Kellele?
Toetust maksame kõigile vanaduspensionieas inimestele,
- kes elavad rahvastikuregistri andmetel üksi (vt lisaks, kui elad hooldekodus, oled kellegi eestkostja või eestkostetav)
-
kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem kui 1,2 kordne Eesti keskmine pension, mille Statistikaamet on avaldanud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali kohta.
2023. aastal peab toetuse saamiseks kättesaadav pension olema väiksem kui 720 eurot. Statistikaameti poolt avaldatud 2022. aasta II kv keskmine pensioni suurus on 599 eurot (599x1,2=719,88 ümardatult 720 eurot).
Kuidas saan?
Pensionär ei pea toetust ise taotlema, vaid maksame selle välja pärast riiklikes registrites olevate andmete kontrollimist. Andmed inimese vanuse ja pensioni suuruse kohta võtame sotsiaalkaitse infosüsteemist. Elukohaandmed saame rahvastikuregistrist.
NB! Me ei maksa toetust inimesele, kes perioodil 1. aprill – 30. september viibib vangistuses või eelvangistuses või kellele kohus on määranud psühhiaatrilise sundravi, mida kohaldatakse statsionaarse ravina.
Üksi elava pensionäri toetust maksame igal aastal koos oktoobri pensioniga ja seda, kas inimene vastab toetuse saamise tingimustele, kontrollime igal aastal uuesti!
Selleks, et saada toetust, peab inimene vastama toetuse saamise tingimustele toetuse maksmise aasta 1. aprillist kuni 30. septembrini kogu perioodi jooksul.
Näide 1: Vilma vanaduspensioniiga saabub 15. juulil 2022. Ta on oma elukohta sisse registreeritud üksinda. Kuna Vilma ei ole vanaduspensionieas seisuga 1. aprill 2022, siis sellel aastal ei ole tal õigust saada üksi elava pensionäri toetust. Kui ta elab 2023. aastal endiselt üksi ja pensioni suurus jääb alla 1,2 kordse Eesti keskmise pensioni, mille Statistikaamet on avaldanud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali kohta.
Näide 2: Jüri elab üksinda. Oktoobris ei laeku talle üksi elava vanaduspensioniealise toetust. Andmete kontrollimisel selgub, et tema elukohta on registreeritud õepoeg Paul, kes tegelikult tema elamispinnal juba mitu aastat ei ela. Jüri teeb andmed registris korda ja kui ta elab endiselt üksi ning pensioni suurus jääb alla 1,2 kordse Eesti keskmise pensioni, mille Statistikaamet on avaldanud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali kohta.
Üksi elava pensionäri toetust on õigus saada ka hooldekodude elanikel ja eestkostjatel-eestkostetavatel.
Vanaduspensionär, kelle kättesaadav pension on alla keskmise vanaduspensioni suuruse, saab toetust ka juhul, kui ta:
- on ööpäevaringsel hooldusteenusel ehk elab hooldekodus;
- on küll samale elamispinnale sisse kirjutatud koos teise inimesega, kuid elab reaalselt üksi, sest teine inimene on ööpäevaringsel hooldusteenusel ehk hooldekodus;
- on samale elamispinnale sisse kirjutatud oma eestkostja või eestkostetavaga (kui nii eestkostja kui eestkostetav on vanaduspensioni eas ja mõlemal jääb kättesaadav pension alla keskmise vanaduspensioni suuruse, on õigus toetusele mõlemal).
- elab koos oma ülalpeetava lapsega (lastega).
NB! See erisus ei puuduta olukorda, kus vanavanema juurde on sisse kirjutatud lapselaps, vaid on mõeldud olukorda, kus pensionär kasvatab oma enda alaealist või kuni 21-aastast õppivat last.
Kui vanaduspensionär saab lisaks Eesti pensionile ka välisriigist pensioni, on üksi elava pensionäri toetuse saamise õigus juhul, kui Eestist ja välismaalt kättesaadava pensioni suurus kokku jääb alla 1,2 kordset Eesti keskmist vanaduspensioni.
Välisriigist pensioni saaja peab jooksva aasta eest üksi elava pensionäri toetuse saamiseks meile teada andma oma välisriigi pensioni suuruse 1. aprilli seisuga.
Palume välisriigist saadava pensioni suuruse teatamiseks saata meile hiljemalt 31. augustiks oma pangakonto väljavõte või muu dokument, mis tõendab, kui suur on välisriigist kätte saadav pension. Ootame infot e-posti teel aadressil [email protected] või posti teel aadressil Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn. NB! Tõendit on võimalik esitada ka hiljem, kuid sellisel juhul võib juhtuda, et maksame ka toetuse välja hiljem
Toetust maksame üksi elavatele vanaduspensionäridele, kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem, kui 1,2 kordne Eesti keskmine vanaduspension.
Toetuse määramisel ja maksmisel ei ole takistuseks:
- kui vanaduspensioniealine inimene töötab ja saab lisaks pensionile töötasu
- kui ta saab muid sotsiaaltoetusi ja tulusid.
Töine tulu jäetakse arvestamata selleks, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, sealhulgas osalise koormusega.
Üksi elava pensionäri toetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.
Lisainfot üksi elava pensionäri toetuse kohta saab küsida:
- iseteeninduskeskkonnas suhtluse all
- infotelefonilt 612 1360
-
saates meile e-kirja aadressile [email protected]
- meie klienditeenindustest
Seotud viited
Viimati uuendatud 18.09.2023