Laste ja perede toetamise eelduseks on nende asjakohane hindamine.
Lapse heaolu hindamise käsiraamat ja kolmnurk on lastekaitsetöötajatele peamine töövahend, mis abistab spetsialiste laste abivajaduse hindamisel.
Materjalid
Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.
Käsiraamatu sisu haldab sotsiaalkindlustusamet. Kui sul on käsiraamatu osas mõtteid või ettepanekuid, siis kirjuta:
Ketlin Lepikult
„Turvalisuse märgid“ (ingl k „Signs of Safety“) on pidevalt arenev lahenduskeskne lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, mis töötati välja 1990. aastatel Lääne-Austraalias. Mudeli loojateks olid Steve Edwards ja Andrew Turnell koostöös paljude praktikutega. Praegu kasutakse mudelit laialdaselt üle maailma, näiteks Iirimaal, Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Rootsis jm.
2024. aastal tegi HAAP Consulting sotsiaalministeeriumi tellimusel analüüsi, milles uuriti toimivaid juhtumikorralduse mudeleid eri riikides. Snalüüsi tulemusena leiti, et üks sobivaimaid mudeleid Eesti lastekaitsesüsteemi toetamiseks on „Turvalisuse märgid“.
Mudel suunab süsteemselt toetama lapse turvalisust ja heaolu, hoiab keskmes last ja tema pere ning nende osalust. „Turvalisuse märgid“ aitab turvalisuse tagamiseks vajaliku muutuse käivitamiseks luua usaldusliku koostöösuhte pere ja tema lähivõrgustikuga. Abistavate tööriistade ja mõtestatud vestluste kaudu leitakse lahendused, mis on pere enda loodud ning tänu sellele kestlikud ka pikemas perspektiivis.
„Turvalisuse märkides“ kasutatavad lähenemisviisid aitavad last kaasata nii, et tema osalus oleks aktiivne ja mõtestatud. Mudel annab tööriistad, mis teevad keerulised teemad arusaadavaks, et lapsel oleks kergem toimuvat mõista. Samuti pakub viise, kuidas laps saab turvaliselt kogemust väljendada nii, et lapse mõtted ja tunded oleksid täiskasvanute jaoks arusaadavamad. See aitab vanemal mõista lapse kogemust ning see omakorda suurendab vanema valmidust lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalikeks muutusteks.
"Turvalisuse märgid" toob oma süsteemse lähenemisega lastekaitsetöösse avatust ja struktuuri, mis toetab lastekaitsetöötajate edukat toimetulemist vastutusrohke ja intensiivse tööga. Teiste riikide kogemus näitab, et selle juhtumikorralduse mudelile omane lähenemine ja süsteem suurendavad lastekaitsetöötajate töörahulolu ning toetavad professionaalset arengut.
Selles juhtumikorralduse mudelis on oluline roll juhtidel, kes oma meeskonda toetades on samuti lahenduskesksed, orienteeritud eelkõige tugevustele ning kujundavad õppiva organisatsiooni kultuuri mõttelaadi. Juhtide toetamiseks ja arendamiseks sellel teel on õppeprogrammis suur rõhuasetus ka juhtide koolitamisel.
Alates 2025. a märtsist osalevad „Turvalisuse märkide“ pilootprojektis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Tartu linnavalitsus, Saaremaa vald, Saue vald, Tori vald ning Viljandi vald. Mudeli õppimise ja testimise esimesel aastal oli rõhk „Turvalisuse märkide“ põhimõtete ja mudeli tundmaõppimisel, baas- ja jätkukoolituse läbimisel, organisatsiooni juhtide ja sisekoolitajate arendamisel ning kvaliteedimõõdikute väljatöötamisel. 2026. aastal keskendutakse juba õpitu rakendamisele, saadud teadmiste ja oskuste lihvimisele ning kinnistamisele.
2026. aastal teeme ettevalmistusi teiseks „Turvalisuse märkide“ rakendamise etapiks aastatel 2027–2029, kus mudeli väljaõppega saavad liituda juba järgmised omavalitsused.
„Turvalisuse märkidega“ seotud küsimustega palume ühendust võtta laste heaolu osakonna peaspetsialisti Eve Terasega e-posti aadressil [email protected].
Projekti rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ vahenditest.
""
3.3.1. Hädaohus oleva lapse ajutine perest eraldamine
LasteKS § 33 lg 1 alusel võib kohalik omavalitsus või Sotsiaalkindlustusamet eraldada lapse perekonnast ja vajadusel määrata lapse ning tema vanema suhtluskorra enne hooldusõiguse piiramise kohtumäärust, kui lapse perekonda jätmine või vanema ning lapse vaheline suhtlus ohustab lapse tervist või elu. Kohalik omavalitsus või Sotsiaalkindlustusamet võib hädaohus oleva lapse ajutiselt perest eraldada ainult järgmistel juhtudel:
1) lapse ohtu sattumise on põhjustanud lapse hooldusõigust teostav isik oma tegevuse või tegevusetusega;
2) lapse hooldusõigust teostav isik keeldub lapse ajutisest paigutamisest teenuseosutaja juurde sobiva teenuse saamiseks.
Hädaohus olev laps eraldatakse kohaliku omavalitsuse või Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel perekonnast, määratakse lapse viibimiskoht ja vajaduse korral lapse ja tema vanema suhtluskord kuni 72 tunniks alates lapse perekonnast eraldamisest (LasteKS § 33 lg 2). Selleks, et eraldada laps ajutiselt perekonnast, peab kohalik omavalitsus või Sotsiaalkindlustusamet koostama vastava otsuse. Oluline on, et koostatud otsuses on märgitud lisaks lapse ja lapsevanemate andmetele otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg lapse perest eraldamise ajahetkel. Samuti tuleb otsusele märkida lapse perest eraldamise aluseks olevad faktilised asjaolud, lapse ajutine viibimiskoht ning vajaduse korral lapse ja vanema suhtluskord kuni 72 tunniks alates lapse perekonnast eraldamisest.
Sotsiaalkindlustusamet on koostanud soovitusliku näidise, mida on võimalik kasutada hädaohus oleva lapse ajutise perest eraldamine otsusena.
Koostatud hädaohus oleva lapse perest eraldamise otsus tuleb teatavaks teha ja üle anda lapse hooldusõiguslikule vanemale/vanematele või eestkostjale. Otsuse üleandmise hetkel on oluline lastekaitsetöötaja täiendav selgitustöö, mis puudutab lapse hädaohust ülevaate andmist, koostatud otsuse sisu ja lastekaitsetöötaja edasiste sammude ülevaade andmist. Vaatamata lapse perest eraldamisele, on vajalik, et hooldusõigusega lapsevanemtele on selgitatud tekkinud olukorda ja vanemad omavad ülevaadet.
Lastekaitsetöötaja peab kohe hindama lapse olukorda ja abivajadust ning võtma arvesse lapse parimat huvi. Kui lastekaitsetöötaja hindab, et lapse ohutust silmas pidades on vajalik lapse eraldamise jätkumine ka 72 tunni möödumisel, peab ta pöörduma esialgse õiguskaitse korras kohtusse hooldusõiguse ja vajaduse korral suhtlusõiguse piiramiseks perekonnaseaduses sätestatud alusel. Lastekaitsetöötaja peab arvestama abivajaduse hindamisel ja kohtusse pöördumisel, et esialgse õiguskaitse korras lapse perest eraldamise kohtumäärus peab olema kohtu poolt koostatud 72 tunni jooksul (lapse perest eraldamise hetkest). Arvestama peab, et kohtule peab jätma avaldusega tutvumiseks, seisukoha koostamiseks ning otsustamiseks aega ja seega soovituslikult tuleb lastekaitsetöötajal kohtusse pöörduda lapse perest eraldamise korral esimese 24 tunni jooksul.
Sotsiaalkindlustusamet on koostanud soovitusliku näidise, mida on võimalik kasutada kohtus avaldusena hooldusõiguse ja suhtlusõiguse piiramise korral.
LasteKS § 33 lg 4 alusel, kui hädaohus olev laps tuleb ise või satub muul viisil teenuseosutaja juurde, peab teenuseosutaja viivitamata taotlema LasteKS § 33 lg 1 hädaohus oleva lapse perest eraldamise otsust lapse ajutise perekonnast eraldamise kohta, kui teenuseosutajale on saanud teatavaks või on alust arvata, et lapse hooldusõigust teostav isik on põhjustanud lapse hädaohtu sattumise.
Viimati uuendatud 31.03.2025
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.04.2026