Laste ja perede toetamise eelduseks on nende asjakohane hindamine.
Lapse heaolu hindamise käsiraamat ja kolmnurk on lastekaitsetöötajatele peamine töövahend, mis abistab spetsialiste laste abivajaduse hindamisel.
Materjalid
Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.
Käsiraamatu sisu haldab sotsiaalkindlustusamet. Kui sul on käsiraamatu osas mõtteid või ettepanekuid, siis kirjuta:
Ketlin Lepikult
„Turvalisuse märgid“ (ingl k „Signs of Safety“) on pidevalt arenev lahenduskeskne lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, mis töötati välja 1990. aastatel Lääne-Austraalias. Mudeli loojateks olid Steve Edwards ja Andrew Turnell koostöös paljude praktikutega. Praegu kasutakse mudelit laialdaselt üle maailma, näiteks Iirimaal, Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Rootsis jm.
2024. aastal tegi HAAP Consulting sotsiaalministeeriumi tellimusel analüüsi, milles uuriti toimivaid juhtumikorralduse mudeleid eri riikides. Snalüüsi tulemusena leiti, et üks sobivaimaid mudeleid Eesti lastekaitsesüsteemi toetamiseks on „Turvalisuse märgid“.
Mudel suunab süsteemselt toetama lapse turvalisust ja heaolu, hoiab keskmes last ja tema pere ning nende osalust. „Turvalisuse märgid“ aitab turvalisuse tagamiseks vajaliku muutuse käivitamiseks luua usaldusliku koostöösuhte pere ja tema lähivõrgustikuga. Abistavate tööriistade ja mõtestatud vestluste kaudu leitakse lahendused, mis on pere enda loodud ning tänu sellele kestlikud ka pikemas perspektiivis.
„Turvalisuse märkides“ kasutatavad lähenemisviisid aitavad last kaasata nii, et tema osalus oleks aktiivne ja mõtestatud. Mudel annab tööriistad, mis teevad keerulised teemad arusaadavaks, et lapsel oleks kergem toimuvat mõista. Samuti pakub viise, kuidas laps saab turvaliselt kogemust väljendada nii, et lapse mõtted ja tunded oleksid täiskasvanute jaoks arusaadavamad. See aitab vanemal mõista lapse kogemust ning see omakorda suurendab vanema valmidust lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalikeks muutusteks.
"Turvalisuse märgid" toob oma süsteemse lähenemisega lastekaitsetöösse avatust ja struktuuri, mis toetab lastekaitsetöötajate edukat toimetulemist vastutusrohke ja intensiivse tööga. Teiste riikide kogemus näitab, et selle juhtumikorralduse mudelile omane lähenemine ja süsteem suurendavad lastekaitsetöötajate töörahulolu ning toetavad professionaalset arengut.
Selles juhtumikorralduse mudelis on oluline roll juhtidel, kes oma meeskonda toetades on samuti lahenduskesksed, orienteeritud eelkõige tugevustele ning kujundavad õppiva organisatsiooni kultuuri mõttelaadi. Juhtide toetamiseks ja arendamiseks sellel teel on õppeprogrammis suur rõhuasetus ka juhtide koolitamisel.
Alates 2025. a märtsist osalevad „Turvalisuse märkide“ pilootprojektis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Tartu linnavalitsus, Saaremaa vald, Saue vald, Tori vald ning Viljandi vald. Mudeli õppimise ja testimise esimesel aastal oli rõhk „Turvalisuse märkide“ põhimõtete ja mudeli tundmaõppimisel, baas- ja jätkukoolituse läbimisel, organisatsiooni juhtide ja sisekoolitajate arendamisel ning kvaliteedimõõdikute väljatöötamisel. 2026. aastal keskendutakse juba õpitu rakendamisele, saadud teadmiste ja oskuste lihvimisele ning kinnistamisele.
2026. aastal teeme ettevalmistusi teiseks „Turvalisuse märkide“ rakendamise etapiks aastatel 2027–2029, kus mudeli väljaõppega saavad liituda juba järgmised omavalitsused.
„Turvalisuse märkidega“ seotud küsimustega palume ühendust võtta laste heaolu osakonna peaspetsialisti Eve Terasega e-posti aadressil [email protected].
Projekti rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ vahenditest.
""
4.5. Otsus juhtumikorralduse algatamise või algatamata jätmise kohta
Abivajava lapse kohta tulnud teate ja läbiviidud eelhindamise tulemusena peab lastekaitsetöötaja tegema otsuse juhtumikorralduse algatamise või algatamata jätmise kohta. LasteKS § 29 lg 3 alusel peab kohalik omavalitsus kümne päeva möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest tegema otsuse juhtumikorralduse algatamise või algatamata jätmise kohta või edastama juhtumi pädevale ametiisikule.
Otsust juhtumikorralduse algatamise või algamata jätmise kohta aitavad teha järgmised küsimused.
1. Kas on teavet või märke, mis viitavad lapse arengu ohustamisele?
2. Kas on teavet või märke, mis viitavad vanemate vähesele suutlikkusele?
3. Kas on teavet või märke, mis viitavad ohtudele lapse perekonnas või kasvukeskkonnas?
4. Kas laps ja pere võtavad vastu pakutavat abi?
5. Kas laps ja pere on valmis tegema koostööd spetsialistidega ja on valmisolek murega tegelemiseks?
Otsus juhtumikorralduse algatamata jätmise kohta on põhjendatud, kui eelhindamise tulemusel selgub, et lapse abivajadust on võimalik rahuldada ühekordse meetmega ning lastekaitsetöötajal ei ole vajalik lapse heaolu tagamiseks suuremal määral sekkuda. Ühekordseks meetmeks võib olla näiteks sotsiaalnõustamine, -toetuse või informatsiooni jagamine.
Juhul kui eelhindamise tulemusel on näha, et lapse abivajadust ei saa rahuldada ühekordse meetmega ja on vajadus lastekaitsetöötaja täiendavaks sekkumiseks või kui abivajadus vajab põhjalikumat hindamist, peab algatama juhtumikorralduse. Juhtumikorralduse põhimõtet tuleb rakendada ka juhul, kui lapse ja tema pere iseseisva toimetuleku parandamiseks tuleb abi andmisel koordineerida mitme organisatsiooni koostööd. Vajadus lastekaitsetöötaja täiendavaks sekkumiseks võib tuleneda lapsevanemate vähesest võimekusest, vanemlike oskuste vähesusest, perekondlikest teguritest, suhetest, lapse tervislikust seisundist, arengutasemest või lapse elamistingimustest.
Otsus juhtumikorralduse algatamata jätmise kohta tuleb fikseerida toiminguna abivajava lapse lihtmenetluse juurde STARis. Otsuse tegemisel on vajalik tuua välja põhjendus miks ei algatata juhtumimenetlust. Juhtumikorralduse algatamise korral tuleb muuta STARis lihtmenetlus juhtumimenetluseks, mille tulemusena STAR fikseerib süsteemse toiminguga juhtumimenetluse algatamise.
Viimati uuendatud 03.04.2025
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.04.2026