Mitmedimensiooniline pereteraapia

Mitmedimensioonilise pereteraapia ingliskeelne nimetus on multidimensional family therapy (MDFT). Programmi töötas 1980. aastate lõpul välja Howard Liddle (PhD) Miami ülikoolis. MDFT on lisaks Eestile kasutusel ka Ameerika Ühendriikides, Belgias, Hollandis, Colombias, Leedus, Prantsusmaal, Saksamaal, Soomes ja Šveitsis. Sotsiaalkindlustusameti nelja meeskonna (Ida, Lääne, Lõuna, Põhja) kõrval pakuvad MDFT pereteraapiat noortele ka Viru vangla ning Maarjamaa hariduskolleegium. MDFT programm on Eestis kasutusel alates 2015. aastast.

• Intensiivne programm pikkusega 4-6 kuud
• 1-3 kohtumist nädalas (noore, vanema, pere ja võrgustikuga)
• Teraapia nii terapeudi tööruumides kui perele sobivas kohas (sh kodus või lähimas piirkonnakeskuses)
• Vestlused pere ja noorega vajaduse korral nii veebi kui ka telefoni teel
• Arvestatakse perest ja indiviidist lähtuvaid vajadusi

Ühe perega töötab läbi programmi üks terapeut, selle aja jooksul tegeletakse pere kui terviku, selle iga liikme ja peret ümbritseva keskkonnaga, et leida ressursid ning aidata noorel, tema perel ja võrgustikul neid tugevusi kasutades hakata elama rahuldust pakkuvamat ja mõtestatumat elu, arvestades seejuures ühiskonna norme.

MDFT eripära

• Eesmärgipärasus – eesmärgid seatakse koostöös suunaja ja perega.
• Intensiivsus – iganädalased noore-, vanema- ja pereseansid, kestvus 4–6 kuud.
• Paralleelne töö nelja dimensiooniga: noor, lapsevanem, pere (noor ja vanem üheskoos või ka laiendatud pere) ja pereväline dimensioon (nt kool, sõbrad, võrgustikutöö).
• Tiimitöö MDFT terapeudi ja superviisori vahel ning pere võrgustikuga

• MDFT sobib 11-18-aastastele (k.a) noortele, kellel esineb:
  • õigusrikkumiste toimepanemist
  • sõltuvusainete (kuri)tarvitamist
  • käitumisprobleeme koolis, sh koolikohustuse mittetäimist
  • probleemne käitumine
  • pereprobleeme
  • vaimse tervise probleemid

Esineb mitu probleemi ja need on kestnud pikemat aega.

On proovitud teisi sekkumisi (nt psühholoogiline nõustamine, klassikaline pereteraapia, vanemlike oskuste koolitused, erinevad programmid, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus jms)

Vajalik noore ja vanema nõusolek.

MDFT on sobiv

• 11–18aastasele noorele, kellel esineb:
  • sõltuvusainete kuritarvitamist
  • raskusi koolikohustuse täitmisega
  • konflikte peresuhetes, mis kahjustavad või ohustavad pereliikmete turvalisust ja heaolu
  • probleeme vaimse tervisega, mis ei vaja akuutset ravi
  • õigusrikkumisi
  • käitumishäireid, mis raskendavad igapäevast toimetulekut

• Lapsele, kellel on vähemalt üks täisealine pereliige nõus teraapias osalema.

MDFT on noorele ja perele tasuta ja kättesaadav üle Eesti nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

Abivajava lapse saavad programmi suunata

• kohalik omavalitsus
• prokuratuur
• kohus
• politsei

Taotlemine

Täidetakse noore riskitaseme hindamiseks PACT-i eeltest, mis edastatakse sotsiaalkindlustusametile dokumendihaldussüsteemi kaudu või krüptitud kujul SKA meilile [email protected].

Vastavalt PACT-i tulemusele annab piirkondlik superviisor teada, kas MDFT võib olla perele sobiv sekkumine, ja konsulteeritakse detailides.

Kui koostöös piirkondliku superviisoriga leitakse, et MDFT on sobiv teenus perele, siis saadab omavalitsuse lastekaitse spetsialist juhtumiplaani väljatrüki (varasemad hindamised, tegevuskava, abivajaduse ja kliendiandmete väljatrükk).

Kui suunajaks on politsei, siis on tarvis pere kirjalikku nõusolekut.

Riskihindamisvahend PACT (positive achievement change tool) on teaduspõhine standarditud riskihindamise tööriist, mis aitab spetsialistidel koguda ja analüüsida lapse kohta infot, et hinnata lapse riskikäitumist ja õigusrikkumiste tõenäosust.

PACT-i riskihindamise küsimustik koosneb kahest põhiosast: lapse eelnevad õigusrikkumised ja küsimused koos vastusevariantidega.

Sisestatud info alusel koostatakse lapse käitumise riskitase (skaalal madal/keskmine/kõrge).

Riskihindamise tulemus aitab lapse olukorrale adekvaatselt reageerida ning teha efektiivseid valikuid erinevate võimaluste vahel lapse abistamiseks. See annab spetsialistidele kindlustunnet, et nad on juhtumiga tegeledes teinud õigeid otsuseid ning laps saab just talle sobivaid ning teda efektiivselt abistavaid teenuseid, sest uuringud on näidanud, et last aitab kõige rohkem see, kui lapse käitumise riskitase ja pakutava sekkumise intensiivsus on omavahel kooskõlas. 

Riskihindamise küsimustiku täidab eelkõige lastekaitsespetsialist, kes kogub ja vajadusel kontrollib saadud infot.

Kui MDFT-d taotleb politsei või prokuratuur, on oluline teha koostööd omavalitsuse lastekaitse spetsialistiga, et kõik küsimused saaksid vastatud.

Puuduolev info saadakse kas lapselt endalt, tema pereliikmetelt või teistelt spetsialistidelt, kes on lapse juhtumiga kursis. 

On oluline, et omavalitsus on lapse ja pere abivajadust põhjalikult hinnanud.

„Tänu teraapiale on minu varasemad sassis suhted teismelise tütrega oluliselt paranenud. Ka tema enda käitumine on muutunud paremuse poole. Ja kui vahel ongi tekkinud tunne, et enam edasi ei oska ega jaksa, siis meie terapeut on olemas olnud. Oleme saanud temaga vahetult ja pingevabalt suhelda ning sellest on palju abi olnud.“

12aastase tütre ema