Kuidas toimida?

Terviseprobleemide korral pöördu eeskätt oma perearsti poole, kes nõustab ning tagab vajalikud uuringud ja ravi ning suunab vajadusel eriarsti vastuvõtule. Tavapärasest sagedasem arstivisiitide ja ravimite suurenenud vajadus ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks. Toimetulekutoetuse saamiseks võid pöörduda elukoha järgse kohaliku omavalitsuse poole.

Vanaduspensioniealistele on abivahendi soetamiseks riigipoolne soodustus vastavalt abivahendite loetelule olemas ka ilma puude raskusastme tuvastamiseta.

Kui sa ei saa iseseisvalt igapäevategevustega hakkama, peaksid esmalt pöörduma kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole, kes hindab abivajadust ning soovitab ja pakub vajalikke tugiteenuseid (näiteks isiklik abistaja, sotsiaaltransport vms). Lisaks korraldab kohalik omavalitsus vajadusel tugiteenuste rahastamise.

Kui kõik eelnev ei ole andnud soovitud tulemusi ning terviseseisundist tulenevalt on sul pikaajalised piirangud igapäevaste põhitegevustega iseseisval toimetulekul, võib pöörduda sotsiaalkindlustusameti poole puude raskusastme tuvastamiseks.

Ekspertiis on dokumendipõhine. Ekspertarst otsustab esitatud taotluse, raviarstide kirjeldatud terviseandmete ja täiendavalt lisatud dokumentide põhjal, millise raskusastmega puue tuvastatakse. Puude otsuse tegemisel arvestame tervisliku seisundi ja selle muutumise prognoosiga, hindame toimetulekut igapäevastel põhitegevustel, kõrvalabi ja juhendamise vajadust, mis esinevad ja püsivad hoolimata tehniliste abivahendite või ravimite kasutamisest.

Puude raskusastme tuvastamise otsus on tähtajaline: 6 kuud kuni 5 aastat. Kui vanaduspensioniealisel inimesel on muutumatu või progresseeruv püsiv seisund, mis ei ole kompenseeritav ravi, abivahendite või teenustega, võib puude raskusastme tuvastada eluajaks.
Vanaduspensioniealiseks ei loeta eri-, eel- ja soodustingimusel pensioni saavaid isikuid.