Ema vanemahüvitis ja emapuhkus

Kuidas ema vanemahüvitist arvutatakse?

Töötaval emal arvutatakse ema vanemahüvitis lapse eeldatava sünnitähtaja järgi.

Mittetöötaval emal arvutatakse vanemahüvitis lapse tegeliku sünnikuupäeva järgi. Nii arvutatakse ka isa vanemahüvitis ja jagatav vanemahüvitis.

Ema vanemahüvitise arvutamise aluseks on õigustatuse periood, milleks on kas lapse eeldatavale sünnitähtajale või lapse sünnile eelnenud üheksa kuud ja sealt alates 12 kuu sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (ehk nn referentsperiood), mille järgi arvutatakse hüvitise kuumäär. Kuumäär jagatakse 30-ga, et leida ema vanemahüvitise päevamäär.

Ema vanemahüvitise suurus sõltubki kalendrikuu päevade arvust ehk päevamäärast. Seega ei ole ema vanemahüvitise suurus igal kuul sama, vaid oleneb sellest, mitu päeva konkreetses kalendrikuus on.

Näide 1: töötav ema, kelle lapse eeldatav sünnitähtaeg on 01.07.2023.

Ema vanemahüvitise referentsperiood (periood, mil teenitud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu võetakse ema vanemahüvitise suuruse kindlaks tegemisel aluseks) on 2021. aasta oktoober kuni 2022. aasta september ehk 12 kalendrikuud. Periood 2022. aasta oktoobrist 2023. aasta juunini ehk üheksa kalendrikuud jääb arvestusest välja.

Näide 2: mittetöötav ema, kelle lapse sünnitähtaeg on 01.07.2023.

Ema vanemahüvitise referentsperiood (periood, mil teenitud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu võetakse ema vanemahüvitise suuruse kindlaks tegemisel aluseks) on 2021. aasta oktoober kuni 2022. aasta september ehk 12 kalendrikuud. Periood 2022. aasta oktoobrist 2023. aasta juunini ehk üheksa kalendrikuud jääb arvestusest välja.

Kui emal referentsperioodi 12 kuu jooksul sotsiaalmaksuga maksustatav tulu puudus, määratakse ema vanemahüvitis vanemahüvitise määras, mis 2023. aastal on 654 eurot kuus, päevamäär 21,80 eurot

Kui ema referentsperioodi sotsiaalmaksuga maksustatav tulu oli võrdne või väiksem kui töötasu alammäär, makstakse ema vanemahüvitist töötasu alammääras, mis 2023. aastal on 725 eurot kuus, päevamäär 24,17 eurot.

NB! Ema vanemahüvitisel ei ole maksimaalset määra, seega määratakse ja makstakse ema vanemahüvitist, võttes aluseks ema tegeliku sotsiaalmaksuga maksustatava tulu suurust referentsperioodil.

NB! Järgmistel juhtudel võib olla nii, et emal ei ole ema vanemahüvitis ja jagatav vanemahüvitis samas suuruses:

• esiteks arvutatakse töötaval ema vanemahüvitis lapse eeldatava sünnitähtaja järgi, aga jagatav vanemahüvitis arvutatakse lapse tegeliku sünnikuupäev järgi
• teiseks ei ole ema vanemahüvitisel maksimaalset määra, küll aga on jagataval vanemahüvitisel maksimaalne määr ehk ülempiir, millest suuremat hüvitist vanemale ei maksta

NB! Ema vanemahüvitis määratakse brutosummas, sest vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav.

Kas ettevõtluskonto omamine mõjutab vanemahüvitise suuruse arvutamist?

Vanemahüvitise suuruse arvutamisel läheb arvesse ka ettevõtluskonto kaudu saadud tulu. Seda ei arvestata aga saadud tulu suuruse järgi, nagu tavapärase töötasu puhul. Ettevõtluskontole laekuvale tulule on kehtestatud väiksem maksumäär ja sellelt makstakse vähem sotsiaalmaksu. Vanemahüvitise arvutamisel lähevad arvesse aga just kõigilt tuludelt arvestatud sotsiaalmaksud kokku.

Ettevõtluskontole laekunud summast vanemahüvitises arvesse mineva summa teada saamiseks:

• võtame ettevõtluskontole laekunud tulult tasutud sotsiaalmaksu ja
• jagame selle tavapärase Eestis kehtiva sotsiaalmaksu määraga (33%).

Näiteks kui ettevõtluskontole on kuus laekunud 1000 eurot, siis sellelt arvestatakse kõigiks maksudeks kokku maha 1000 x 20% = 200 eurot. Selles sisaldub tulumaks, sotsiaalmaks ja kohustusliku kogumispensioni  makse, kui inimene on II sambaga liitunud.
Sotsiaalmaksu osa sellest on: 200 x 33 / 55 = 120 eurot (juhul, kui inimene on liitunud kogumispensioni II sambaga. Kui tulu saaja ei ole kogumispensioniga liitunud, on valem 200 x 33 / 53 = 124,53 eurot).
Vanemahüvitise jaoks arvesse mineva summa saamiseks jagame nüüd saadud tulemi 33%ga ja saame – 120 x 100 / 33 = 363,63  eurot. See ongi summa, mille võtame vanemahüvitise arvutamisel arvesse. (kui inimene ei ole II sambaga liitunud, on arvutuskäik– 124,53 x 100 / 33 = 377,36 eurot.

Millal ja kuidas ema vanemahüvitis määratakse?

Kui ema on oma vanemahüvitise pakkumuse kinnitanud, määrame talle otsusega ema vanemahüvitise. Ema saab otsusega tutvuda sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses.

Millal makstakse ema vanemahüvitist?

Ema vanemahüvitist makstakse sarnaselt vanemahüvitisega ehk kuu kaupa. Seega makstakse ema vanemahüvitist möödunud kuu eest järgneva kuu 8. kuupäeval.

Kui 8. kuupäev langeb nädalavahetusele või tegu on riigipühaga, makstakse vanemahüvitis välja sellele eelnenud viimasel tööpäeval. Näiteks kui 8. kuupäev on pühapäev, makstakse hüvitis välja 6. kuupäev ehk reedel.

Toome ühe näite. Oletame, et emal on ema vanemahüvitise õigus 100 järjestikust kalendripäeva alates 10. juuni 2023 kuni 17. september 2023. Ema vanemahüvitist maksame emale nelja väljamaksena iga kuu eest eraldi järgmisel kuul:

• 10.–30. juuni eest maksame hüvitist 7. juulil, sest 8. kuupäev langeb nädalavahetusele, seega maksame hüvitist 8. kuupäevale eelnenud viimasel tööpäeval.
• 1.–31. juuli eest maksame hüvitist 8. augustil.
• 1.–31. augusti eest maksame hüvitist 8. septembril.
• 1.–17. septembri eest maksame hüvitist 6. oktoobril, sest 8. kuupäev langeb nädalavahetusele. 

Kas ema vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav?

Jah, ema vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav ja sellelt on õigus kasutada tulumaksuvabastust.

Tulumaksuvabastuse soovist saab sotsiaalkindlustusametit teavitada ema vanemahüvitise pakkumust kinnitades või soovi korral hiljem iseteeninduses

Mitme kalendripäeva eest ema vanemahüvitist hüvitatakse?

Töötaval emal on ema vanemahüvitisele õigus kuni 100 järjestikust kalendripäeva, arvestades lapse eeldatavat sünnitähtaega. Töötav ema saab ema vanemahüvitist kasutada kuni 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega ja 30 kalendripäeva pärast lapse eeldatavat sünnitähtaega.

Ema, kellel ei ole enne lapse eeldatavat sünnitähtaega kehtivat töösuhet, saab ema vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva alates lapse sünnist.

NB! Töötav ema saab ise otsustada, millal ta soovib ema vanemahüvitist kasutama hakata ning seoses sellega tööandja juurest emapuhkusele jääda.

Töötavatel emadel on kolm eri võimalust, kuidas ema vanemahüvitist ja emapuhkust kasutada.

1. Ema jääb emapuhkusele 70 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.

Kui ema jääb 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi emapuhkusele, on tema emapuhkuse kestus 100 päeva.

2. Ema jääb emapuhkusele 31–69 päeva enne eeldatavat sünnitähtaega.

Kui ema jääb näiteks vähemalt 31 päeva enne lapse eeldatavat sündi emapuhkusele, on tema emapuhkuse kestus vähemalt 61 päeva.

Sellisel juhul jääb emal tema soovil kuni 39 kalendripäeva emapuhkust kasutamata. Ema kasutamata ema vanemahüvitise päevad kanduvad siis jagatava vanemahüvitise perioodi, mida on võimalik soovi korral mõlemal vanemal paindlikult kasutada. See tähendab, et jagatava vanemahüvitise periood pikeneb kasutamata jäänud ema vanemahüvitise päevade võrra.

Mitu päeva vanemahüvitisi pere sellisel juhul kokku saab?

Toome veel ühe näite, kui ema soovib jääda emapuhkusele 31 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega. Perel tekib õigus järgmistele vanemahüvitistele.

• Emal tekib õigus ema vanemahüvitisele ja sellega seoses emapuhkusele 61 kalendripäeva (31 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega + 30 päeva pärast lapse eeldatavat sünnitähtaega).
• Jagatava vanemahüvitise kasutamise õigus on nii lapse emal kui isal. Siin saavad vanemad ise otsustada, kumb vanematest hakkab jagatavat vanemahüvitist saama. Kuna aga lapse ema jäi lubatud 70 kalendripäevast enne lapse sündi hiljem ema vanemahüvitist kasutama ja sellega seoses emapuhkusele, siis pikeneb jagatava vanemahüvitise päevade arv nende päevade võrra, mida ema enda ettenähtud ema vanemahüvitise õigusest ei kasutanud (100 – 61 = 39 kalendripäeva). Kui muidu oleks jagatava vanemahüvitise kestvus olnud 475 kalendripäeva, siis nüüd on see 514 kalendripäeva (475 + 39 kalendripäeva).
• Isal tekib õigus isavanemahüvitisele 30 kalendripäeva.

Seega on perel kokku 605 kalendripäeva vanemahüvitist (61 + 514 + 30 kalendripäeva.)

3. Ema jääb emapuhkusele 30 või vähem päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.

Kui ema jääb emapuhkusele 30 või vähem kalendripäeva enne lapse eeldatavat sündi (ehk 30 kuni 0 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega), on tema emapuhkuse kestus vähemalt 30 päeva. Sel juhul ei kandu kasutamata ema vanemahüvitise päevad jagatava vanemahüvitise perioodi. Jagatava vanemahüvitise periood nende päevade võrra siis ei pikene. Sellisel juhul jäävadki perel hüvitisena ja emal emapuhkusena kasutamata need päevad, mille võrra ema jäi õigustatusest (70 kalendripäeva enne lapse sündi) hiljem ema vanemahüvitist saama ja emapuhkusele.

Toome veel ühe näite: kui töösuhtes olev ema jääb emapuhkusele ja ema vanemahüvitist saama 29 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega, tekib perel õigus järgmistele vanemahüvitistele:

• Emal tekib õigus ema vanemahüvitisele ja sellega seoses emapuhkusele 59 kalendripäeva eest (29 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega + 30 päeva pärast lapse eeldatavat sünnitähtaega)
• Jagatavale vanemahüvitisele on vanematel õigus 475 kalendripäeva.
• Isal on õigus isa vanemahüvitisele 30 kalendripäeva.

Seega on perel kokku 564 kalendripäeva vanemahüvitist (59 + 475 + 30 kalendripäeva.)

Hüvitise saamise perioodi silmas pidades on töötaval emal soovituslik jääda emapuhkusele vähemalt 31 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega ja saada ema vanemahüvitist – siis ei vähene perel lapse eest saadavate vanemahüvitiste päevade koguhulk.

Millal ema vanemahüvitise saamine lõpeb?

Ema vanemahüvitise saamine lõpeb enamjaolt siis, kui laps saab 30 päeva vanaks või siis, kui ettenähtud maksimaalne ema vanemahüvitise päevade arv ehk 100 järjestikust kalendripäeva läbi saab.

Näiteks sünnib laps 42. rasedusnädalal. Kuna ema vanemahüvitis on määratud lapse eeldatava sünnitähtaja järgi, siis on laps tegelikult 30 päevast kaks nädalat noorem, kui ema vanemahüvitis lõppeb. Ema vanemahüvitist ei saa siiski saada kauem kui 100 päeva.

Enne tähtaega sündinud lapse puhul lõpeb ema vanemahüvitis pärast lapse 100 päeva vanuseks saamist.

Mis seos on ema vanemahüvitisel emapuhkusega ja kas võin emapuhkuse ajal tööd teha?

Töötaval emal kaasneb ema vanemahüvitisega emapuhkus. Emapuhkuse ajal ei tohi ema töötada ühegi tööandja juures.

Kuidas tööandjat emapuhkusest teavitada?

Töötaval emal soovitame vähemalt 30 kalendripäeva enne emapuhkuse algust oma tööandjaga puhkusesoov läbi rääkida. Tulevane ema saab tööandjalt suunised, kuidas emapuhkus puhkuste ajakavasse märkida. Täpsem korraldus on iga tööandja enda otsustada.

Kui töötav ema saab 80 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega ema vanemahüvitise pakkumuse, märgib ta meie iseteeninduses ka oma tööandja(te) e-posti aadressi(d). See on oluline, et saaksime samuti teavitada tööandjat ema soovist hakata valitud kuupäevast emapuhkust kasutama. Tööandjal on õigus töötaja puhkusesoovist viie tööpäeva jooksul keelduda.

Kui tööandja ei keeldu puhkusesoovist, siis kanname emapuhkuse töötamise registrisse ning ema võib soovitud kuupäeval puhkusele jääda. Emapuhkus kantakse töötamise registrisse üks päev enne puhkuse algust, kuid mitte varem kui viie tööpäeva möödumisel emapuhkuse planeerimisest meie iseteeninduses.

Kas emapuhkust saab vahepeal peatada?

Ei, ema ei saa emapuhkust vahepeal ise peatada – ta saab seda kasutada vaid järjest.

Kui ema on otsustanud, et jääb tööandja juurest soovitud kuupäeval emapuhkusele ja hakkab saama ema vanemahüvitist, määrame talle soovitud perioodiks – maksimaalselt kuni 100 järjestikuseks kalendripäevaks – ema vanemahüvitise. Töötamise registrisse märgime ema töösuhte peatamise kande. Puhkusekande liigiks töötamise registris on „Emapuhkus“.

Kas emapuhkusel viibitud aeg läheb üldises puhkusearvestuses arvesse? Kas emapuhkusel viibitud aja tõttu lüheneb põhipuhkus?

Kuigi töötamine loetakse ema- ja isapuhkusel viibides peatatuks, tuleneb töölepingu seaduse § 68 lõikest 2, et vastav aeg läheb siiski põhipuhkuse arvestuses arvesse.

Seega ei lühene põhipuhkus emapuhkusel viibitud aja tõttu. Emapuhkusel viibitud aeg läheb üldises puhkusearvestuses arvesse. Põhipuhkust on õigus saada vastavalt sellele, mitu päeva ema emapuhkust kasutab. Tööandja saab selle kohta info meilt, kui ema planeerib meie iseteeninduses ema vanemahüvitist ja emapuhkust. Tööandja saab maksu- ja tolliametilt teavituse ka siis, kui oleme emapuhkuse töötamise registrisse kandnud.

Näide: töötaja põhipuhkuse kestus on 28 päeva kalendriaastas. Emapuhkust soovib töötaja kasutada 100 kalendripäeva. Ema puhkuse perioodi eest arvestatakse töötajale juurde 8 põhipuhkuse päeva (28/365 = 0,077 * 100).

Palun tooge kuupäevadega näide, millised võimalused on emapuhkusele jääda.

Oletame, et lapse eeldatav sünnikuupäev on 10. juuli 2023. Töötaval emal on kolm varianti, kuidas oma emapuhkust planeerida.

1. Ema jääb emapuhkusele 70 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.

Selle näite puhul jääb ema emapuhkusele 1. mail 2023.

Kui ema jääb 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi emapuhkusele, on tema emapuhkuse kestus 100 päeva, millest 70 päeva saab kasutada enne lapse eeldatavat sünnitähtaega ja 30 pärast eeldatavat sünnitähtaega.

Meie näite puhul on ema emapuhkusel ja saab ema vanemahüvitist perioodil 1. mai – 8. august 2023. Kuna töötava emaga peres on jagatava vanemahüvitise kestus 475 päeva, saab meie näite puhul pere järjest kasutamise korral jagatavat vanemahüvitist perioodil 9. august 2023 – 26. november 2024. Kokku saab ema hüvitist 575 päeva (100 + 475).

2. Ema jääb emapuhkusele 31–69 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.

Kui ema jääb näiteks vähemalt 31 päeva (meie näite puhul 9. juunil 2023) enne lapse eeldatavat sündi emapuhkusele, on tema emapuhkuse kestus vähemalt 61 päeva, millest 31 päeva on enne lapse eeldatavat sünnitähtaega ja 30 pärast seda. Sellisel juhul jääb emal tema soovil kuni 39 kalendripäeva emapuhkust kasutamata. Kasutamata ema vanemahüvitise päevad kanduvad siis jagatava vanemahüvitise perioodi, mida saavad paindlikult kasutada mõlemad vanemad. See tähendab, et jagatava vanemahüvitise periood pikeneb nende ema vanemahüvitise päevade võrra, mis jäid emal kasutamata.

Meie näite puhul jääb ema emapuhkusele ja saab ema vanemahüvitist perioodil 9. juuni – 8. august 2023.

Kui muidu oleks töötava emaga peres jagatava vanemahüvitise kestus 475 päeva, siis nüüd on see 514 (475 + 39). Meie näite puhul saab pere järjest kasutamise korral jagatavat vanemahüvitist perioodil 9. august 2023 – 4. jaanuar 2025. Kokku saab ema hüvitist 575 päeva (514 + 61).

3. Ema jääb emapuhkusele 30 või vähem päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.

Kui ema jääb emapuhkusele 30 kalendripäeva (meie näite puhul 10. juunil) või vähem enne lapse eeldatavat sündi (ehk 30 kuni 0 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega), kestab tema emapuhkus vähemalt 30 päeva. Sel juhul ei kandu kasutamata ema vanemahüvitise päevad jagatava vanemahüvitise perioodi, st jagatava vanemahüvitise periood ei pikene nende päevade võrra. Seega on jagatava vanemahüvitise kestus töötava emaga peres 475 päeva. Sellisel juhul jäävadki perel hüvitisena ja emal emapuhkusena kasutamata need päevad, mille võrra ema jäi ema vanemahüvitist saama ja emapuhkusele õigustatust (70 kalendripäeva enne lapse sündi) hiljem.

Meie näite puhul kasutab ema oma emapuhkust 30 päeva ajavahemikus 10. juuni – 9. juuli 2023 ning jagatavat vanemahüvitist 475 päeva perioodil 10. juuli 2023 – 27. oktoober 2024. Kokku saab ema hüvitist 535 päeva (475 + 60). Emal jääb 40 päeva eest ema vanemahüvitis saamata.

Kas ema vanemahüvitise saamise ajal on tagatud ravikindlustus?

Ravikindlustus on tagatud kõigile emadele. Ravikindlustuse olemasolu ei sõltu sellest, kas ema enne lapse sündi töötas või mitte.

Riigi ravikindlustus on alati tagatud ka raseduse ajal ja kolm kuud pärast arsti määratud eeldatavat sünnitähtaega.

Rasedale naisele mõeldud riiklikust ravikindlustusest loe lähemalt tervisekassa kodulehelt.

Kui emal on ainult ettevõtluskonto ega ole kehtivat töölepingut, kehtivad ema vanemahüvitise saamiseks samad põhimõtted nagu füüsilisest isikust ettevõtja puhul: ta saab ema vanemahüvitist juhul, kui tal on ravikindlustus. Ravikindlustus tekib ainult siis, kui ema on maksnud enda eest vähemalt miinimummääras sotsiaalmaksu (2023. aastal 215,83 eurot kuus).

Näide 1: ema on liitunud II pensionisambaga

Kui ema töötab ainult ettevõtluskonto kaudu ja on II pensionisambaga liitunud, peab ta ravikindlustuse saamiseks teenima 2023. aastal kalendrikuus vähemalt 1798,50 eurot, tasudes sellelt ettevõtlustulu maksu 359,70 eurot (1798,50 × 20%), millest sotsiaalmaksu osa on 215,83 eurot (359,70 × 33/55 kogumispensioni kohustatud isiku puhul).

Näide 2: ema ei ole liitunud II pensionisambaga

Kui ema töötab ainult ettevõtluskonto kaudu ega ole II pensionisambaga liitunud, peab ta ravikindlustuse saamiseks teenima 2023. aastal kalendrikuus vähemalt 1733,10 eurot, tasudes sellelt ettevõtlustulu maksu 346,62 eurot (1733,10 × 20%), millest sotsiaalmaksu osa on 215,83 eurot (346,62 × 33/53).

Ema vanemahüvitise suurus ettevõtluskonto kaudu töötavale emale

Ema vanemahüvitise suurus oleneb referentsperioodil makstud sotsiaalmaksu suurusest. Referentsperiood on 12-kuune ajavahemik, mis lõpeb 9 kuud enne lapse eeldatavat sünnitähtaega või lapse sündi (referentsperioodi arvestatakse täiskuudes: algab 1. kuupäeval ja lõpeb 30/31. kuupäeval).

Teisisõnu, mida rohkem ema referentsperioodi jooksul sotsiaalmaksu maksab, seda suuremat ema vanemahüvitist ta saab.

Näide: lapse eeldatav sünnitähtaeg on 1. november 2023. Referentsperiood on sel juhul 1. veebruar 2022 – 31. jaanuar 2023 (1. november 2023 – 9 kuud – 12 kuud) 

Ema vanemahüvitise suuruse arvutamisel läheb arvesse perioodil 01.02.2022–31.01.2023 makstud sotsiaalmaks

Kui ema sel perioodil sotsiaalmaksu ei maksnud, määratakse ema vanemahüvitis vanemahüvitise minimaalses suuruses, mis on 2023. aastal 654 eurot kuus.

Kui ema sotsiaalmaksuga maksustatav tulu referentsperioodil oli võrdne töötasu alammääraga või sellest väiksem, makstakse ema vanemahüvitist töötasu alammääras, mis on 2023. aastal 725 eurot kuus.

Kuidas arvutatakse ema vanemahüvitist, kui mitu last sünnib järjest?

Kui mitu last sünnib järjest ja laste vanusevahe on alla kolme aasta, tekib emal õigus ema vanemahüvitisele 70 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega. Hüvitise arvutamisel vaatame eelmise lapse eest makstud vanemahüvitist: kui see on uuest planeeritavast vanemahüvitises suurem, saab ema sama suurt vanemahüvitist nagu eelmisel korral.

Oluline on tähele panna, et kui emale määratakse ema vanemahüvitis eelmise lapse eest määratud vanemahüvitise summas, sest see on emale kasulikum, rakendub ema vanemahüvitisele maksimummäär, millest suuremas summas hüvitist ei maksta. 2023. aastal on maksimummäär 4291,29 eurot kuus.

NB! Kui ema sai lapse eelmise (enne 01.04.2022 kehtinud) vanemahüvitise korra ajal ja järgmine laps sünnib praegu kehtiva korra ajal, siis saab ema lapsehoolduspuhkuse lõpetada, esitades tööandjale avalduse. Seejärel saab ta minna emapuhkusele ja saada ema vanemahüvitist.

Loe allpool lähemalt, kuidas lapsehoolduspuhkust lõpetada ja emapuhkusele jääda.

Mida teha, kui olen lapsehoolduspuhkusel ja sündimas on uus laps?

Kui oled töötav ema ja ootad last, saadame sulle 80 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega ema vanemahüvitise pakkumuse. Pakkumus annab sulle õiguse valida, millal soovid emapuhkusele jääda ja ema vanemahüvitist saama hakata.

Ema vanemahüvitise pakkumuse saad ka siis, kui oled vanema lapsega lapsehoolduspuhkusel. Sellisel juhul on sul kaks varianti.

• Kinnitad ema vanemahüvitise pakkumus, jääd emapuhkusele ja lõpetad lapsehoolduspuhkuse päev enne emapuhkusele jäämist. NB! Sel juhul palume meid teavitada lapsehoolduspuhkuse lõppemise kuupäevast, et teaksime, millal sulle saata ema vanemahüvitise pakkumus
• Sa ei kinnita ema vanemahüvitise pakkumust (ära tee saadud pakkumusel ühtegi valikut), ei lõpeta lapsehoolduspuhkust ega jää pärast lapsehoolduspuhkuse lõppu vanemapuhkusele. Selle variandi puhul ei kasuta sa emapuhkust ja saad ema vanemahüvitist alates uue lapse sünnist nagu mittetöötav ema (30 kalendripäeva alates lapse sünnist). Sel juhul saad pärast lapse sündi koos teiste vanemahüvitistega ema vanemahüvitise pakkumuse, mille kinnitad pärast lapse nime registreerimist rahvastikuregistris.

Kirjeldame mõlemat varianti lähemalt allpool.

Olen lapsehoolduspuhkusel ja soovin lõpetada lapsehoolduspuhkuse varem, et jääda emapuhkusele

Sinu esimene ehk kõige varasem võimalus emapuhkusele jääda ja ema vanemahüvitist saama hakata on 70 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega. Sellisel juhul saad emapuhkust ja ema vanemahüvitist kasutada 100 järjestikust kalendripäeva, millest 70 päeva enne ja 30 päeva pärast lapse eeldatavat sünnitähtaega.

Selleks et saaksid emapuhkusele jääda, tuleb sul esmalt praegune lapsehoolduspuhkus (uue nimega vanemapuhkus) lõpetada. Võid lapsehoolduspuhkuse lõpetada üks päev enne emapuhkuse algust.

Lapsehoolduspuhkust saad lõpetada järgmiste sammudega.

1. Esita tööandjale lapsehoolduspuhkuse lõpetamise avaldus.
   Lapsehoolduspuhkuse lõpetamiseks tuleb sul esitada tööandjale lapsehoolduspuhkuse lõpetamise avaldus.
   Uuri tööandjalt, millises vormis ta avaldust soovib. Tööandjate ootused võivad erineda, näiteks paberkujul või elektrooniline avaldus. Sinu lapsehoolduspuhkuse lõpetamise avalduse alusel saab tööandja töötamise registris su lapsehoolduspuhkuse lõpetada.

2. Avaldust esitades anna tööandjale kohe teada, millal emapuhkusele jääd.
   Kui annad tööandjale teada, et soovid lapsehoolduspuhkust lõpetada, anna ka kohe teada, et soovid lapsehoolduspuhkuse lõpupäevale järgnevast päevast seoses uue lapse sünniga emapuhkusele jääda.
   See on oluline, kuna emapuhkusel viibitud aja eest arvestab tööandja sulle põhipuhkuse päevi, mille kasutamise õigus on sul siis, kui tulevikus tööle tagasi lähed.

NB! Emapuhkuse kande töötamise registrisse teeme meie. Tööandja saab sinu emapuhkuse soovist teada kahel korral: nii meie kaudu siis, kui emapuhkust meie iseteeninduses planeerid, kui ka maksu- ja tolliametilt, kui kanname sinu emapuhkuse töötamise registrisse.

3. Kinnita ema vanemahüvitise pakkumus.

Kui oled tööandjale lapsehoolduspuhkuse lõpetamise taotluse esitanud ja tead, millisest kuupäevast soovid emapuhkust kasutama hakata, saad kinnitada ema vanemahüvitise ja emapuhkuse pakkumuse, mille oleme sulle saatnud.

Pakkumust kinnitades on sul kolm valikut.

1. Jääd emapuhkusele 70 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.
   Kui jääd emapuhkusele 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi, on sinu emapuhkuse kestus 100 päeva. Sellest 70 päeva saad kasutada enne ja 30 pärast lapse eeldatavat sünnitähtaega.

Märgi pakkumusel ema vanemahüvitise alguseks päev pärast lapsehoolduspuhkuse viimast päeva.
Näide: kui sinu lapse eeldatav sünnikuupäev on 10.06.2023, on su kõige varasem võimalus emapuhkusele jääda ja ema vanemahüvitist saama hakata 70 päeva enne seda ehk 01.04.2023. Sellisel juhul peaks sinu lõpetatud lapsehoolduspuhkuse viimane päev olema 31.03.2023. Märgi pakkumusel ema vanemahüvitise alguseks järgmine päev ehk 01.04.2023.

2. Jääd emapuhkusele 31-69 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.
   Sel juhul jääb sinu soovil kuni 39 kalendripäeva (70-31) emapuhkust kasutamata. Selle aja oled veel vanema lapsega lapsehoolduspuhkusel. Kui sa ei saa enam vanema lapsega vanemahüvitist, kanduvad sinu kasutamata ema vanemahüvitise päevad jagatava vanemahüvitise perioodi, mida saavad soovi korral mõlemad vanemad paindlikult kasutada. See tähendab, et jagatava vanemahüvitise periood pikeneb sinu kasutamata ema vanemahüvitise päevade võrra.

Märgi pakkumusel ema vanemahüvitise alguseks päev pärast lapsehoolduspuhkuse viimast päeva.

Näide 1. Kui su lapse eeldatav sünnikuupäev on 10.06.2023 ja soovid emapuhkusele jääda 31 päeva enne sünnikuupäeva, lõpeta lapsehoolduspuhus 09.05.2023. Märgi pakkumusel ema vanemahüvitise alguseks järgmine päev ehk 10.05.2023.
Siis on sinu emapuhkuse kestus 61 päeva, millest 31 päeva saad kasutada enne ja 30 päeva pärast lapse eeldatavat sünnitähtaega. Sellisel juhul on perel hüvitise päevi kokku 605: 61 ema vanemahüvitise päeva, 475 + 39 jagatava vanemahüvitise päeva ja 30 isa vanemahüvitise päeva.

Näide 2: ema on lapsehoolduspuhkusel ja saab veel vanema lapsega vanemahüvitist. Kui tulevase lapse eeldatav sünnikuupäev on 10.06.2023 ning sa saad veel vanemahüvitist vanema lapse eest, aga planeerid emapuhkusele jääda 31 päeva enne tulevase lapse sünnikuupäeva, siis tuleb lõpetada eelmine lapsehoolduspuhus 09.05.2023. Tulevase lapse jaoks tehtud pakkumusel tuleb märkida ema vanemahüvitise alguseks lõpetamisest järgmine päev ehk 10.05.2023.
Siis on sinu emapuhkuse kestus 61 päeva, millest 31 päeva saad kasutada enne ja 30 päeva pärast lapse eeldatavat sünnitähtaega. Sellisel juhul ema vanemahüvitise 39 päeva ei saa kanduda üle jagatava vanemahüvitise päevadesse ja perel on hüvitise päevi kokku 566: 61 ema vanemahüvitise päeva, 475  jagatava vanemahüvitise päeva ja 30 isa vanemahüvitise päeva.

3. Jääd emapuhkusele 30 või vähem päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.
   Sel juhul on sinu emapuhkuse kestus 60-30 kalendripäeva. Sinu kasutamata ema vanemahüvitise päevad ei kandu selle variandi puhul jagatava vanemahüvitise perioodi. Jagatava vanemahüvitise periood nende päevade võrra ei pikene.
   Sellisel juhul jääbki perel hüvitis ja sinul emapuhkuse päevad, mille võrra jääd emapuhkusele hiljem, kasutamata.

Märgi pakkumusele soovitud emapuhkuse alguse päev ning lõpeta seni kehtinud lapsehoolduspuhkus üks päev enne soovitud emapuhkuse algust.

Näide: kui sinu lapse eeldatav sünnikuupäev on 10.06.2023 ja soovid emapuhkusele jääda 30 päeva enne seda, lõpeta seni kehtinud lapsehoolduspuhkus 10.05.2023. Märgi pakkumusel ema vanemahüvitise alguseks 11.05.2023.

NB! Kui pere ei soovi, et lapse eest saadavate vanemahüvitiste päevade koguhulk väheneks, on töötaval emal soovituslik jääda emapuhkusele vähemalt 31 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega ja saada ema vanemahüvitist (eelpool kirjeldatud 1. ja 2. variant).

Olen lapsehoolduspuhkusel, aga ei soovi lapsehoolduspuhkust enne uue lapse sündi lõpetada

Kui sa ei soovi vanema lapse pealt lapsehoolduspuhkust varem lõpetada, on sul võimalik olla selle lapsega lapsehoolduspuhkusel seni, kuni laps saab kolmeaastaseks.

Selle variandi puhul on ema lapsehoolduspuhkusel kuni vanema lapse kolmeaastaseks saamiseni ja uue lapsega jääb vanemapuhkusele pärast vanema lapse lapsehoolduspuhkuse lõppu (lõpule järgnevast päevast).

Kui sa ei soovi lapsehoolduspuhkust enne uue lapse sündi lõpetada, teavita tööandjat vanemapuhkuse algusest seoses uue lapse sünniga. Selleks esita tööandjale avaldus. Nii saab tööandja teha töötamise registrisse uue kande vanemapuhkusele jäämise kohta pärast sinu lapsehoolduspuhkuse lõppu.

Pane tähele, et vanemapuhkusel olles ei kogu ema endale põhipuhkuse päevi, sest põhipuhkuse päevi annab juurde vaid emapuhkus.

Pärast lapse sündi ja rahvastikuregistris nime registreerimist saadame sulle ema vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise pakkumuse. Ema vanemahüvitist saad alates lapse sünnist 30 päeva nagu mittetöötav ema ehk ema vanemahüvitisega ei kaasne emapuhkuse õigust. Mõlemad vanemad saavad kokku 515 päeva jagatavat vanemahüvitist. Perel on siis kokku 575 päeva vanemahüvitist: 30 päeva ema, 30 päeva isa ja 515 päeva jagatavat vanemahüvitist.

Kuidas saan hüvitist, kui laps sünnib ennetähtaegselt?

Töötaval emal tekib ennetähtaegse lapse sünniga seoses ema vanemahüvitise õigus alates lapse sünnist 100 järjestikuks kalendripäevaks, seda aga ainult siis, kui laps sünnib varem kui 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.

Kui laps sünnib näiteks 69 või 30 päeva enne eeldatavat sünnitähtaega, makstakse emale ema vanemahüvitist ikka lapse eeldatava sünnitähtaja järgi.

Kui ema ei tööta ja laps sünnib ennetähtaegselt, on õigus ema vanemahüvitisele alates lapse sünnist 30 järjestikuks kalendripäevaks.

Kui laps ei sünni eeldataval sünnitähtajal, kuidas siis ema vanemahüvitist arvestatakse?

Töösuhtes oleval emal tekib ema vanemahüvitise õigus lapse eeldatava sünnitähtaja järgi. Kui laps sünnib eeldatavast sünnitähtajast varem või hiljem, siis ema vanemahüvitist ümber ei arvutata. Jagatava vanemahüvitise õigus tekib emal alati ema vanemahüvitise lõpupäevale järgnevast päevast alates.

Kui lapse eeldatav sünnitähtaeg on näiteks 40. rasedusnädala järgi 01.07.2023:

• siis tekib emal ema vanemahüvitise õigus 100 järjestikuks kalendripäevaks alates 22.04.2023 kuni 30.07.2023.
• Laps sünnib tegelikult:
  •   1. variant: 17.06.2023 ehk 38. rasedusnädalal – jagatava vanemahüvitise õigus tekib 31.07.2023 ning see määratakse 475 kalendripäevaks.
  •   2. variant: 14.07.2023 ehk 42. rasedusnädalal – jagatava vanemahüvitise õigus tekib 31.07.2023 ning see määratakse 475 kalendripäevaks.

Seega lapse tegelik sünnikuupäev ja vanus ei ole siin määrav, sest ema vanemahüvitis on määratud lapse eeldatava sünnitähtaja järgi ja sellest lähtuvalt on ema jäänud tööandja juures emapuhkusele ja saab ema vanemahüvitist. Jagatava vanemahüvitise õigus tekib ema vanemahüvitise lõpupäevale järgnevast päevast. Seega võibki olla nii, et kui laps sünnib hiljem, siis algab jagatav vanemahüvitis juba siis, kui laps on näiteks kõigest 25-päevane.

NB! Ema vanemahüvitise ja emapuhkuse periood võib muutuda (ehk arvutatakse ümber) üksnes siis, kui ema soovib ema vanemahüvitist ja emapuhkust hakata kasutama hiljem, kui laps tegelikult sünnib. Ema vanemahüvitise suurus arvutatakse endiselt lapse eeldatava sünnitähtaja järgi.

Näiteks on lapse eeldatav sünnitähtaeg 01.08.2023. Ema soovib ema vanemahüvitist ja emapuhkust hakata kasutama 31 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega. See on ema teadlik valik, sest pere on otsustanud, et ema on küll lühemalt emapuhkusel, kuid perena on neil jagatavat vanemahüvitist 39 kalendripäeva võrra rohkem (475+39=514 päeva).

Emale määratakse ema vanemahüvitis perioodiks 01.07.2023-30.08.2023 s.o 61 kalendripäevaks (31 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega ja 30 kalendripäeva pärast lapse eeldatavat sünnitähtaega) ja ema jääb emapuhkusele 31 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.

Laps sünnib nüüd 40 päeva enne eeldatavat sünnitähtaega s.o 22.06.2023 s.t 11 päeva varem, kui ema emapuhkusele tööandja juurest enda soovil alles soovis jääda.

Sellisel juhul määrame ema vanemahüvitise ümber ja muudame emapuhkuse perioodi töötamise registris. Seda põhjusel, et ema ei saa seoses lapse sünniga tööle minna. Seega määrame emale ema vanemahüvitise ümber perioodiks 22.06.2023-30.08.2023 (lapse tegelikust sünnikuupäevast alates). See tähendab, et jagatava vanemahüvitise periood lüheneb 11 päeva võrra ja ema vanemahüvitise periood emal pikeneb 11 päeva võrra (72 päeva kokku). Jagatava vanemahüvitise perioodiks jääb 475+28(39-11)=503 päeva.

Kas mul on õigus emapuhkusele ja ema vanemahüvitisele, kui minu laps sünnib surnult või sureb 70 päeva jooksul?

Töötaval emal on õigus saada emapuhkust ja ema vanemahüvitist 100 järjestikust kalendripäeva, kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul (alates 22. rasedusnädalast). Selle perioodi jooksul on emale tagatud ravikindlustus.

Kui ema on hakanud ema vanemahüvitise saamise õigust kasutama enne lapse surnult sündi, on tal õigus kasutada ema vanemahüvitist ja saada emapuhkust kokku 100 kalendripäeva. Näiteks kui ema on 70 kalendripäeva enne lapse sündi jäänud emapuhkusele ja hakanud kasutama ema vanemahüvitise saamise õigust, on tal õigus pärast lapse surnult sündi veel 30 kalendripäevale emapuhkusele ja -hüvitisele, kokku 100 kalendripäeva. Kui ema on jäänud puhkusele nt 30 kalendripäeva enne sünnitust, on tal õigus veel 70 kalendripäevale emapuhkusele ja -hüvitisele pärast lapse surnult sündi, kokku 100 kalendripäeva.

Siinkohal on ka erand emadele, kes on lapse surma päevaks jõudnud juba kasutanud ema vanemahüvitist rohkem kui 70 kalendripäeva. Sellisel juhul on emal õigus saada ema vanemahüvitist veel täiendavalt 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast. See tähendab, et olenemata sellest, kui mitu päeva on ema jõudnud ema vanemahüvitist lapse surma päevaks ära kasutada, on tagatud 30 kalendripäeva emapuhkust ja -hüvitist alates lapse surma päevast.

Kui laps sureb ajal, kui ema on jõudnud hakata kasutama juba jagatavat vanemahüvitist, vormistatakse ema ümber ema vanemahüvitise saajaks.

Emal, kes ei tööta, on õigus saada ema vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast, st vanemahüvitist ei saa võtta päevade kaupa jaotatuna pikemale ajaperioodile, vaid kõik 30 päeva tuleb soovi korral kasutada ära järjestikku. Selle perioodi jooksul on emale tagatud ravikindlustus.

Lisaks on ühel vanematest ka sünnitoetuse õigus surnult sündinud lapse korral (alates 22. rasedusnädalast). Toetus on ühekordne, summas 320 eurot. Õigus sünnitoetusele tekib lapse sündimise päeval.

Ema vanemahüvitise saamiseks ei pea ema ise üldjuhul meiega ühendust võtma ja vastavasisulisi taotlusi esitama. Sotsiaalkindlustusamet saab tervishoiuinfosüsteemi ja sotsiaalkaitse infosüsteemi vahelise andmevahetuse kaudu automaatselt info lapse surnult sünni või lapse surma kohta, et võimaldada ka lapse kaotanud vanematele proaktiivset perehüvitiste pakkumust sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse kaudu. Kui ema ei ole 14 tööpäeva jooksul pakkumust saanud, palume ühendust võtta iseteeninduse kaudu. 

Mida panna tähele kergemale tööle üleviimise puhul?

Töövõimetuslehe kergemale tööle üleviimiseks väljastab rasedale naistearst või ämmaemand.

Naine otsustab ise, millal ta hakkab ema vanemahüvitist kasutama ja suhtleb ise ämmaemandaga kergemale tööle üleviimise töövõimetuslehe lõpetamise osas. 

NB! Kergemale tööle üleviimise töövõimetusleht peab olema lõpetatud enne, kui ema hakkab kasutama ema vanemahüvitist ja jääb emapuhkusele.