Tõlketeenus rahvusvahelise kaitse saajale

Teenust on võimalik taotleda sotsiaalkindlustusametist (SKA) ning selle eesmärk on toetada kaitse saaja elu alustamist Eestis. Tõlketeenuse võimaldamine on põhjendatud vaid juhul, kui see on otseselt seotud vajalike avalike teenustega, näiteks haridus-, hoolekande- ja ametiasutustes, tervishoiuteenuste osutajatega suhtlemiseks ja muude esmavajalike dokumentide tõlkimiseks.

Tõlketeenuse kasutamise juhud võivad varieeruda, mistõttu on omavalitsustel ja sotsiaalkindlustusametil kohustus hinnata iga taotlust eraldi ning tagada, et teenus vastab seaduses ette nähtud eesmärgile. Otsuse tegemisel kontrollitakse asjaolusid, sealhulgas tuleb teenuse tagamise vajaduspõhisuse hindamisel lisaks allpool toodud tingimustele arvesse võtta ka inimese üldist toimetulekut.

Tõlketeenusega ei kaeta tõlketeenuseid, mis on seotud isiku eraõiguslike suhetega, sealhulgas näiteks perekonnaseisu muutmisega seotud toimingud, lemmikloomaarsti juures käimine, poeskäigud, iluteenused ja asjaajamine seoses elamisloa liigi muutmisega.

VRKS-i tõlketeenus ei hõlma omavalitsuse kirju isikule, sest keeleseaduse kohaselt toimub omavalitsuse ja riigiasutuse asjaajamine eesti keeles. Kui inimene vajab saadud kirja kohta eraldi selgitust, võib see kuuluda tõlketeenuse alla. Kirjavahetusele viisakustõlke korraldamiseks soovitame kasutada Euroopa Komisjoni masintõlkesüsteemi (eeldab platvormile registreerumist).

• Isik, kellele on tõlketeenuse kasutamine planeeritud, peab vastama VRKS-i tingimustele. Kui tõlketeenuse kasutamises lepitakse kokku enne, kui SKA on selle kinnitanud, jääb teenuse eest tasumine kaitse saaja enda vastutada.
• KOV-il on õigus pöörduda SKA poole, kui ta vajab eelkõige suulise tõlketeenuse tuge rahvusvahelise kaitse saanuga asjaajamiseks. SKA kasutab tõlketeenuse tagamiseks oma lepingulisi tõlkepartnereid.
• Teenust on võimalik kasutada kahe aasta jooksul alates rahvusvahelise kaitse esmakordse saamise kuupäevast.
• Tõlketeenuse kuludele on kehtestatud piirmäär: kuni kaheksa toimetulekupiiri määra isiku kohta või kuni 16 toimetulekupiiri määra perekonna kohta.
• Teenuse kulude ajaarvestus toimub leibkonna järgi. Kulude kaheaastane arvestusperiood algab sellest kuupäevast, mil esimesena rahvusvahelise kaitse saanud leibkonna liige on saanud (VRKS-i alusel) esmase elamisloa. Periood ei pikene ega alga uuesti iga pereliikme elamisloa järgi. See tähendab, et kui teised pereliikmed saavad elamisloa hiljem või liituvad perega pärast seda kuupäeva, õigustatuse periood ei pikene ega muutu.

• Tõlketeenuse puhul on oluline arvestada, et osa asutusi tagab tõlke ise, näiteks ENIC/NARIC keskus haridusdokumentide hindamisel ning politsei- ja piirivalveamet VRKS-i menetlustoimingutes. Seega tuleb hinnata, kas VRKS-i alusel taotletav tõlketeenus on vajalik või kuulub see mõne teise asutuse teenuste hulka.
• Teenuse kaheaastane õigustatuse periood algab alati rahvusvahelise kaitse alusel esimest korda väljastatud elamisloa kuupäevast. Kui inimene lahkub vahepeal Eestist, naaseb hiljem ja taotleb uuesti rahvusvahelise kaitse alusel elamisluba, siis tõlketeenuse õigustatuse periood ei pikene, vaid arvestamine jätkub esimese elamisloa väljastamise kuupäevast. Seega ei pruugi tõlketeenus korduvtaotlejale enam laieneda, kui kaheaastane piirmäär on täitunud.
• Erandkorras võimaldatakse tõlketeenuse kulude hüvitamise õigustatuse perioodi pikendamist juhul, kui hüvitamise piirmäär pole täitunud ning põhjendatud taotlus esitatakse enne õigustatuse perioodi lõppu, s.o enne, kui esmase kaitse saamisest on möödunud kaks aastat. Õigustatuse perioodi pikendamiseks peab KOV esitama põhjendatud taotluse ehk asjaolude kirjelduse, sh mis tingib pikendamise (nt tervis, õiguslik või muu vältimatu asjaolu), miks kliendil endal ei ole võimalik tõlketeenuse eest tasuda ja miks ei ole omandatud eesti keel, et vajatakse tõlketeenust.