Laste ja perede toetamise eelduseks on nende asjakohane hindamine.
Lapse heaolu hindamise käsiraamat ja kolmnurk on lastekaitsetöötajatele peamine töövahend, mis abistab spetsialiste laste abivajaduse hindamisel.
Materjalid
Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.
Käsiraamatu sisu haldab sotsiaalkindlustusamet. Kui sul on käsiraamatu osas mõtteid või ettepanekuid, siis kirjuta:
Ketlin Lepikult
„Turvalisuse märgid“ (ingl k „Signs of Safety“) on pidevalt arenev lahenduskeskne lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, mis töötati välja 1990. aastatel Lääne-Austraalias. Mudeli loojateks olid Steve Edwards ja Andrew Turnell koostöös paljude praktikutega. Praegu kasutakse mudelit laialdaselt üle maailma, näiteks Iirimaal, Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Rootsis jm.
2024. aastal tegi HAAP Consulting sotsiaalministeeriumi tellimusel analüüsi, milles uuriti toimivaid juhtumikorralduse mudeleid eri riikides. Snalüüsi tulemusena leiti, et üks sobivaimaid mudeleid Eesti lastekaitsesüsteemi toetamiseks on „Turvalisuse märgid“.
Mudel suunab süsteemselt toetama lapse turvalisust ja heaolu, hoiab keskmes last ja tema pere ning nende osalust. „Turvalisuse märgid“ aitab turvalisuse tagamiseks vajaliku muutuse käivitamiseks luua usaldusliku koostöösuhte pere ja tema lähivõrgustikuga. Abistavate tööriistade ja mõtestatud vestluste kaudu leitakse lahendused, mis on pere enda loodud ning tänu sellele kestlikud ka pikemas perspektiivis.
„Turvalisuse märkides“ kasutatavad lähenemisviisid aitavad last kaasata nii, et tema osalus oleks aktiivne ja mõtestatud. Mudel annab tööriistad, mis teevad keerulised teemad arusaadavaks, et lapsel oleks kergem toimuvat mõista. Samuti pakub viise, kuidas laps saab turvaliselt kogemust väljendada nii, et lapse mõtted ja tunded oleksid täiskasvanute jaoks arusaadavamad. See aitab vanemal mõista lapse kogemust ning see omakorda suurendab vanema valmidust lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalikeks muutusteks.
"Turvalisuse märgid" toob oma süsteemse lähenemisega lastekaitsetöösse avatust ja struktuuri, mis toetab lastekaitsetöötajate edukat toimetulemist vastutusrohke ja intensiivse tööga. Teiste riikide kogemus näitab, et selle juhtumikorralduse mudelile omane lähenemine ja süsteem suurendavad lastekaitsetöötajate töörahulolu ning toetavad professionaalset arengut.
Selles juhtumikorralduse mudelis on oluline roll juhtidel, kes oma meeskonda toetades on samuti lahenduskesksed, orienteeritud eelkõige tugevustele ning kujundavad õppiva organisatsiooni kultuuri mõttelaadi. Juhtide toetamiseks ja arendamiseks sellel teel on õppeprogrammis suur rõhuasetus ka juhtide koolitamisel.
Alates 2025. a märtsist osalevad „Turvalisuse märkide“ pilootprojektis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Tartu linnavalitsus, Saaremaa vald, Saue vald, Tori vald ning Viljandi vald. Mudeli õppimise ja testimise esimesel aastal oli rõhk „Turvalisuse märkide“ põhimõtete ja mudeli tundmaõppimisel, baas- ja jätkukoolituse läbimisel, organisatsiooni juhtide ja sisekoolitajate arendamisel ning kvaliteedimõõdikute väljatöötamisel. 2026. aastal keskendutakse juba õpitu rakendamisele, saadud teadmiste ja oskuste lihvimisele ning kinnistamisele.
2026. aastal teeme ettevalmistusi teiseks „Turvalisuse märkide“ rakendamise etapiks aastatel 2027–2029, kus mudeli väljaõppega saavad liituda juba järgmised omavalitsused.
„Turvalisuse märkidega“ seotud küsimustega palume ühendust võtta laste heaolu osakonna peaspetsialisti Eve Terasega e-posti aadressil [email protected].
Projekti rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ vahenditest.
""
8.3.4. Majanduslik olukord
Majandusliku olukorra hulka kuuluvad pere rahalised võimalused, tööhõive ja saadavad toetused, mis aitavad kaasa lapse heaolu tagamisele. Majanduslikku olukorda hinnates on vajalik keskenduda, kas pere sissetulekud katavad ära igakuised kulud, milline on pere majanduslik toimetulek ning kas esineb võlgnevusi. Majandusliku olukorraga on seotud lapsevanemate tööhõive, mis hõlmab enda alla vanemate töötamise olukorra kaardistamist. Sealhulgas on vajalik selgitada välja, milline on vanemate töökorraldus, millist mõju avaldab vanemate töötamine lapsele. Siinkohal on oluline tähelepanu pöörata vanematele, kes viibivad töö tõttu pikalt lapsest eemal. Samuti kuulub tööhõive alla lapse enda töötamine ja töökogemuse mõju lapsele endale.
Majandusliku olukorra kaitse- ja riskitegureid aitavad välja selgitada järgnevad küsimused.
- Milline on vanemate töösuhe või tegevusala (nt kindel töökoht, ajutine töökoht, täis- või osaajaga töökoht, ettevõtja, tööotsija, õpilane, pikaajaliselt haige või (eel)pensionil)?
- Kas esineb töötamist takistavaid tegureid?
- Milline on vanemate töökorraldus?
- Kas vanemad soovivad töötada, on töökohaga rahul või vahetavad sageli töökohti või ei soovi tegelikult töötada?
- Kas tööd otsivad pereliikmed saavad toetust, nõustamist või koolitust?
- Kas üks või mõlemad vanemad töötavad elukohast kaugel või ebasobiva töögraafikuga?
- Kuidas on tagatud laste hoidmine või koolilaste eest hoolitsemine, kui vanemad töötavad või õpivad?
- Milline on perekonna majanduslik olukord lühemas ja pikemas perspektiivis (sissetulekud, toetused, väljaminekud, rahalised kohustused)?
- Kas pere vajab toimetulekuks kõrvalist abi?
- Kas ja kust ta seda saab?
- Kas pere sissetulek on piisav, pere eelarve on tasakaalus ja tulud katavad kulutused?
- Kas pere eelarves arvestatakse piisavalt laste vajadustega?
- Kas eluasemekulude eest tasutakse õigeaegselt; kas on tekkinud võlgu? Kas pere oskab majandada oma võimaluste piires?
- Kas perel on võlgu/laene/liisinguid? Ebamõistlikke laene, tasumata trahve?
- Kas mõne pereliikme vastu on algatatud võlgade sissenõudmine?
- Kas pere vajab täiendavaid toetusi?
- Kas pere kardab ootamatuid kulutusi (nt mõne kodumasina remont, õnnetusjuhtumid)?
- Kas laps saab taskuraha, osaleda huvitegevuses, uusi riideid?
- Kas lapsel on oma pangakonto?
- Kas laps on pere rahaasjadesse kaasatud, kas talle õpetatakse igapäevast rahakasutamist?
Tabel 17. Majandusliku olukorra peamised kaitse- ja riskitegurid
| Kaitsetegurid | Riskitegurid |
| Lapsevanemad on haritud, mille tulemusena nad kohanevad tööturul kiiresti ja mis avaldab positiivset mõju lapsele stabiilsete elutingimuste ja majandusliku olukorra loomisele. Vanemad töötavad. | |
| Perekonna majanduslik olukord on turvaline ja stabiilne. Lapsevanemad oskavad majanduslikult planeerida ning perekonna sissetulekud ja väljaminekud on eelarvestatud. | |
| Lapsevanemad tulevad laenude tagasimaksmisega iseseisvalt toime. | |
| Pere majanduslik olukord ei sõltu igakuistest sotsiaal- ja peretoetustest. Perel on olemas püsisissetulekud. | |
| Laps töötab ise seaduses sätestatud ja lubatud alustel ja see ei mõjuta tema õppimist, huvitegevust ja puhkamist. |
Viimati uuendatud 23.04.2025
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.04.2026