri ja korraldada lapsele vajalik abi ning jälgi pidevalt vajaduse muutusi.
  • Korralda võrgustikukohtumine viie tööpäeva jooksul lapse erihooldusperre viimisest. Kohtumise eesmärk on arutada lapse arenguvajadusi (tervis, haridus, tundeelu ja käitumine, peresuhted – kontakt pereliikmetega, identiteet) ja täiendada lapse juhtumiplaani. Palun kaasa teenuse korraldaja, KHP, eakohaselt laps ja kaudselt lapse vanema(d) ning vajadusel teised olulised võrgustikuliikmed.
  • Seejärel toimuvad võrgustikukohtumised lapse arenguvajaduste ja juhtumiplaani ülevaatamiseks vähemalt üks kord iga 3 kuu jooksul, vajadusel sagedamini. 
  • Külasta last ja kohtu lapsega (võimalusel privaatselt) lapse õiguste tagamise ja lapse heaolu hindamise eesmärgil viie tööpäeva jooksul lapse erihooldusperre viimisest ja seejärel vähemalt üks kord iga kolme kuu jooksul. Lapse või erihoolduspere soovil või muu vajaduse korral külasta last sagedamini kui üks kord kolme kuu jooksul.
  • Kui võimalik, korralda perekonnast eemal viibiva lapse ja tema vanema(te) või teiste lähedaste suhete säilimine ning toeta lapse ja tema vanema(te) või teiste lähedaste suhteid, sh korralda nende kohtumisi sobivas kohas. KOV tagab lapse ja pere suhtlemise last toetaval moel. Palun viibi pärast lapse erihooldusperre viimist esimese kohtumise, vajaduse korral ka järgmiste kohtumiste juures. Palun korralda edasiste suhtlemiskordade tingimused sh suhtlemise järelevalve. 
  • Erihoolduspere teenus lõpetatakse, kui langeb ära vajadus lapsel erihooldusperes viibida või laps läheb edasi teisele asendushooldusteenusele. 
  • Lepi erihoolduspere ja teenusekorraldajaga kokku lapse teenuselt lahkumiseks tehtavad ettevalmistavad tegevused. Lapsele on vaja selgitada ja teda toetada seoses eesootava muutusega.
  • Lõpeta kolmepoolne erihoolduspere leping
     

Liis Saarna

SOS Lasteküla Eesti Ühing

Triin Rajang

Tallinna Lastekodu

Agnes Kulmar

Sotsiaalkindlustusamet kriisi- ja erihooldusperede peaspetsialist

Viimati uuendatud 04.04.2024

Kas sellest lehest oli abi?