Laste ja perede toetamise eelduseks on nende asjakohane hindamine.
Lapse heaolu hindamise käsiraamat ja kolmnurk on lastekaitsetöötajatele peamine töövahend, mis abistab spetsialiste laste abivajaduse hindamisel.
Materjalid
Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.
Käsiraamatu sisu haldab sotsiaalkindlustusamet. Kui sul on käsiraamatu osas mõtteid või ettepanekuid, siis kirjuta:
Ketlin Lepikult
„Turvalisuse märgid“ (ingl k „Signs of Safety“) on pidevalt arenev lahenduskeskne lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, mis töötati välja 1990. aastatel Lääne-Austraalias. Mudeli loojateks olid Steve Edwards ja Andrew Turnell koostöös paljude praktikutega. Praegu kasutakse mudelit laialdaselt üle maailma, näiteks Iirimaal, Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Rootsis jm.
2024. aastal tegi HAAP Consulting sotsiaalministeeriumi tellimusel analüüsi, milles uuriti toimivaid juhtumikorralduse mudeleid eri riikides. Snalüüsi tulemusena leiti, et üks sobivaimaid mudeleid Eesti lastekaitsesüsteemi toetamiseks on „Turvalisuse märgid“.
Mudel suunab süsteemselt toetama lapse turvalisust ja heaolu, hoiab keskmes last ja tema pere ning nende osalust. „Turvalisuse märgid“ aitab turvalisuse tagamiseks vajaliku muutuse käivitamiseks luua usaldusliku koostöösuhte pere ja tema lähivõrgustikuga. Abistavate tööriistade ja mõtestatud vestluste kaudu leitakse lahendused, mis on pere enda loodud ning tänu sellele kestlikud ka pikemas perspektiivis.
„Turvalisuse märkides“ kasutatavad lähenemisviisid aitavad last kaasata nii, et tema osalus oleks aktiivne ja mõtestatud. Mudel annab tööriistad, mis teevad keerulised teemad arusaadavaks, et lapsel oleks kergem toimuvat mõista. Samuti pakub viise, kuidas laps saab turvaliselt kogemust väljendada nii, et lapse mõtted ja tunded oleksid täiskasvanute jaoks arusaadavamad. See aitab vanemal mõista lapse kogemust ning see omakorda suurendab vanema valmidust lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalikeks muutusteks.
"Turvalisuse märgid" toob oma süsteemse lähenemisega lastekaitsetöösse avatust ja struktuuri, mis toetab lastekaitsetöötajate edukat toimetulemist vastutusrohke ja intensiivse tööga. Teiste riikide kogemus näitab, et selle juhtumikorralduse mudelile omane lähenemine ja süsteem suurendavad lastekaitsetöötajate töörahulolu ning toetavad professionaalset arengut.
Selles juhtumikorralduse mudelis on oluline roll juhtidel, kes oma meeskonda toetades on samuti lahenduskesksed, orienteeritud eelkõige tugevustele ning kujundavad õppiva organisatsiooni kultuuri mõttelaadi. Juhtide toetamiseks ja arendamiseks sellel teel on õppeprogrammis suur rõhuasetus ka juhtide koolitamisel.
Alates 2025. a märtsist osalevad „Turvalisuse märkide“ pilootprojektis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Tartu linnavalitsus, Saaremaa vald, Saue vald, Tori vald ning Viljandi vald. Mudeli õppimise ja testimise esimesel aastal oli rõhk „Turvalisuse märkide“ põhimõtete ja mudeli tundmaõppimisel, baas- ja jätkukoolituse läbimisel, organisatsiooni juhtide ja sisekoolitajate arendamisel ning kvaliteedimõõdikute väljatöötamisel. 2026. aastal keskendutakse juba õpitu rakendamisele, saadud teadmiste ja oskuste lihvimisele ning kinnistamisele.
2026. aastal teeme ettevalmistusi teiseks „Turvalisuse märkide“ rakendamise etapiks aastatel 2027–2029, kus mudeli väljaõppega saavad liituda juba järgmised omavalitsused.
„Turvalisuse märkidega“ seotud küsimustega palume ühendust võtta laste heaolu osakonna peaspetsialisti Eve Terasega e-posti aadressil [email protected].
Projekti rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ vahenditest.
""
8.3. Pere ja keskkond
Laste eest hoolitsemist ja heaolu tagamist mõjutavad last ümbritsev laiem perekond, naabruskond ja sotsiaalsed võrgustikud. Samuti võib lapse perekonna varasem ajalugu ehk varasemad kogemused avaldada olulist mõju lapsele ja tema vanematele. Lisaks perele tuleb arvesse võtta ka lapse arengut mõjutavaid keskkondlikke tegureid, nagu pere majanduslik olukord, elutingimused ja tööhõive.
Abivajava lapse heaolu ja abivajaduse hindamine on tihedalt seotud tema vanemate ja kogu perekonna hindamisega, kuid esiplaanil peavad olema laps ja tema huvi. Perekonna majanduslik heaolu, vanemate töökoht ja sissetulekud, elutingimused, perekonna lähivõrgustik mõjutavad tugevalt lapse elu. Pere ja keskkonna valdkondasid hinnates tuleb jälgida pidevalt, kuidas pere-ja keskkonnatingimused last mõjutavad.
Pere ja keskkonna erinevaid valdkondi kirjeldavad kaitse- ja riskitegurid on kaudsed tegurid, kuna need mõjutavad lapse arengut ja vanemlust kaudselt. Osa väljatoodud teguritest on staatilised ehk muutumatud. Staatilisteks teguriteks on näiteks varasemad sündmused perekonnas ja lapsevanemate lapsepõlvekogemused, mis võivad mõjutada perekonna praegust olukorda, lapse arengut ja lapsevanemate võimekust. Näiteks võivad lapsevanemate varasemad negatiivsed kogemused sotsiaalsüsteemiga mõjutada lapsevanema ja lastekaitsetöötaja praegust koostöösuhte loomist. Taolisel juhul osutavad lapsevanemad vastupanu ega soovi vastu võtta lastekaitsetöötaja poolt pakutavaid abimeetmeid. Oluline aru saada, kas ja kuidas mõjutavad laste kasvatamist vanemate enda lapsepõlvekogemused, sest eelmistelt põlvkondadelt võetakse üle nii negatiivseid kui positiivseid kasvatusvõtteid. Seega on äärmiselt oluline keskenduda lapse heaolu tagamise kontekstis ka lapse peres ja keskkonnas esinevatele kaitse-ja riskiteguritele.
Viimati uuendatud 23.04.2025
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.04.2026