Laste ja perede toetamise eelduseks on nende asjakohane hindamine.
Lapse heaolu hindamise käsiraamat ja kolmnurk on lastekaitsetöötajatele peamine töövahend, mis abistab spetsialiste laste abivajaduse hindamisel.
Materjalid
Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.
Käsiraamatu sisu haldab sotsiaalkindlustusamet. Kui sul on käsiraamatu osas mõtteid või ettepanekuid, siis kirjuta:
Ketlin Lepikult
„Turvalisuse märgid“ (ingl k „Signs of Safety“) on pidevalt arenev lahenduskeskne lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, mis töötati välja 1990. aastatel Lääne-Austraalias. Mudeli loojateks olid Steve Edwards ja Andrew Turnell koostöös paljude praktikutega. Praegu kasutakse mudelit laialdaselt üle maailma, näiteks Iirimaal, Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Rootsis jm.
2024. aastal tegi HAAP Consulting sotsiaalministeeriumi tellimusel analüüsi, milles uuriti toimivaid juhtumikorralduse mudeleid eri riikides. Snalüüsi tulemusena leiti, et üks sobivaimaid mudeleid Eesti lastekaitsesüsteemi toetamiseks on „Turvalisuse märgid“.
Mudel suunab süsteemselt toetama lapse turvalisust ja heaolu, hoiab keskmes last ja tema pere ning nende osalust. „Turvalisuse märgid“ aitab turvalisuse tagamiseks vajaliku muutuse käivitamiseks luua usaldusliku koostöösuhte pere ja tema lähivõrgustikuga. Abistavate tööriistade ja mõtestatud vestluste kaudu leitakse lahendused, mis on pere enda loodud ning tänu sellele kestlikud ka pikemas perspektiivis.
„Turvalisuse märkides“ kasutatavad lähenemisviisid aitavad last kaasata nii, et tema osalus oleks aktiivne ja mõtestatud. Mudel annab tööriistad, mis teevad keerulised teemad arusaadavaks, et lapsel oleks kergem toimuvat mõista. Samuti pakub viise, kuidas laps saab turvaliselt kogemust väljendada nii, et lapse mõtted ja tunded oleksid täiskasvanute jaoks arusaadavamad. See aitab vanemal mõista lapse kogemust ning see omakorda suurendab vanema valmidust lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalikeks muutusteks.
"Turvalisuse märgid" toob oma süsteemse lähenemisega lastekaitsetöösse avatust ja struktuuri, mis toetab lastekaitsetöötajate edukat toimetulemist vastutusrohke ja intensiivse tööga. Teiste riikide kogemus näitab, et selle juhtumikorralduse mudelile omane lähenemine ja süsteem suurendavad lastekaitsetöötajate töörahulolu ning toetavad professionaalset arengut.
Selles juhtumikorralduse mudelis on oluline roll juhtidel, kes oma meeskonda toetades on samuti lahenduskesksed, orienteeritud eelkõige tugevustele ning kujundavad õppiva organisatsiooni kultuuri mõttelaadi. Juhtide toetamiseks ja arendamiseks sellel teel on õppeprogrammis suur rõhuasetus ka juhtide koolitamisel.
Alates 2025. a märtsist osalevad „Turvalisuse märkide“ pilootprojektis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Tartu linnavalitsus, Saaremaa vald, Saue vald, Tori vald ning Viljandi vald. Mudeli õppimise ja testimise esimesel aastal oli rõhk „Turvalisuse märkide“ põhimõtete ja mudeli tundmaõppimisel, baas- ja jätkukoolituse läbimisel, organisatsiooni juhtide ja sisekoolitajate arendamisel ning kvaliteedimõõdikute väljatöötamisel. 2026. aastal keskendutakse juba õpitu rakendamisele, saadud teadmiste ja oskuste lihvimisele ning kinnistamisele.
2026. aastal teeme ettevalmistusi teiseks „Turvalisuse märkide“ rakendamise etapiks aastatel 2027–2029, kus mudeli väljaõppega saavad liituda juba järgmised omavalitsused.
„Turvalisuse märkidega“ seotud küsimustega palume ühendust võtta laste heaolu osakonna peaspetsialisti Eve Terasega e-posti aadressil [email protected].
Projekti rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ vahenditest.
""
8.2.2. Juhendamine ja piiride seadmine
Juhendamine ja piiride seadmine tähendab seda, et laps saab oma emotsioone ja käitumist reguleerida. Juhendamise ja piiride seadmise puhul on peamisteks vanemate ülesandeks sobiva käitumise ja lapse emotsioonide kontrollimine. Piiride seadmise kaudu on võimalik lapses arendada sisemine moraaliväärtuste ja südametunnistuse mudel ja sotsiaalne käitumine. Juhendamise kaudu on võimalik kasvatada laps iseseisvaks täiskasvanuks, kellel on oma väärused ning kes suudab üles näidata sobivat käitumist teiste inimeste suhtes.
Laps vajab oma vanematelt toetust ja julgustamist, et oma võimeid igakülgselt arendada.
Lapse juhendamise ja piiride seadmise kaitse- ja riskitegureid aitavad välja selgitada alljärgnevad küsimused.
- Kas vanemad suudavad lapsele pakkuda piisavalt uusi kogemusi ja julgustada teda tegutsema ning katsetama uusi asju, mis võiks lapse vanust arvestades olla talle võimetekohased?
- Kas vanemad seavad lapsele ebamõistlikult kõrgeid või madalaid nõudmisi või ei sea neid üldse?
- Kas vanemad suudavad juhendada ja kasvatada last tema vajadusi arvestaval viisil?
- Kas vanemad lasevad lapsel arendada oma iseseisvust igapäevaelus ja sotsiaalsetes suhetes (nt ea- ja võimetekohased ülesanded majapidamises, sõpradega omal käel kohtumine) ning kaasavad last pereelu puudutavate otsuste vastuvõtmisse?
- Kas vanemad vaatavad lapse järele või teavad, kus laps viibib?
- Mil määral ja kuidas näitavad vanemad huvi lapse tegemiste vastu koolis või lasteaias?
- Kuidas on vanemad kaasatud lapse kooli- või lasteaiaellu (nt osalemine lastevanemate koosolekutel, arenguvestlustel)?
- Kas vanemad aitavad last õppimisel ja toetavad last lähtuvalt tema vajadusest koolis?
- Kuidas soodustavad vanemad lapse suhtlemist sõprade ja teiste lapse jaoks oluliste inimestega?
- Kas vanemad aitavad lapsel leida ja hoida vaba aja tegevusi, mis sobivad lapse vanuse ja huvidega?
- Kas vanemad huvituvad lapse tegemistest (sh internetis)?
- Kas vanemad on hankinud lapsele eakohaseid ja lapse jaoks meeldivaid mänguasju või muid vaba aja veetmise vahendeid?
- Milliseid kasvatusstrateegiaid vanemad kasutavad?
- Missugune on vanemate hoiak lapse kehalise karistamise osas?
- Kas vanemate kasvatusmeetodid on ranged ja karmid (nt ähvardused või karistused)?
- Kas vanemad toetavad üksteist ja on valdavalt järjekindlad lapsele reeglite kehtestamisel?
- Kas ja kuidas on vanemad suutelised toime tulema konfliktse olukorra lahendamisega?
Tabel 11. Peamised juhendamise ja piiride seadmise kaitse- ja riskitegurid
| Kaitsetegurid | Riskitegurid |
| Lapsevanemad osalevad lapse elus ning jõustavad tema arengulist edasijõudmist. Lapsevanematel on realistlikud ootused lapsele. | Lapsevanemad ei veeda koos lapsega aega ega erguta tema arengut. Vanemtel ei ole aega ja võimalusi lapsega tegelemiseks - nt koos mängida ja õppida, lapsega vestelda ja teda kuulata. Lapsevanematel on ebarealistlikud ootused lapse suhtes. |
| Lapsevanemad on kaasatud kooliellu ning lapse toetamine koolitöödes toetab lapse motiveeritust ning õppeedukust. | Lapsevanemad ei huvitu lapse õpingutest, arengust ja ei soovi olla kaasatud. Esineb vältiv käitumine lapsi puudutavatel teemadel. |
| Lapsevanemate kasvatusstiil on selge, empaatiline ja järjepidev. Vanemad otsustavad lapse elus olulisi asju, kuid kuulavad ja arvestavad lapse arvamusega, nii palju kui see vähegi mõistlik ja võimalik on. | Lapsevanemate kasvatusstiil on autokraatne ja ebajärjekindel või nende suhtumine lapsesse on hoolimatu. Lapsevanematel on raskusi konfliktidega toime tulemisel ja piiride kehtestamisel. |
| Lapsevanemad seavad lapsele piirid, et tagada lapse heaolu ja turvalisust. | Lapsevanemad on ükskõiksed lapse suhtes ning koduses keskkonnas ei seatud lähtuvalt lapse vanusest vajaminevaid piire. |
Viimati uuendatud 23.04.2025
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.04.2026