- Ainult lapse emale
- Töötavale emale kuni 100 päeva
- Mittetöötavale emale 30 päeva alates lapse sünnist
- Hüvitise saamise ajal ei ole lubatud töötada töölepingu või avaliku teenistuse lepingu alusel
- Hüvitise suurus oleneb sellest, kui palju sotsiaalmaksu tasusid sa aasta jooksul enne raseduse algust
- Vähemalt 886 eurot kuus (bruto)
- Ülemmäär 3806,10 eurot kuus (bruto)
- Kaasneb ravikindlustus alates lapse sünnist
- Tulumaksuga maksustatav
- Väljamakse 8. kuupäeval eelmise kuu eest
- Eesti perehüvitised on elukohapõhised ja nende saamiseks peab nii taotleja kui ka laps elama Eestis. Selleks et tekiks õigus perehüvitistele, ei piisa elukoha andmetest rahvastikuregistris ja/või Eesti kodakondsusest
NB! Tähtajalise elamisloa alusel elavatele välismaalastele ja määratlemata kodakondsusega isikutele määratakse perehüvitisi kuni elamisloa kehtivuse lõppemiseni. Elamisloa pikendamise korral tuleb esitada uus perehüvitiste taotlus.
Kuidas saan ema vanemahüvitist?
Ema vanemahüvitise ja sellega kaasneva emapuhkuse asjus edastab sotsiaalkindlustusamet emale pakkumuse. Saadame iseteeninduses oleva pakkumuse kohta ema e-postile teavituse. NB! Veendu, et sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses on olemas su kehtiv e-posti aadress.
Teeme kindlaks, kas emal on õigus emapuhkusele ja ema vanemahüvitisele juba enne lapse eeldatavat sünnitähtaega või alates lapse sünnist, olenevalt sellest, kas ema töötab või mitte.
Töötaval emal on õigus jääda enne lapse sündi emapuhkusele ja saada ema vanemahüvitist. Töötava ema all mõtleme enne lapse eeldatavat sünnitähtaega töösuhtes olevat ema, kellel on õigus ravikindlustuse seaduse alusel töövõimetushüvitisele – seetõttu tekib tal õigus ema vanemahüvitisele ja emapuhkusele. Saadame talle pakkumuse 80 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega. Info lapse eeldatava sünnitähtaja kohta saame tervishoiuteenuse osutajatelt (arst või ämmaemand).
Mittetöötaval emal tekib ema vanemahüvitise õigus alates lapse sünnist ning tema saab pakkumuse pärast lapse sündi. Pakkumuse saadame siis, kui laps on rahvastikuregistris registreeritud. Mittetöötava ema all mõtleme ema, kellel ei olnud enne lapse eeldatavat sünnitähtaega töösuhet, mis oleks andnud õiguse ravikindlustuse seaduse alusel töövõimetushüvitisele.
Kas saan ema vanemahüvitist ja emapuhkust, kui töötan võlaõigusliku lepingu alusel, FIE-na, juhtorgani liikme, notari või kohtutäiturina?
Võlaõigusliku lepingu alusel, FIE-na, juhtorgani liikme, notari või kohtutäiturina töötaval emal on õigus ema vanemahüvitisele enne lapse sündi, kui tal on õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel. See tähendab, et emal on kehtiv ravikindlustuskaitse. Sel juhul saab ema vanemahüvitist 100 kalendripäeva, millest enne lapse sündi võib kasutada 70 päeva ja pärast lapse sündi 30 päeva. Vanematel on õigus saada 475 kalendripäeva jagatavat vanemahüvitist.
NB! Kui töötad võlaõigusliku lepingu alusel, FIE-na, juhtorgani liikme, notari või kohtutäiturina, palume meid sellest teavitada iseteeninduses, e-kirja või telefoni teel, et saaksime sulle ema vanemahüvitise pakkumuse saata. Automaatne pakkumus saadetakse ainult töölepingu alusel töötavatele emadele.
Kui aga võlaõigusliku lepingu alusel, FIE-na, juhtorgani liikme, notari või kohtutäiturina töötaval inimesel ravikindlustust pole, on tal õigus saada ema vanemahüvitist üksnes 30 päeva alates lapse sünnist. Sel juhul on vanematel õigus saada jagatavat vanemahüvitist 515 kalendripäeva.
Pärast ema vanemahüvitise lõppemist (ja töösuhtes oleval emal pärast emapuhkuse lõppemist) on õigus saada jagatavat vanemahüvitist. Töösuhtes olev ema võib jääda tööandja juurest vanemapuhkusele või asuda tööle. Võlaõigusliku lepingu alusel, FIE-na, juhtorgani liikme, notari või kohtutäiturina töötav isik ei saa üldjuhul vanemapuhkusele jääda, sest seda liiki puhkust antakse töölepingu seaduse alusel. Küll aga on tal võimalik peatada oma leping või tegevus selleks ajaks, kui ta soovib pühenduda väikelapse kasvatamisele.
Mida teha, kui saan ema vanemahüvitise pakkumuse?
Töötav ema saab meilt ema vanemahüvitise pakkumuse e-kirja teel 80 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.
Mittetöötavale emale saadame pärast lapse sündi – ja sünni registreerimist rahvastikuregistris – pakkumuse, kus on esitatud nii vanemahüvitis kui ka teised perehüvitised, millele emal õigus on.
Töötav ema saab pärast lapse sündi teise perehüvitise pakkumuse, kus on ka teised perehüvitiste liigid, millele emal õigus on.
Perehüvitise pakkumuses on konkreetsele vanemale ette nähtud perehüvitised, milleks võivad olla
- ema vanemahüvitis
- isa vanemahüvitis
- jagatav vanemahüvitis
- sünnitoetus
- lapsetoetus
- üksikvanema lapse toetus
- lasterikka pere toetus
- kogumispensioni täiendavad sissemaksed
- muud perehüvitised
Ema saab ema vanemahüvitise kinnitada või sellest loobuda. Töötav ema saab planeerida ema vanemahüvitise ja sellega kaasneva emapuhkuse alguskuupäeva.
Kuidas ema vanemahüvitist arvutatakse?
Töötava ema vanemahüvitis arvutatakse lapse eeldatava sünnitähtaja järgi.
Mittetöötava ema vanemahüvitis arvutatakse lapse tegeliku sünnikuupäeva järgi. Nii arvutatakse ka isa vanemahüvitis ja jagatav vanemahüvitis.
Ema vanemahüvitise arvutamise aluseks on 12-kuuline ajavahemik (referentsperiood), mis algab 21 kuud ja lõpeb 9 kuud enne lapse eeldatavat sünnitähtaega või lapse sündi – teisisõnu raseduse algusele eelnevad 12 täiskuud. Sel ajal saadud ja sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel arvutatakse hüvitise kuumäär. Päevamäära arvutamiseks jagatakse kuumäär 30-ga.
Kui vanemahüvitise taotlejal oli sissetulek kuupalga alammääraga võrdne või sellest väiksem, määratakse talle vanemahüvitis vähemalt kuupalga alammääras. Seaduse järgi arvutatakse töötasu alammääras makstav vanemahüvitis ümber ainult kalendriaasta vahetumisel 1. jaanuaril (juhul, kui alampalk muutub). 1. jaanuar 2026 seisuga on alampalk 886 eurot, päevamäär on 29,53 eurot. Alates 1. aprillist 2026 sündivate laste puhul kehtib alampalk 946 eurot ning päevamäär 31,53 eurot.
Ema vanemahüvitise suurus sõltubki kalendrikuu päevade arvust ehk päevamäärast. Seega ei ole ema vanemahüvitise suurus igal kuul sama, vaid oleneb sellest, mitu päeva konkreetses kalendrikuus on.
Näide 1: töötav ema, kelle lapse eeldatav sünnitähtaeg on 01.07.2026.
Ema vanemahüvitise referentsperiood (periood, mil teenitud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu võetakse ema vanemahüvitise suuruse kindlaks tegemisel aluseks) on 2024. aasta oktoober kuni 2025. aasta september ehk 12 kalendrikuud. Periood 2025. aasta oktoobrist 2026. aasta juunini ehk üheksa kalendrikuud jääb arvestusest välja.
Näide 2: mittetöötav ema, kelle lapse sünnitähtaeg on 01.07.2026.
Ema vanemahüvitise referentsperiood (periood, mil teenitud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu võetakse ema vanemahüvitise suuruse kindlaks tegemisel aluseks) on 2024. aasta oktoober kuni 2025. aasta september ehk 12 kalendrikuud. Periood 2025. aasta oktoobrist 2026. aasta juunini ehk üheksa kalendrikuud jääb arvestusest välja.
Kui emal referentsperioodi 12 kuu jooksul sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu ei olnud, määratakse vanemahüvitis miinimummääras.
Kui referentsperioodi sotsiaalmaksuga maksustatav tulu oli võrdne töötasu alammääraga või sellest väiksem, makstakse ema vanemahüvitist töötasu alammääras.
Kui referentsperioodi sotsiaalmaksuga maksustatav tulu oli suurem kui kehtestatud kahekordne üle-eelmise aasta keskmine palk, makstakse vanemahüvitist maksimummääras.
Millistel juhtudel võib ema vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise suurused erineda?
Töötava ema vanemahüvitis arvutatakse lapse eeldatava sünnitähtaja järgi, aga jagatav vanemahüvitis lapse tegeliku sünnikuupäev järgi.
Kas ettevõtluskonto mõjutab vanemahüvitise suurust?
Vanemahüvitise suuruse arvutamisel läheb arvesse ka ettevõtluskonto kaudu saadud tulu. Seda ei arvestata aga saadud tulu suuruse järgi nagu tavapärase töötasu puhul. Ettevõtluskontole laekuvale tulule on kehtestatud väiksem maksumäär ja sellelt makstakse vähem sotsiaalmaksu. Vanemahüvitise arvutamisel läheb arvesse aga just kõigilt tuludelt arvestatud sotsiaalmaks kokku.
Ettevõtluskontole laekunud summast vanemahüvitises arvesse mineva summa teada saamiseks
- võtame ettevõtluskontole laekunud tulult tasutud sotsiaalmaksu ja
- jagame selle tavapärase Eestis kehtiva sotsiaalmaksu määraga (33%).
Näiteks kui ettevõtluskontole on kuus laekunud 1000 eurot, siis sellelt arvestatakse kõigiks maksudeks kokku maha 1000 x 20% = 200 eurot. Selles sisaldub tulumaks, sotsiaalmaks ja kohustusliku kogumispensioni makse, kui inimene on II sambaga liitunud.
Sotsiaalmaksu osa sellest on: 200 x 33 / 55 = 120 eurot (kui inimene on liitunud kogumispensioni II sambaga. Kui tulu saaja ei ole kogumispensioniga liitunud, on valem 200 x 33 / 53 = 124,53 eurot).
Vanemahüvitise jaoks arvesse mineva summa saamiseks jagame nüüd saadud tulemi 33%ga ja saame 120 x 100 / 33 = 363,63 eurot. See ongi summa, mille võtame vanemahüvitise arvutamisel arvesse. Kui inimene ei ole II sambaga liitunud, on arvutuskäik 124,53 x 100 / 33 = 377,36 eurot.
Millal ja kuidas ema vanemahüvitis määratakse?
Kui ema on oma vanemahüvitise pakkumuse kinnitanud, määrame talle ema vanemahüvitise. Ema saab otsusega tutvuda meie iseteeninduses.
Millal ema vanemahüvitist makstakse ?
Ema vanemahüvitist makstakse sarnaselt vanemahüvitisega ehk kuu kaupa. Seega makstakse ema vanemahüvitist möödunud kuu eest järgmise kuu 8. kuupäeval.
Kui 8. kuupäev langeb nädalavahetusele või riigipühale, makstakse vanemahüvitis välja sellele eelneval viimasel tööpäeval. Näiteks kui 8. kuupäev on pühapäev, makstakse hüvitis välja 6. kuupäev ehk reedel.
Näide. Emal on ema vanemahüvitise õigus 100 järjestikust kalendripäeva alates 10. veebruarist 2026 kuni 20. maini 2026. Hüvitist maksame emale nelja väljamaksena iga kuu eest eraldi järgmisel kuul:
- 10.–28. veebruari eest maksame hüvitist 6. märtsil, sest 8. kuupäev langeb nädalavahetusele, seega maksame hüvitist 8. kuupäevale eelnenud viimasel tööpäeval.
- 1.–31. märtsi eest maksame hüvitist 8. aprillil.
- 1.–30. aprilli eest maksame hüvitist 8. mail.
- 1.–20. mai eest maksame hüvitist 5. juunil, sest 8. kuupäev langeb nädalavahetusele.
Kas ema vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav?
Jah, ema vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav ja sellelt on õigus kasutada tulumaksuvabastust.
Tulumaksuvabastuse soovist saab sotsiaalkindlustusametit teavitada ema vanemahüvitise pakkumust kinnitades või soovi korral hiljem iseteeninduses.
Mitme kalendripäeva eest ema vanemahüvitist hüvitatakse?
Töötaval emal on ema vanemahüvitisele õigus kuni 100 järjestikust kalendripäeva, arvestades lapse eeldatavat sünnitähtaega. Töötav ema saab ema vanemahüvitist kasutada kuni 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega ja 30 kalendripäeva pärast lapse eeldatavat sünnitähtaega.
Ema, kellel ei ole enne lapse eeldatavat sünnitähtaega kehtivat töösuhet, saab ema vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva alates lapse sünnist.
NB! Töötav ema saab ise otsustada, millal ta ema vanemahüvitist kasutama hakkab ning seoses sellega tööandja juurest emapuhkusele jääb.
Töötavatel emadel on kolm võimalust, kuidas ema vanemahüvitist ja emapuhkust kasutada.
- Ema jääb emapuhkusele 70 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.
Kui ema jääb 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi emapuhkusele, on tema emapuhkuse kestus 100 päeva.
- Ema jääb emapuhkusele 31–69 päeva enne eeldatavat sünnitähtaega.
Kui ema jääb näiteks vähemalt 31 päeva enne lapse eeldatavat sündi emapuhkusele, on tema emapuhkuse kestus vähemalt 61 päeva.
Sellisel juhul jääb emal tema soovil kuni 39 kalendripäeva emapuhkust kasutamata. Ema kasutamata ema vanemahüvitise päevad kanduvad siis jagatava vanemahüvitise perioodi, mida on võimalik soovi korral mõlemal vanemal paindlikult kasutada. See tähendab, et jagatava vanemahüvitise periood pikeneb ema vanemahüvitise kasutamata jäänud päevade võrra.
Mitu päeva vanemahüvitisi pere sellisel juhul kokku saab?
Toome veel ühe näite, kui ema soovib jääda emapuhkusele 31 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega. Perel tekib õigus järgmistele vanemahüvitistele.
- Emal tekib õigus ema vanemahüvitisele ja sellega seoses emapuhkusele 61 kalendripäeva (31 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega + 30 päeva pärast lapse eeldatavat sünnitähtaega).
- Jagatava vanemahüvitise kasutamise õigus on nii lapse emal kui isal. Siin saavad vanemad ise otsustada, kumb vanematest hakkab jagatavat vanemahüvitist saama. Kuna aga lapse ema jäi lubatud 70 kalendripäevast enne lapse sündi hiljem ema vanemahüvitist kasutama ja sellega seoses emapuhkusele, siis pikeneb jagatava vanemahüvitise päevade arv nende päevade võrra, mida ema enda ettenähtud ema vanemahüvitise õigusest ei kasutanud (100 – 61 = 39 kalendripäeva). Kui muidu oleks jagatava vanemahüvitise kestvus olnud 475 kalendripäeva, siis nüüd on see 514 kalendripäeva (475 + 39 kalendripäeva).
- Isal tekib õigus isavanemahüvitisele 30 kalendripäeva.
Seega on perel kokku 605 kalendripäeva vanemahüvitist (61 + 514 + 30 kalendripäeva.)
- Ema jääb emapuhkusele 30 või vähem päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.
Kui ema jääb emapuhkusele 30 või vähem kalendripäeva enne lapse eeldatavat sündi (ehk 30 kuni 0 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega), on tema emapuhkuse kestus vähemalt 30 päeva. Sel juhul ei kandu kasutamata ema vanemahüvitise päevad jagatava vanemahüvitise perioodi. Jagatava vanemahüvitise periood nende päevade võrra siis ei pikene. Sellisel juhul jäävadki perel hüvitisena ja emal emapuhkusena kasutamata need päevad, mille võrra ema jäi õigustatusest (70 kalendripäeva enne lapse sündi) hiljem ema vanemahüvitist saama ja emapuhkusele.
Toome veel ühe näite: kui töösuhtes olev ema jääb emapuhkusele ja ema vanemahüvitist saama 29 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega, tekib perel õigus järgmistele vanemahüvitistele:
- Emal tekib õigus ema vanemahüvitisele ja sellega seoses emapuhkusele 59 kalendripäeva eest (29 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega + 30 päeva pärast lapse eeldatavat sünnitähtaega)
- Jagatavale vanemahüvitisele on vanematel õigus 475 kalendripäeva.
- Isal on õigus isa vanemahüvitisele 30 kalendripäeva.
Seega on perel kokku 564 kalendripäeva vanemahüvitist (59 + 475 + 30 kalendripäeva.)
Hüvitise saamise perioodi silmas pidades on töötaval emal soovituslik jääda emapuhkusele vähemalt 31 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega ja saada ema vanemahüvitist – siis ei vähene perel lapse eest saadavate vanemahüvitiste päevade koguhulk.
Millal ema vanemahüvitise saamine lõpeb?
Ema vanemahüvitise saamine lõpeb enamjaolt siis, kui laps saab 30 päeva vanaks või siis, kui ettenähtud maksimaalne ema vanemahüvitise päevade arv ehk 100 järjestikust kalendripäeva läbi saab.
Näiteks sünnib laps 42. rasedusnädalal. Kuna ema vanemahüvitis on määratud lapse eeldatava sünnitähtaja järgi, siis on laps tegelikult 30 päevast kaks nädalat noorem, kui ema vanemahüvitis lõppeb. Ema vanemahüvitist ei saa siiski saada kauem kui 100 päeva.
Enne tähtaega sündinud lapse puhul lõpeb ema vanemahüvitis pärast lapse 100 päeva vanuseks saamist.
Mis seos on ema vanemahüvitisel emapuhkusega ja kas võin emapuhkuse ajal tööd teha?
Töötaval emal kaasneb ema vanemahüvitisega emapuhkus. Emapuhkuse ajal ei tohi ema töötada ühegi tööandja juures töölepingu või avaliku teenistuse lepingu alusel.
Kas emapuhkuse ajal võib tulu saada?
Emapuhkusele on õigus ainult inimestel, kes töötavad avaliku teenistuse lepingu või töölepingu alusel. Emapuhkuse ajaks leping peatatakse ja emapuhkusel olev naine peaks töölt pausi võtma. Kui aga emapuhkusel oleval naisel on olemas lisaks töö- või avaliku teenistuse lepingule ka näiteks lisatöö, mida ta teeb võlaõigusliku lepingu (käsunduslepingu) alusel siis seda tööd võib ka edaspidi teha ja sealt tulu teenida.
Juhtub ka see, et tööandja otsustab emapuhkusel olevale inimesele maksta varasema perioodi eest preemiat. Kui preemiat makstakse selle töö eest, mis oli tehtud enne emapuhkuse algust siis tööandja võib ka emapuhkusel viibivale inimesele raha üle kanda. Vajadusel peaks tööandja olema valmis Sotsiaalkindlustusametile täiendavalt tõendama, et sotsiaalmaksuga maksustatav tulu on teenitud enne emapuhkuse perioodi
Kuidas tööandjat emapuhkusest teavitada?
Töötaval emal soovitame vähemalt 30 kalendripäeva enne emapuhkuse algust oma tööandjaga puhkusesoov läbi rääkida. Tulevane ema saab tööandjalt suunised, kuidas emapuhkus puhkuste ajakavasse märkida. Täpsem korraldus on iga tööandja enda otsustada.
Kui töötav ema saab 80 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega ema vanemahüvitise pakkumuse, märgib ta meie iseteeninduses ka oma tööandja(te) e-posti aadressi(d). See on oluline, et saaksime samuti teavitada tööandjat ema soovist hakata valitud kuupäevast emapuhkust kasutama. Tööandjal on õigus töötaja puhkusesoovist viie tööpäeva jooksul keelduda.
Kui tööandja ei keeldu puhkusesoovist, siis kanname emapuhkuse töötamise registrisse ning ema võib soovitud kuupäeval puhkusele jääda. Emapuhkus kantakse töötamise registrisse üks päev enne puhkuse algust, kuid mitte varem kui viie tööpäeva möödumisel emapuhkuse planeerimisest meie iseteeninduses.
Kas emapuhkust saab vahepeal peatada?
Ei, ema ei saa emapuhkust vahepeal ise peatada – ta saab seda kasutada vaid järjest.
Kui ema on otsustanud, et jääb tööandja juurest soovitud kuupäeval emapuhkusele ja hakkab saama ema vanemahüvitist, määrame talle soovitud perioodiks – maksimaalselt kuni 100 järjestikuseks kalendripäevaks – ema vanemahüvitise. Töötamise registrisse märgime ema töösuhte peatamise kande. Puhkusekande liigiks töötamise registris on „Emapuhkus“.
Kas emapuhkusel viibitud aeg läheb üldises puhkusearvestuses arvesse? Kas emapuhkusel viibitud aja tõttu lüheneb põhipuhkus?
Kuigi töötamine loetakse ema- ja isapuhkusel viibides peatatuks, tuleneb töölepingu seaduse § 68 lõikest 2, et vastav aeg läheb siiski põhipuhkuse arvestuses arvesse.
Seega ei lühene põhipuhkus emapuhkusel viibitud aja tõttu. Emapuhkusel viibitud aeg läheb üldises puhkusearvestuses arvesse. Põhipuhkust on õigus saada vastavalt sellele, mitu päeva ema emapuhkust kasutab. Tööandja saab selle kohta info meilt, kui ema planeerib meie iseteeninduses ema vanemahüvitist ja emapuhkust. Tööandja saab maksu- ja tolliametilt teavituse ka siis, kui oleme emapuhkuse töötamise registrisse kandnud.
Näide: töötaja põhipuhkuse kestus on 28 päeva kalendriaastas. Emapuhkust soovib töötaja kasutada 100 kalendripäeva. Ema puhkuse perioodi eest arvestatakse töötajale juurde 8 põhipuhkuse päeva (28/365 = 0,077 * 100).
Palun tooge kuupäevadega näide, millised võimalused on emapuhkusele jääda.
Oletame, et lapse eeldatav sünnikuupäev on 10. juuli 2025. Töötaval emal on kolm varianti, kuidas oma emapuhkust planeerida.
- Ema jääb emapuhkusele 70 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.
Selle näite puhul jääb ema emapuhkusele 1. mail 2025.
Kui ema jääb 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi emapuhkusele, on tema emapuhkuse kestus 100 päeva, millest 70 päeva saab kasutada enne lapse eeldatavat sünnitähtaega ja 30 pärast eeldatavat sünnitähtaega.
Meie näite puhul on ema emapuhkusel ja saab ema vanemahüvitist perioodil 1. mai – 8. august 2025. Kuna töötava emaga peres on jagatava vanemahüvitise kestus 475 päeva, saab meie näite puhul pere järjest kasutamise korral jagatavat vanemahüvitist perioodil 9. august 2025 – 26. november 2026. Kokku saab ema hüvitist 575 päeva (100 + 475).
- Ema jääb emapuhkusele 31–69 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.
Kui ema jääb näiteks vähemalt 31 päeva (meie näite puhul 9. juunil 2025) enne lapse eeldatavat sündi emapuhkusele, on tema emapuhkuse kestus vähemalt 61 päeva, millest 31 päeva on enne lapse eeldatavat sünnitähtaega ja 30 pärast seda. Sellisel juhul jääb emal tema soovil kuni 39 kalendripäeva emapuhkust kasutamata. Kasutamata ema vanemahüvitise päevad kanduvad siis jagatava vanemahüvitise perioodi, mida saavad paindlikult kasutada mõlemad vanemad. See tähendab, et jagatava vanemahüvitise periood pikeneb nende ema vanemahüvitise päevade võrra, mis jäid emal kasutamata.
Meie näite puhul jääb ema emapuhkusele ja saab ema vanemahüvitist perioodil 9. juuni – 8. august 2025.
Kui muidu oleks töötava emaga peres jagatava vanemahüvitise kestus 475 päeva, siis nüüd on see 514 (475 + 39). Meie näite puhul saab pere järjest kasutamise korral jagatavat vanemahüvitist perioodil 9. august 2025 – 4. jaanuar 2027. Kokku saab ema hüvitist 575 päeva (514 + 61).
- Ema jääb emapuhkusele 30 või vähem päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.
Kui ema jääb emapuhkusele 30 kalendripäeva (meie näite puhul 10. juunil) või vähem enne lapse eeldatavat sündi (ehk 30 kuni 0 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega), kestab tema emapuhkus vähemalt 30 päeva. Sel juhul ei kandu kasutamata ema vanemahüvitise päevad jagatava vanemahüvitise perioodi, st jagatava vanemahüvitise periood ei pikene nende päevade võrra. Seega on jagatava vanemahüvitise kestus töötava emaga peres 475 päeva. Sellisel juhul jäävadki perel hüvitisena ja emal emapuhkusena kasutamata need päevad, mille võrra ema jäi ema vanemahüvitist saama ja emapuhkusele õigustatust (70 kalendripäeva enne lapse sündi) hiljem.
Meie näite puhul kasutab ema oma emapuhkust 30 päeva ajavahemikus 10. juuni – 9. juuli 2025 ning jagatavat vanemahüvitist 475 päeva perioodil 10. juuli 2025 – 27. oktoober 2026. Kokku saab ema hüvitist 535 päeva (475 + 60). Emal jääb 40 päeva eest ema vanemahüvitis saamata.
Kas ema vanemahüvitise saamise ajal on tagatud ravikindlustus?
Ravikindlustus on tagatud kõigile emadele. Ravikindlustuse olemasolu ei olene sellest, kas ema enne lapse sündi töötas või mitte.
Riigi ravikindlustus on alati tagatud ka raseduse ajal ja kolm kuud pärast arsti määratud eeldatavat sünnitähtaega.
Rasedale naisele mõeldud riiklikust ravikindlustusest loe lähemalt tervisekassa kodulehelt.
Kui emal on ettevõtluskonto ega ole kehtivat töölepingut, kehtivad ema vanemahüvitise saamiseks samad põhimõtted nagu füüsilisest isikust ettevõtja puhul: ta saab ema vanemahüvitist juhul, on õigus ravikindlustuse seaduse alusel töövõimetushüvitisel ehk inimene on ravikindlustatud.
Ravikindlustus tekib ainult siis, kui ema on maksnud enda eest vähemalt miinimummääras sotsiaalmaksu.
Ettevõtluskonto mõju vanemahüvitise suurusele
Vanemahüvitise suuruse arvutamisel läheb arvesse ettevõtluskonto kaudu saadud tulu, millelt on tasutud sotsiaalmaks.
Ettevõtluskontole laekuv tulu ei ole täies ulatuses maksustatav.
Vanemahüvitise arvutamisel läheb arvesse tasutud sotsiaalmaks.
Ettevõtluskontole laekunud summast maksustatakse 20%, millest omakorda makstakse 33/55 sotsiaalmaksuks ja 22/55 tulumaksuks.
Näide: ettevõtluskontole laekub 1000 eurot, sellelt arvestatakse maksudeks kokku maha 1000 x 20% = 200 eurot.
Sotsiaalmaksu osa sellest on 200 x 33 / 55 = 120 eurot.
Tulumaksu osa sellest 200 x 22 /55 = 80 eurot
Kuidas arvutatakse vanemahüvitist, kui mitu last sünnib järjest?
Kui mitu last sünnib järjest ja laste vanusevahe on alla kolme aasta, siis hüvitist arvutades vaatame tulu, mille alusel määrati vanemahüvitis eelmise lapse eest: kui uue lapse alusperioodil arvesse minev tulu on sellest väiksem või sellega võrdne, siis uue lapsega seoses arvutatakse vanemahüvitise suurus varasema tulu alusel.
Vanemahüvitise suurus ei saa olla väiksem kui lapse sünniaastal kehtiv vanemahüvitise miinimummäär.
Vanemahüvitise suurus ei saa olla suurem kui lapse sünniaastal kehtiv vanemahüvitise maksimummäär (ülempiir).
Kui eelmise lapsega oli vanemahüvitis maksimummääras, siis uue lapsega võib juhtuda, et vanemahüvitis on väiksemas määras.
Varem arvutati ülempiir kolmekordsest keskmisest tulust. Alates 01.01.2026 arvutatakse seda kahekordsest keskmisest tulust.
Mida teha, kui olen vanemapuhkusel ja sündimas on uus laps?
Kui oled vanemapuhkusel, siis ema vanemahüvitise pakkumust sulle automaatselt ei saadeta, kuna sinu töötamine on peatatud.
Sel juhul on sul kaks võimalust:
- Kui soovid saada ema vanemahüvitist enne lapse sündi ja minna emapuhkusele, tuleks lõpetada vanemapuhkus tööandja juures vähemalt üks päev enne emapuhkuse algust ja kirjutada sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse suhtluse kaudu teade, et soovid uue lapse sünniga seoses saada ema vanemahüvitist. Palume oma soovist teada anda vähemalt 80 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.
- Kui ei soovi saada ema vanemahüvitist ja sellega kaasnevat emapuhkust enne uue lapse sündi ning saad veel jagatavat vanemahüvitist eelmise lapsega, võid selle saamist jätkata kuni uue lapse sünnini. Sel juhul saad pärast uue lapse sünni registreerimist rahvastikuregistris meilt pakkumuse kõikide hüvitiste kohta korraga. Kuna lapse sünni hetkel oli sinu tööleping peatatud seoses eelmise lapse vanemapuhkusega ehk olite mittetöötav ema, rakendub ema vanemahüvitis 30 päeva ja jagatav vanemahüvitis 515 päeva.
NB! Emapuhkusel viibitud aja eest arvestab tööandja sulle põhipuhkuse päevi, mille kasutamise õigus on sul siis, kui tulevikus tööle tagasi lähed.
Olen vanemapuhkusel ja soovin lõpetada vanemapuhkuse varem, et jääda emapuhkusele
Sinu esimene võimalus emapuhkusele jääda ja ema vanemahüvitist saama hakata on 70 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.
Selleks, et saaksid emapuhkusele jääda, tuleb sul esmalt tööandja juures vanemapuhkus lõpetada. Vanemapuhkuse viimaseks päevaks võite märkida üks päev enne soovitud emapuhkuse algust.
Vanemapuhkuse lõpetamiseks tööandja juures esita tööandjale vanemapuhkuse lõpetamise avaldus.
- Tee seda vähemalt 30 kalendripäeva enne soovitud kuupäeva või kokkuleppel tööandjaga võib seda teha ka hiljem.
- Uuri tööandjalt, millises vormis ta avaldust soovib – kas paberil või elektrooniliselt (tööandjate ootused võivad erineda). Sinu avalduse alusel saab tööandja su vanemapuhkuse töötamise registris lõpetada.
- Kui annad tööandjale teada, et soovid vanemapuhkust lõpetada, anna ka kohe teada, et soovid vanemapuhkuse lõpu päevale järgnevast päevast seoses uue lapse sünniga emapuhkusele jääda. See on oluline, kuna emapuhkusel viibitud aja eest arvestab tööandja sulle põhipuhkuse päevi, mille kasutamise õigus on sul siis, kui tulevikus tööle tagasi lähed.
Kui oled tööandjale vanemapuhkuse lõpetamise taotluse esitanud ja tead, millisest kuupäevast soovid emapuhkust kasutama hakata, siis kirjuta meile sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse suhtluse kaudu teade, et soovid saada ema vanemahüvitise pakkumust. Saadame teile pakkumuse, mille saate kinnitada.
Hea oleks oma soovist meile teada anda vähemalt 80 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.
Pakkumust kinnitades on sul kaks valikut:
- Soovid jääda emapuhkusele 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi, saad emapuhkust ja ema vanemahüvitist kasutada 100 järjestikust kalendripäeva, millest 70 päeva enne eeldatavat sünnitähtaega ja 30 päeva alates sellest kuupäevast.
Märgi pakkumusel ema vanemahüvitise alguseks vanemapuhkusele järgnev päev.
Näide. Kui su lapse eeldatav sünnikuupäev on 10.06.2025, on su kõige varasem võimalus emapuhkusele jääda ja ema vanemahüvitist saama hakata 70 päeva enne seda ehk 01.04.2025. Sel juhul peaks su lõpetatud vanemapuhkuse viimane päev olema 31.03.2025. Märgi pakkumusel ema vanemahüvitise alguseks järgmine päev ehk 01.04.2025.
- Soovid jääda emapuhkusele 31–69 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.
Sel juhul jääb sinu soovil kuni 39 kalendripäeva (70–31) emapuhkust kasutamata.
Sellel ajal oled veel vanema lapsega vanemapuhkusel. Kui sa ei saa enam vanema lapsega vanemahüvitist, kanduvad sinu ema vanemahüvitise kasutamata päevad jagatava vanemahüvitise perioodi, mida saavad soovi korral paindlikult kasutada mõlemad vanemad. See tähendab, et jagatava vanemahüvitise periood pikeneb su kasutamata ema vanemahüvitise päevade võrra.
Märgi pakkumusel ema vanemahüvitise alguseks päev pärast vanemapuhkuse viimast päeva.
NB! Kui valid emapuhkuseks 30 või vähem päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega, siis ei kandu ema vanemahüvitise kasutamata päevad jagatava vanemahüvitise perioodi. Sellisel juhul saad ema vanemahüvitist 60 päeva ja jagatavat vanemahüvitist 475 päeva.
Näide 1. Kui su lapse eeldatav sünnikuupäev on 10.06.2025 ja soovid emapuhkusele jääda 31 päeva enne sünnikuupäeva, lõpeta vanemapuhkus 09.05.2025. Märgi pakkumusel ema vanemahüvitise alguseks järgmine päev ehk 10.05.2025. Siis on su emapuhkuse kestus 61 päeva, millest 31 päeva saad kasutada enne eeldatavat sünnitähtaega ja 30 päeva alates sellest kuupäevast.
Sel juhul on perel hüvitise päevi kokku 605: 61 ema vanemahüvitise päeva, 475 + 39 jagatava vanemahüvitise päeva ja 30 isa vanemahüvitise päeva.
Näide 2. Ema on vanemapuhkusel ja saab veel vanema lapsega vanemahüvitist. Kui tulevase lapse eeldatav sünnikuupäev on 10.06.2025, aga planeerid emapuhkusele jääda 31 päeva enne tulevase lapse sünnikuupäeva ning sa saad veel vanemahüvitist eelneva lapse eest siis tuleb lõpetada eelmise lapsega jagatava vanemahüvitise saamine ning vanemapuhkus tööandja juures kuupäevaga 09.05.2025.
Tulevase lapse jaoks tehtud pakkumusel tuleb märkida ema vanemahüvitise alguseks lõpetamisest järgmine päev ehk 10.05.2025.
Siis on sinu emapuhkuse kestus 61 päeva, millest 31 päeva saad kasutada enne eeldatavat sünnitähtaega ja 30 päeva alates sellest kuupäevast.
Ema vanemahüvitise 39 päeva kanduvad üle uue lapse jagatava vanemahüvitise päevadesse ja perel on hüvitise päevi kokku 605: 61 ema vanemahüvitise päeva, 475 + 39 jagatava vanemahüvitise päeva ja 30 isa vanemahüvitise päeva.
NB! Eelmise lapse jagatava vanemahüvitise saamine tuleb lõpetada, kuna kahte vanemahüvitist samaaegselt ei ole lubatud saada. Kui eelmise lapsega seoses vanemahüvitise päevad ei ole selleks ajaks veel kasutatud, tasub uurida, kas on võimalik kasutada koos teise vanemaga samal ajal kasutatavat jagatavat vanemahüvitist. Eelmise lapsega kasutamata jäänud jagatava vanemahüvitise päevasid ei saa hiljem enam kasutada.
Mida tasub teada vanemahüvitise kohta, kui perre sünnivad väikese vanusevahega lapsed
Kuidas saan hüvitist, kui laps sünnib ennetähtaegselt?
Töötaval emal tekib ennetähtaegse lapse sünniga seoses ema vanemahüvitise õigus alates lapse sünnist 100 järjestikuks kalendripäevaks, seda aga ainult siis, kui laps sünnib varem kui 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.
Kui laps sünnib näiteks 69 või 30 päeva enne eeldatavat sünnitähtaega, makstakse emale ema vanemahüvitist ikka lapse eeldatava sünnitähtaja järgi.
Kui ema ei tööta ja laps sünnib ennetähtaegselt, on õigus ema vanemahüvitisele alates lapse sünnist 30 järjestikuks kalendripäevaks.
Kui laps ei sünni eeldataval sünnitähtajal, kuidas siis ema vanemahüvitist arvestatakse?
Töösuhtes oleval emal tekib ema vanemahüvitise õigus lapse eeldatava sünnitähtaja järgi. Kui laps sünnib eeldatavast sünnitähtajast varem või hiljem, siis ema vanemahüvitist ümber ei arvutata. Jagatava vanemahüvitise õigus tekib emal alati ema vanemahüvitise lõpupäevale järgnevast päevast alates.
Kui lapse eeldatav sünnitähtaeg on näiteks 40. rasedusnädala järgi 01.07.2025:
- siis tekib emal ema vanemahüvitise õigus 100 järjestikuks kalendripäevaks alates 22.04.2025 kuni 30.07.2025.
- Laps sünnib tegelikult:
- 1. variant: 17.06.2025 ehk 38. rasedusnädalal – jagatava vanemahüvitise õigus tekib 31.07.2025 ning see määratakse 475 kalendripäevaks.
- 2. variant: 14.07.2025 ehk 42. rasedusnädalal – jagatava vanemahüvitise õigus tekib 31.07.2025 ning see määratakse 475 kalendripäevaks.
Seega lapse tegelik sünnikuupäev ja vanus ei ole siin määrav, sest ema vanemahüvitis on määratud lapse eeldatava sünnitähtaja järgi ja sellest lähtuvalt on ema jäänud tööandja juures emapuhkusele ja saab ema vanemahüvitist. Jagatava vanemahüvitise õigus tekib ema vanemahüvitise lõpupäevale järgnevast päevast. Seega võibki olla nii, et kui laps sünnib hiljem, siis algab jagatav vanemahüvitis juba siis, kui laps on näiteks kõigest 25-päevane.
NB! Ema vanemahüvitise ja emapuhkuse periood võib muutuda (ehk arvutatakse ümber) üksnes siis, kui ema soovib ema vanemahüvitist ja emapuhkust hakata kasutama hiljem, kui laps tegelikult sünnib. Ema vanemahüvitise suurus arvutatakse endiselt lapse eeldatava sünnitähtaja järgi.
Näiteks on lapse eeldatav sünnitähtaeg 01.08.2025. Ema soovib ema vanemahüvitist ja emapuhkust hakata kasutama 31 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega. See on ema teadlik valik, sest pere on otsustanud, et ema on küll lühemalt emapuhkusel, kuid perena on neil jagatavat vanemahüvitist 39 kalendripäeva võrra rohkem (475 + 39 = 514 päeva).
Emale määratakse ema vanemahüvitis perioodiks 01.07.2025–30.08.2025, s.o 61 kalendripäevaks (31 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega ja 30 kalendripäeva pärast lapse eeldatavat sünnitähtaega) ja ema jääb emapuhkusele 31 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.
Laps sünnib nüüd 40 päeva enne eeldatavat sünnitähtaega, s.o 22.06.2025 ehk 11 päeva varem, kui ema emapuhkusele tööandja juurest enda soovil alles soovis jääda.
Sellisel juhul määrame ema vanemahüvitise ümber ja muudame emapuhkuse perioodi töötamise registris. Seda põhjusel, et ema ei saa seoses lapse sünniga tööle minna. Seega määrame emale ema vanemahüvitise ümber perioodiks 22.06.2025–30.08.2025 (lapse tegelikust sünnikuupäevast alates). See tähendab, et jagatava vanemahüvitise periood lüheneb 11 päeva võrra ja ema vanemahüvitise periood emal pikeneb 11 päeva võrra (72 päeva kokku). Jagatava vanemahüvitise perioodiks jääb 475 + 28 (39 – 11) = 503 päeva.
Kas mul on õigus emapuhkusele ja ema vanemahüvitisele, kui minu laps sünnib surnult või sureb 70 päeva jooksul?
Töötaval emal on õigus saada emapuhkust ja ema vanemahüvitist 100 järjestikust kalendripäeva, kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul (alates 22. rasedusnädalast). Selle perioodi jooksul on emale tagatud ravikindlustus.
Kui ema on hakanud ema vanemahüvitise saamise õigust kasutama enne lapse surnult sündi, on tal õigus kasutada ema vanemahüvitist ja saada emapuhkust kokku 100 kalendripäeva. Näiteks kui ema on 70 kalendripäeva enne lapse sündi jäänud emapuhkusele ja hakanud kasutama ema vanemahüvitise saamise õigust, on tal õigus pärast lapse surnult sündi veel 30 kalendripäevale emapuhkusele ja -hüvitisele, kokku 100 kalendripäeva. Kui ema on jäänud puhkusele nt 30 kalendripäeva enne sünnitust, on tal õigus veel 70 kalendripäevale emapuhkusele ja -hüvitisele pärast lapse surnult sündi, kokku 100 kalendripäeva.
Siinkohal on ka erand emadele, kes on lapse surma päevaks jõudnud juba kasutanud ema vanemahüvitist rohkem kui 70 kalendripäeva. Sellisel juhul on emal õigus saada ema vanemahüvitist veel täiendavalt 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast. See tähendab, et olenemata sellest, kui mitu päeva on ema jõudnud ema vanemahüvitist lapse surma päevaks ära kasutada, on tagatud 30 kalendripäeva emapuhkust ja -hüvitist alates lapse surma päevast.
Kui laps sureb ajal, kui ema on jõudnud hakata kasutama juba jagatavat vanemahüvitist, vormistatakse ema ümber ema vanemahüvitise saajaks.
Emal, kes ei tööta, on õigus saada ema vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast, st vanemahüvitist ei saa võtta päevade kaupa jaotatuna pikemale ajaperioodile, vaid kõik 30 päeva tuleb soovi korral kasutada ära järjestikku. Selle perioodi jooksul on emale tagatud ravikindlustus.
Lisaks on ühel vanematest ka sünnitoetuse õigus surnult sündinud lapse korral (alates 22. rasedusnädalast). Toetus on ühekordne, summas 320 eurot. Õigus sünnitoetusele tekib lapse sündimise päeval.
Ema vanemahüvitise saamiseks ei pea ema ise üldjuhul meiega ühendust võtma ja vastavasisulisi taotlusi esitama. Sotsiaalkindlustusamet saab tervishoiuinfosüsteemi ja sotsiaalkaitse infosüsteemi vahelise andmevahetuse kaudu automaatselt info lapse surnult sünni või lapse surma kohta, et võimaldada ka lapse kaotanud vanematele proaktiivset perehüvitiste pakkumust sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse kaudu. Kui ema ei ole 14 tööpäeva jooksul pakkumust saanud, palume ühendust võtta iseteeninduse kaudu.
Mida panna tähele kergemale tööle üleviimise puhul?
Töövõimetuslehe kergemale tööle üleviimiseks väljastab rasedale naistearst või ämmaemand.
Naine otsustab ise, millal ta hakkab ema vanemahüvitist kasutama ja suhtleb ise ämmaemandaga kergemale tööle üleviimise töövõimetuslehe lõpetamise osas.
NB! Kergemale tööle üleviimise töövõimetusleht peab olema lõpetatud enne, kui ema hakkab kasutama ema vanemahüvitist ja jääb emapuhkusele.
Viimati uuendatud 20.04.2026
