Juhtumikorraldus

Abivajaduse hindamine tähendab, et antakse hinnang lapse füüsilisele, tervislikule, psühholoogilisele, emotsionaalsele, sotsiaalsele, kognitiivsele, hariduslikule ja majanduslikule seisundile ning last kasvatava isiku vanemlikele oskustele.

Laste ja perede toetamise eelduseks on nende asjakohane hindamine.

Lapse heaolu hindamise käsiraamat ja kolmnurk on lastekaitsetöötajatele peamine töövahend, mis abistab spetsialiste laste abivajaduse hindamisel. 

Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.

Käsiraamatu sisu haldab sotsiaalkindlustusamet. Kui sul on käsiraamatu osas mõtteid või ettepanekuid, siis kirjuta:

Ketlin Lepikult    

[email protected] 

„Turvalisuse märgid“ (ingl k „Signs of Safety“) on pidevalt arenev lahenduskeskne lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, mis töötati välja 1990. aastatel Lääne-Austraalias. Mudeli loojateks olid Steve Edwards ja Andrew Turnell koostöös paljude praktikutega. Praegu kasutakse mudelit laialdaselt üle maailma, näiteks Iirimaal, Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Rootsis jm.

2024. aastal tegi HAAP Consulting sotsiaalministeeriumi tellimusel analüüsi, milles uuriti toimivaid juhtumikorralduse mudeleid eri riikides. Snalüüsi tulemusena leiti, et üks sobivaimaid mudeleid Eesti lastekaitsesüsteemi toetamiseks on „Turvalisuse märgid“.

Mudel suunab süsteemselt toetama lapse turvalisust ja heaolu, hoiab keskmes last ja tema pere ning nende osalust. „Turvalisuse märgid“ aitab turvalisuse tagamiseks vajaliku muutuse käivitamiseks luua usaldusliku koostöösuhte pere ja tema lähivõrgustikuga. Abistavate tööriistade ja mõtestatud vestluste kaudu leitakse lahendused, mis on pere enda loodud ning tänu sellele kestlikud ka pikemas perspektiivis.

„Turvalisuse märkides“ kasutatavad lähenemisviisid aitavad last kaasata nii, et tema osalus oleks aktiivne ja mõtestatud. Mudel annab tööriistad, mis teevad keerulised teemad arusaadavaks, et lapsel oleks kergem toimuvat mõista. Samuti pakub viise, kuidas laps saab turvaliselt kogemust väljendada nii, et lapse mõtted ja tunded oleksid täiskasvanute jaoks arusaadavamad. See aitab vanemal mõista lapse kogemust ning see omakorda suurendab vanema valmidust lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalikeks muutusteks.

"Turvalisuse märgid" toob oma süsteemse lähenemisega lastekaitsetöösse avatust ja struktuuri, mis toetab lastekaitsetöötajate edukat toimetulemist vastutusrohke ja intensiivse tööga. Teiste riikide kogemus näitab, et selle juhtumikorralduse mudelile omane lähenemine ja süsteem suurendavad lastekaitsetöötajate töörahulolu ning toetavad professionaalset arengut.

Selles juhtumikorralduse mudelis on oluline roll juhtidel, kes oma meeskonda toetades on samuti lahenduskesksed, orienteeritud eelkõige tugevustele ning  kujundavad õppiva organisatsiooni kultuuri mõttelaadi. Juhtide toetamiseks ja arendamiseks sellel teel on õppeprogrammis suur rõhuasetus ka juhtide koolitamisel. 

Alates 2025. a märtsist osalevad „Turvalisuse märkide“ pilootprojektis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Tartu linnavalitsus, Saaremaa vald, Saue vald, Tori vald ning Viljandi vald. Mudeli õppimise ja testimise esimesel  aastal oli rõhk „Turvalisuse märkide“ põhimõtete ja mudeli tundmaõppimisel, baas- ja jätkukoolituse läbimisel, organisatsiooni juhtide ja sisekoolitajate arendamisel ning kvaliteedimõõdikute väljatöötamisel. 2026. aastal keskendutakse juba õpitu rakendamisele, saadud teadmiste ja oskuste lihvimisele ning kinnistamisele.

2026. aastal teeme ettevalmistusi teiseks „Turvalisuse märkide“ rakendamise etapiks aastatel 2027–2029, kus mudeli väljaõppega saavad liituda juba järgmised omavalitsused.

Euroopa Liidu kaasrahastamise logo

„Turvalisuse märkidega“ seotud küsimustega palume ühendust võtta laste heaolu osakonna peaspetsialisti Eve Terasega e-posti aadressil [email protected].

Projekti rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ vahenditest.

9.4. Tulemusliku sekkumise võimalikud väljavaated

Tulemusliku sekkumise abil muutub lapse senine olukord ning lapse abivajadus väheneb. Käesolevas etapis tuleb lisaks lapse praegusele olukorrale esile vanemlus ja sellega seotud tegurid, milles muutuse esile kutsumine võib kaasa tuua ka positiivse muutuse lapse praeguses olukorras. Eelkõige on vajalik keskenduda lapsevanemate lapsekeskusele, motivatsioonile ja soovile viia sisse vajaminevad muutused ning lapsevanemate valmisolekule teha koostööd ning võtta vastu pakutavat abi. Seega, et muutus lapse elus aset leiaks on vajalik analüüsida kõiki valdkondi seoses vanemlusega.

Lapsevanema vastuvõtlikkus pakutava abi suhtes tähendab ka seda, et lapsevanemad võtavad vastu lastekaitsetöötaja või teiste spetsialistide poolt pakutud abi, mõistes, et selle tulemusena lapse abivajadus väheneb ning olukord muutub paremaks. Lapsele ja perele pakutakse meetmeid, millel on konkreetses juhtumis tõenäoliselt suurim positiivne mõju. Vastuvõtlikkuse juures hakkavad rolli mängima lapsevanema enda isiklikud soovid, motivatsioon, ressursid ja suhtumine. Vastusvõtlikkusega on tihedas seoses lapsevanema soov teha koostööd lastekaitsetöötajaga või teiste spetsialistidega, kes on kaasatud abivajava lapse juhtumi lahendamisse. Võib juhtuda, et lapsevanemad teevad lastekaitsetöötajaga koostööd ainult näiliselt või lapsevanem ei usalda spetsilistide, mille tulemusena koostöö juhtumi osas katkeb.

skeem

Lapsevanema vastuvõtlikkuse analüüsimisel on abiks järgmised küsimused.

1. Millised on lapse soovid, mida laps peab oluliseks ja miks?
2. Millised on vanemate soovid, mida nad peavad oluliseks ja miks?
3. Kas meetmete pakkumisel on varasemalt pidanud olema lapsevanemate suhtes paindlik?
4. Kuidas suhtlevad lapsevaenemad lastekaitsetöötajajaga?
5. Millised on lapsevanemate hoiakud sotsiaalsüsteemi suhtes?
6. Kas lapsevanamad soovivad vastu võtta pakutavat abi või keelduvad abist?
7. Kas lapsevanemad mõistavad lapse olukorda ja soovivad seda lahendada?

Viimati uuendatud 28.04.2025

Viimati uuendatud 24.04.2026

Kas sellest lehest oli abi?