Laste ja perede toetamise eelduseks on nende asjakohane hindamine.
Lapse heaolu hindamise käsiraamat ja kolmnurk on lastekaitsetöötajatele peamine töövahend, mis abistab spetsialiste laste abivajaduse hindamisel.
Materjalid
Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.
Käsiraamatu sisu haldab sotsiaalkindlustusamet. Kui sul on käsiraamatu osas mõtteid või ettepanekuid, siis kirjuta:
Ketlin Lepikult
„Turvalisuse märgid“ (ingl k „Signs of Safety“) on pidevalt arenev lahenduskeskne lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, mis töötati välja 1990. aastatel Lääne-Austraalias. Mudeli loojateks olid Steve Edwards ja Andrew Turnell koostöös paljude praktikutega. Praegu kasutakse mudelit laialdaselt üle maailma, näiteks Iirimaal, Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Rootsis jm.
2024. aastal tegi HAAP Consulting sotsiaalministeeriumi tellimusel analüüsi, milles uuriti toimivaid juhtumikorralduse mudeleid eri riikides. Snalüüsi tulemusena leiti, et üks sobivaimaid mudeleid Eesti lastekaitsesüsteemi toetamiseks on „Turvalisuse märgid“.
Mudel suunab süsteemselt toetama lapse turvalisust ja heaolu, hoiab keskmes last ja tema pere ning nende osalust. „Turvalisuse märgid“ aitab turvalisuse tagamiseks vajaliku muutuse käivitamiseks luua usaldusliku koostöösuhte pere ja tema lähivõrgustikuga. Abistavate tööriistade ja mõtestatud vestluste kaudu leitakse lahendused, mis on pere enda loodud ning tänu sellele kestlikud ka pikemas perspektiivis.
„Turvalisuse märkides“ kasutatavad lähenemisviisid aitavad last kaasata nii, et tema osalus oleks aktiivne ja mõtestatud. Mudel annab tööriistad, mis teevad keerulised teemad arusaadavaks, et lapsel oleks kergem toimuvat mõista. Samuti pakub viise, kuidas laps saab turvaliselt kogemust väljendada nii, et lapse mõtted ja tunded oleksid täiskasvanute jaoks arusaadavamad. See aitab vanemal mõista lapse kogemust ning see omakorda suurendab vanema valmidust lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalikeks muutusteks.
"Turvalisuse märgid" toob oma süsteemse lähenemisega lastekaitsetöösse avatust ja struktuuri, mis toetab lastekaitsetöötajate edukat toimetulemist vastutusrohke ja intensiivse tööga. Teiste riikide kogemus näitab, et selle juhtumikorralduse mudelile omane lähenemine ja süsteem suurendavad lastekaitsetöötajate töörahulolu ning toetavad professionaalset arengut.
Selles juhtumikorralduse mudelis on oluline roll juhtidel, kes oma meeskonda toetades on samuti lahenduskesksed, orienteeritud eelkõige tugevustele ning kujundavad õppiva organisatsiooni kultuuri mõttelaadi. Juhtide toetamiseks ja arendamiseks sellel teel on õppeprogrammis suur rõhuasetus ka juhtide koolitamisel.
Alates 2025. a märtsist osalevad „Turvalisuse märkide“ pilootprojektis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Tartu linnavalitsus, Saaremaa vald, Saue vald, Tori vald ning Viljandi vald. Mudeli õppimise ja testimise esimesel aastal oli rõhk „Turvalisuse märkide“ põhimõtete ja mudeli tundmaõppimisel, baas- ja jätkukoolituse läbimisel, organisatsiooni juhtide ja sisekoolitajate arendamisel ning kvaliteedimõõdikute väljatöötamisel. 2026. aastal keskendutakse juba õpitu rakendamisele, saadud teadmiste ja oskuste lihvimisele ning kinnistamisele.
2026. aastal teeme ettevalmistusi teiseks „Turvalisuse märkide“ rakendamise etapiks aastatel 2027–2029, kus mudeli väljaõppega saavad liituda juba järgmised omavalitsused.
„Turvalisuse märkidega“ seotud küsimustega palume ühendust võtta laste heaolu osakonna peaspetsialisti Eve Terasega e-posti aadressil [email protected].
Projekti rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ vahenditest.
""
8.3.1. Pere ajalugu ja praegune olukord
Pere ajaloo ja praeguse olukorra hindamine tähendab keskendumist nii pereliikmete geneetilistele kui ka psühhosotsiaalsetele teguritele. Hinnates pere ajalugu ja praegust olukorda, tuleb keskenduda pereliikmete isiksusele, kuid ka nende füüsilisele ja vaimsele tervisele ning kuidas need mõjutavad last. Perekonna toimimist mõjutab ka see, kes elavad lapsega ühes leibkonnas hetkel ning kuidas nad on lapsega seotud. Tähelepanu tuleb pöörata ka olulistele muutustele perekonna/leibkonna kooseseisus. Näiteks võib leibkonna või pere praegune koosseis avaldada mõju lapse käitumisele ja emotsionaalsele seisundile. Last võivad mõjutada ka lapsevanema või õdede-vendade tervise- ja käitumisprobleemid.
Samuti on vajadus hinnata vanemate varasemaid lapsepõlvekogemusi, oluliste elusündmuste kronoloogiat ja sündmuste tähendust ning mõju pereliikmetele. Oluline on meeles pidada, et aastate tagused sündmused perekonnaelus võivad mõjutada konkreetse lapse hetkeolukorda. Perekonna või iga üksiku pereliikme taust võib olla lapse arengut mõjutav oluline tegur, mis võib tõsta ka riski psühhosotsiaalsete probleemide tekkeks.
Pereliikmete varasemad elukogemused võivad mõjutada pereliikmete vahelisi suhteid ja käitumist. Minevikusuhete ja -sündmuste kohta tuleb koguda informatsiooni täpselt nii palju, kui konkreetse juhtumi raames vajalik on ning et see toetakse abivajaduse hindamist. Samuti tuleb antud valdkonna puhul hinnata, millised on üldiselt perekonnasisesed suhted, milline on vanemate vaheline koostöö, vastastikune mõistmine ja suhtlemine. Antud valdkonna juures tuleb vaatluse alla võtta kõikide pereliikmete olukord ning erinevate suhteliinide toimimine.
Perekonna ajaloo ja praeguse olukorra kaitse- ja riskitegureid aitavad välja selgitada alljärgnevad küsimused.
- Kas vanematel on olnud valusaid kogemusi oma lapsepõlvest või noorusest: nt väärkohtlemine kodus või koolis, tõrjutus, vanematest lahutamine, vanemate lahkuminek, pereliikme surm, raske haigus?
- Kas peres on põlvest põlve korduvat probleemset käitumist: nt õigusrikkumised ja sõltuvusprobleemid?
- Millised on perekonna senise elu olulisemad sündmused või pöördepunktid, nii head kui halvad?
- Kas peres on olnud raskeid kaotusi või kriise, mis ohustavad või häirivad praegust toimetulekut?
- Millised on olnud positiivsed mälestused ja õnnestumised perekonna elus (lähedased südamlikud suhted, õnnestumine õpingutes või spordis vm positiivsed sündmused)?
- Kuidas pereliikmed iseloomustavad oma perekonda?
- Kas pere koosseis on viimasel ajal muutunud?
- Kui vanemad ei ela koos, siis kas laps saab suhelda lahuselava vanemaga regulaarselt?
- Kas laps soovib seda?
- Kuidas räägib kumbki lapsevanem lapse juuresolekul teisest vanemast ja kas toetab lapse kohtumist teise vanemaga ja püüab muuta selle võimalikult meeldivaks?
- Kas vanemad vastutavad lapse eest võrdselt või on kumbki neist (või keegi teine) lapse peamine hooldaja?
- Kas laps elab koos mõlema vanemaga, vaheldumisi vanematega või kellegi teise juures?
- Kas peres on keegi, kes vajab pereliikmete poolt pidevat hooldamist (nt vanavanemad, puudega pereliikmed)?
- Kas kodus viibib sageli kõrvalisi isikuid?
- Kas sellistel juhtudel on lapse ohutus tagatud (nt ei tarvitata liigselt alkoholi ning laps on kaitstud vägivalla, seksuaalse väärkohtlemise või mitteeakohaste tegevuste eest?)
- Kas pereliikmetel on kalduvus riskikäitumisele?
- Millised tegurid ohustavad perekonna toimimist ja vanemate toimetulekut?
- Kuidas pereliikmed ise mõistavad probleeme, kujunenud olukorra põhjuseid ja oma tulevikuväljavaateid?
Tabel 14. Pere ajaloo ja praeguse toimimise peamised kaitse- ja riskitegurid
| Kaitsetegurid | Riskitegurid |
| Lapsevanemate varasemad lapsepõlve-kogemused ei mõjuta nende suutlikkust tagada lapse heaolu. | Lapsevanemad on olnud lapsepõlves ohustatud. |
| Pereliikmetel ei esine varasemas minevikus traumasid ja kriise, mis avaldavad mõju olevikule. | Lapsevanemad või teised pereliikmed on kogenud varsemalt traumasid või kriise, mille mõjud on esil käesoleval hetkel. Perekonnas on olnud varasemaid traumaatilisi sündmusi. |
| Pereliikmete omavahelised suhted on head ja toetavad lapse arengut. | Pereliikmete omavahelised suhted on konfliktsed ja avaldavad negatiivset mõju lapsele. |
| Pere teisi lapsi ei ole jäetud varsemalt hooletusse. | Last või tema õdesid-vendi ei ole varasemalt jäetud hooletusse. |
| Laps elab koos ühe vanemaga ja teise vanemaga on tagatud regulaarne suhtlus ja kontakt. | Laps elab koos ühe lapsevanemaga, teise lapsevanemaga kontakt puudub täielikult või on osaline. Laps elab üksiksvanemaga peres ning puudub teise vanema toetus. |
| Pereliikmetel ei ole käitumis- või terviseprobleeme või puuet, mis avaldavad lapsele mõju. | Pereliikmetel on käitumis- ja terviseprobleemid või puue, mis avaldavad märkimisväärset mõju lapse heaolule. Laps kannab suuremat vastutust, et kergendada lapsevanemate koormat. |
Viimati uuendatud 23.04.2025
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.04.2026