Juhtumikorraldus

Abivajaduse hindamine tähendab, et antakse hinnang lapse füüsilisele, tervislikule, psühholoogilisele, emotsionaalsele, sotsiaalsele, kognitiivsele, hariduslikule ja majanduslikule seisundile ning last kasvatava isiku vanemlikele oskustele.

Laste ja perede toetamise eelduseks on nende asjakohane hindamine.

Lapse heaolu hindamise käsiraamat ja kolmnurk on lastekaitsetöötajatele peamine töövahend, mis abistab spetsialiste laste abivajaduse hindamisel. 

Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.

Käsiraamatu sisu haldab sotsiaalkindlustusamet. Kui sul on käsiraamatu osas mõtteid või ettepanekuid, siis kirjuta:

Ketlin Lepikult    

[email protected] 

„Turvalisuse märgid“ (ingl k „Signs of Safety“) on pidevalt arenev lahenduskeskne lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, mis töötati välja 1990. aastatel Lääne-Austraalias. Mudeli loojateks olid Steve Edwards ja Andrew Turnell koostöös paljude praktikutega. Praegu kasutakse mudelit laialdaselt üle maailma, näiteks Iirimaal, Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Rootsis jm.

2024. aastal tegi HAAP Consulting sotsiaalministeeriumi tellimusel analüüsi, milles uuriti toimivaid juhtumikorralduse mudeleid eri riikides. Snalüüsi tulemusena leiti, et üks sobivaimaid mudeleid Eesti lastekaitsesüsteemi toetamiseks on „Turvalisuse märgid“.

Mudel suunab süsteemselt toetama lapse turvalisust ja heaolu, hoiab keskmes last ja tema pere ning nende osalust. „Turvalisuse märgid“ aitab turvalisuse tagamiseks vajaliku muutuse käivitamiseks luua usaldusliku koostöösuhte pere ja tema lähivõrgustikuga. Abistavate tööriistade ja mõtestatud vestluste kaudu leitakse lahendused, mis on pere enda loodud ning tänu sellele kestlikud ka pikemas perspektiivis.

„Turvalisuse märkides“ kasutatavad lähenemisviisid aitavad last kaasata nii, et tema osalus oleks aktiivne ja mõtestatud. Mudel annab tööriistad, mis teevad keerulised teemad arusaadavaks, et lapsel oleks kergem toimuvat mõista. Samuti pakub viise, kuidas laps saab turvaliselt kogemust väljendada nii, et lapse mõtted ja tunded oleksid täiskasvanute jaoks arusaadavamad. See aitab vanemal mõista lapse kogemust ning see omakorda suurendab vanema valmidust lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalikeks muutusteks.

"Turvalisuse märgid" toob oma süsteemse lähenemisega lastekaitsetöösse avatust ja struktuuri, mis toetab lastekaitsetöötajate edukat toimetulemist vastutusrohke ja intensiivse tööga. Teiste riikide kogemus näitab, et selle juhtumikorralduse mudelile omane lähenemine ja süsteem suurendavad lastekaitsetöötajate töörahulolu ning toetavad professionaalset arengut.

Selles juhtumikorralduse mudelis on oluline roll juhtidel, kes oma meeskonda toetades on samuti lahenduskesksed, orienteeritud eelkõige tugevustele ning  kujundavad õppiva organisatsiooni kultuuri mõttelaadi. Juhtide toetamiseks ja arendamiseks sellel teel on õppeprogrammis suur rõhuasetus ka juhtide koolitamisel. 

Alates 2025. a märtsist osalevad „Turvalisuse märkide“ pilootprojektis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Tartu linnavalitsus, Saaremaa vald, Saue vald, Tori vald ning Viljandi vald. Mudeli õppimise ja testimise esimesel  aastal oli rõhk „Turvalisuse märkide“ põhimõtete ja mudeli tundmaõppimisel, baas- ja jätkukoolituse läbimisel, organisatsiooni juhtide ja sisekoolitajate arendamisel ning kvaliteedimõõdikute väljatöötamisel. 2026. aastal keskendutakse juba õpitu rakendamisele, saadud teadmiste ja oskuste lihvimisele ning kinnistamisele.

2026. aastal teeme ettevalmistusi teiseks „Turvalisuse märkide“ rakendamise etapiks aastatel 2027–2029, kus mudeli väljaõppega saavad liituda juba järgmised omavalitsused.

Euroopa Liidu kaasrahastamise logo

„Turvalisuse märkidega“ seotud küsimustega palume ühendust võtta laste heaolu osakonna peaspetsialisti Eve Terasega e-posti aadressil [email protected].

Projekti rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ vahenditest.

8.2.4. Turvalisus

Turvalisuse tagamine tähendab seda, et laps on kahju või ohu eest piisavalt kaitstud. Turvalisus hõlmab lapse kaitset märkimisväärse kahju või ohu, ebaturvaliste täiskasvanute või teiste lastega kokkupuutuvate isikute ja enesevigastamise eest. Vanemate ülesanne on last ümbritsevate ohtude ja riskide äratundmine kodus ja mujal. Turvalisuse all käsitletakse ka lapsevanemate võimekust kaitsta oma last erinevat liiki vägivalla, kuritarvitamise ja ärakasutamise ees. Lapse kaitsmise eelduseks on, et lapsevanemad teavad, kuidas vägivald, kuritarvitamine ja ärakasutamine lapse arengut kahjustavad ning suudavad erinevaid ohte ja ohuolukordi ennetada.

Lapsevanemate poolse turvalisuse tagamise kaitse- ja riskitegureid aitavad välja selgitada alljärgnevad küsimused.

  • Milline on vanemate vaheline läbisaamine ja koostöö?
  • Kas vanemate vahel esineb tõsiseid konflikte?
  • Kuidas vanemad omavahelisi konflikte lahendavad?
  • Kas vanemad mõistavad vägivalla kahjulikku mõju lapsele?
  • Kas üks vanematest kasutab pereliikmete suhtes füüsilist vägivalda või ähvardab vägivallaga?
  • Kas üks vanematest kasutab oma partneri või teiste pereliikmete suhtes psühholoogilist vägivalda (nt solvamine, alandamine)?
  • Kas üks vanematest rakendab sotsiaalset või majanduslikku kontrolli oma partneri üle: piirab oma partneri suhtlemis- või liikumisvabadust, ei luba tööle minna, haldab üksi perekonna rahaasju?

Tabel 13. Turvalisuse peamised kaitse- ja riskitegurid

Kaitsetegurid Riskitegurid
Lapsevanemad kaitsevad last füüsilise ja vaimse vägivalla eest. Lapsevanemad kaitsevad last vägivalla pealt nägemise eest. Lapsevanemad aktsepteerivad füüsilist karistamist ja ohustavad last vägivallaga või ei oska märgata ohte, mis võivad viia selleni, et laps satub ohvriks.
Lapsevanemad taunivad füüsilist karistamist ja teavad vägivalla kahjulikest mõjudest. Lapsevanemate vahel toimib koostöö ning teineteise mõistmine, et tagada lapsele vajaminev turvalisus. Lapsevanematel on positiivne suhtumine karistamisse ja lapsevanemad kasutavad lapse karistamiseks vägivalda. Lapsevad kehtestavad reegleid ja piire läbi vägivalla.
Lapsevanemad oskavad vägivalda kogenud või pealt näinud last toetada, arvestades lapse võimalike kriisi- või traumakogemustega. Lapsevanemate (või teiste pereliikmete) vahel esineb vägivalda. Perekonnas on vägivalda ja tõsised konfliktid on tavapärased.
Lapsevanemad kaitsevad last seksuaalse kuritarvitamise või seksuaalse ekspluateerimise ohu eest. Lapsevanemad ohustavad last seksuaalse kuritarvitamise või seksuaalse ekspluateerimisega.
Vanemad on teadlikud võimalikest ohtudest internetis, nt tundmatu isiku kontakt lapsega, eesmärgiga last kuritarvitada või katsed last interneti kaudu värvata. Lapsevanemad on teadlikud lapse internetikäitumisest. Lapsevanemad ei oma ülevaadet lapse internetikäitumisest ega kontrolli lapse tegevusi internetis.
Lapsevanemad kaitsevad last ärakasutamise eest. Vanemad kaitsevad lapsi selle eest, et neid ei kaasataks või et nad ise ei otsiks kontakti sotsiaalsete ühendustega, kus võidakse neid ära kasutada. Nt ühenduste või gruppidega, kus seadusevastast, vägivaldset või muul moel sotsiaalsetest normidest kõrvalekalduvat käitumist peetakse positiivseks. Lapsevanemad kasutavad last ära või ei märka lapse ohtu sattuda ärakasutamise ohvriks. Lapsevanemad kasutavad last ära teda seadusevastasesse või sotsiaalsetest normidest kõrvalekalduvatesse tegevustesse kaasates. Lapsevanem jätab lapse kellegi juurde, kes kasutab last ära.

Viimati uuendatud 23.04.2025

Viimati uuendatud 24.04.2026

Kas sellest lehest oli abi?