Laste ja perede toetamise eelduseks on nende asjakohane hindamine.
Lapse heaolu hindamise käsiraamat ja kolmnurk on lastekaitsetöötajatele peamine töövahend, mis abistab spetsialiste laste abivajaduse hindamisel.
Materjalid
Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.
Käsiraamatu sisu haldab sotsiaalkindlustusamet. Kui sul on käsiraamatu osas mõtteid või ettepanekuid, siis kirjuta:
Ketlin Lepikult
„Turvalisuse märgid“ (ingl k „Signs of Safety“) on pidevalt arenev lahenduskeskne lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, mis töötati välja 1990. aastatel Lääne-Austraalias. Mudeli loojateks olid Steve Edwards ja Andrew Turnell koostöös paljude praktikutega. Praegu kasutakse mudelit laialdaselt üle maailma, näiteks Iirimaal, Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Rootsis jm.
2024. aastal tegi HAAP Consulting sotsiaalministeeriumi tellimusel analüüsi, milles uuriti toimivaid juhtumikorralduse mudeleid eri riikides. Snalüüsi tulemusena leiti, et üks sobivaimaid mudeleid Eesti lastekaitsesüsteemi toetamiseks on „Turvalisuse märgid“.
Mudel suunab süsteemselt toetama lapse turvalisust ja heaolu, hoiab keskmes last ja tema pere ning nende osalust. „Turvalisuse märgid“ aitab turvalisuse tagamiseks vajaliku muutuse käivitamiseks luua usaldusliku koostöösuhte pere ja tema lähivõrgustikuga. Abistavate tööriistade ja mõtestatud vestluste kaudu leitakse lahendused, mis on pere enda loodud ning tänu sellele kestlikud ka pikemas perspektiivis.
„Turvalisuse märkides“ kasutatavad lähenemisviisid aitavad last kaasata nii, et tema osalus oleks aktiivne ja mõtestatud. Mudel annab tööriistad, mis teevad keerulised teemad arusaadavaks, et lapsel oleks kergem toimuvat mõista. Samuti pakub viise, kuidas laps saab turvaliselt kogemust väljendada nii, et lapse mõtted ja tunded oleksid täiskasvanute jaoks arusaadavamad. See aitab vanemal mõista lapse kogemust ning see omakorda suurendab vanema valmidust lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalikeks muutusteks.
"Turvalisuse märgid" toob oma süsteemse lähenemisega lastekaitsetöösse avatust ja struktuuri, mis toetab lastekaitsetöötajate edukat toimetulemist vastutusrohke ja intensiivse tööga. Teiste riikide kogemus näitab, et selle juhtumikorralduse mudelile omane lähenemine ja süsteem suurendavad lastekaitsetöötajate töörahulolu ning toetavad professionaalset arengut.
Selles juhtumikorralduse mudelis on oluline roll juhtidel, kes oma meeskonda toetades on samuti lahenduskesksed, orienteeritud eelkõige tugevustele ning kujundavad õppiva organisatsiooni kultuuri mõttelaadi. Juhtide toetamiseks ja arendamiseks sellel teel on õppeprogrammis suur rõhuasetus ka juhtide koolitamisel.
Alates 2025. a märtsist osalevad „Turvalisuse märkide“ pilootprojektis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Tartu linnavalitsus, Saaremaa vald, Saue vald, Tori vald ning Viljandi vald. Mudeli õppimise ja testimise esimesel aastal oli rõhk „Turvalisuse märkide“ põhimõtete ja mudeli tundmaõppimisel, baas- ja jätkukoolituse läbimisel, organisatsiooni juhtide ja sisekoolitajate arendamisel ning kvaliteedimõõdikute väljatöötamisel. 2026. aastal keskendutakse juba õpitu rakendamisele, saadud teadmiste ja oskuste lihvimisele ning kinnistamisele.
2026. aastal teeme ettevalmistusi teiseks „Turvalisuse märkide“ rakendamise etapiks aastatel 2027–2029, kus mudeli väljaõppega saavad liituda juba järgmised omavalitsused.
„Turvalisuse märkidega“ seotud küsimustega palume ühendust võtta laste heaolu osakonna peaspetsialisti Eve Terasega e-posti aadressil [email protected].
Projekti rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ vahenditest.
""
4.4.3. Pere ja keskkond eelhindamisel
Lapse perel ja keskkonnal on äärmiselt oluline roll lapse heaolu tagamisel. Antud juhul on olulisel kohal pere ajalugu ja praegune olukord, kus võivad esile tulla mineviku ja oleviku vahelised seosed. Samuti kuulub lapse keskkonna alla teda ümbritsev sotsiaalne võrgustik ja omavahelised suhted. Lapse heaolu määravaks asjaoluks on ka lapse elamistingimused ja majanduslik olukord.
Tabel 3. Pere ja kasvukeskkond abivajaduse eelhindamisel
| Pere ja keskkonna valdkond | JAH – valdkonnas esineb probleem | EI TEA – puudub informatsioon | EI – valdkonnas ei esine probleemi |
| Pere ajalugu ja praegune olukord | Lapsel puuduvad hetkel või on minevikus puudunud turvalised lähisuhted. Pere ajaloos on mitmeid traumakogemusi. Lapse päritolu on ebaselge. Pere praegune olukord on keeruline. | Puudub informatsioon pere ajaloo ja praeguse olukorra kohta. | Pere ajaloos puuduvad traumakogemused või on kogetud traumadega tegeletud. Lapsel on turvalised lähisuhted. Laps teab oma päritolu ja omab informatsiooni. Pere tuleb oma praeguse olukorraga iseseisvalt toime. |
| Sotsiaalne võrgustik | Lapsel puuduvad olulised isikud. Lapse või lapsevanema suhted pereliikmetega, sugulastega või sõpradega konfliktsed. Pere kolib väga tihti ja olulised inimesed vahetuvad kiiresti. Lapse ega pere ei tee koostööd spetsialistidega. | Puudub informatsioon sotsiaalse võrgustiku kohta. | Lapsel on olemas olulised isikud, keda laps usaldab. Lapse suhted lähedastega on heatahtlikult ja konflikte ei esine. Pere on stabiilse eluviisiga. Pere ja laps teevad spetsialistidega koostööd ja suhtluses konflikte ei esine. |
| Elutingimused | Lapsel puudub eluase või eluaseme tingimused ei sobi lapse kasvukeskkonnaks. Elamistingimustes esineb puudusi, mis ohustavad lapse heaolu. Eluasemega on seotud laenukoormus, mille tasumisega esinevad probleemid. | Puudub informatsioon lapse elutingimuste kohta. | Lapsel on eluase, mis vastavad lapse kasvukeskkonna tingimustele (oma voodi, õppimiskoht jne). Elamistingimustes ei esine probleeme. Eluasemega on seotud laenukoormus, mille tasumisega tullakse iseseisvalt toime. |
| Majanduslik olukord | Pere ei tule majanduslikult toime. Esineb tasumata arveid ja võlgnevusi. Pere laenukoormus on väga suur ja tasumisega esinevad probleemid. Vanematel puudub töösuhe või esinevad töötamist takistavad tegurid. Pere vajab toimetuleku tagamiseks kõrvalist abi. Pere sissetulekud ei ole piisavad. | Puudub informatsioon pere majandusliku olukorra kohta. | Pere tuleb majanduslikult iseseisvalt toime. Puuduvad võlgnevused ja arvete tasumisega tullakse iseseisvalt toime. Vanematel on stabiilne töösuhe. Pere ei vaja toimetuleku tagamiseks kõrvalist abi. Pere sissetulekud ei ole piisavad. |
Viimati uuendatud 03.04.2025
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.04.2026