Laste ja perede toetamise eelduseks on nende asjakohane hindamine.
Lapse heaolu hindamise käsiraamat ja kolmnurk on lastekaitsetöötajatele peamine töövahend, mis abistab spetsialiste laste abivajaduse hindamisel.
Materjalid
Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.
Käsiraamatu sisu haldab sotsiaalkindlustusamet. Kui sul on käsiraamatu osas mõtteid või ettepanekuid, siis kirjuta:
Ketlin Lepikult
„Turvalisuse märgid“ (ingl k „Signs of Safety“) on pidevalt arenev lahenduskeskne lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, mis töötati välja 1990. aastatel Lääne-Austraalias. Mudeli loojateks olid Steve Edwards ja Andrew Turnell koostöös paljude praktikutega. Praegu kasutakse mudelit laialdaselt üle maailma, näiteks Iirimaal, Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Rootsis jm.
2024. aastal tegi HAAP Consulting sotsiaalministeeriumi tellimusel analüüsi, milles uuriti toimivaid juhtumikorralduse mudeleid eri riikides. Snalüüsi tulemusena leiti, et üks sobivaimaid mudeleid Eesti lastekaitsesüsteemi toetamiseks on „Turvalisuse märgid“.
Mudel suunab süsteemselt toetama lapse turvalisust ja heaolu, hoiab keskmes last ja tema pere ning nende osalust. „Turvalisuse märgid“ aitab turvalisuse tagamiseks vajaliku muutuse käivitamiseks luua usaldusliku koostöösuhte pere ja tema lähivõrgustikuga. Abistavate tööriistade ja mõtestatud vestluste kaudu leitakse lahendused, mis on pere enda loodud ning tänu sellele kestlikud ka pikemas perspektiivis.
„Turvalisuse märkides“ kasutatavad lähenemisviisid aitavad last kaasata nii, et tema osalus oleks aktiivne ja mõtestatud. Mudel annab tööriistad, mis teevad keerulised teemad arusaadavaks, et lapsel oleks kergem toimuvat mõista. Samuti pakub viise, kuidas laps saab turvaliselt kogemust väljendada nii, et lapse mõtted ja tunded oleksid täiskasvanute jaoks arusaadavamad. See aitab vanemal mõista lapse kogemust ning see omakorda suurendab vanema valmidust lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalikeks muutusteks.
"Turvalisuse märgid" toob oma süsteemse lähenemisega lastekaitsetöösse avatust ja struktuuri, mis toetab lastekaitsetöötajate edukat toimetulemist vastutusrohke ja intensiivse tööga. Teiste riikide kogemus näitab, et selle juhtumikorralduse mudelile omane lähenemine ja süsteem suurendavad lastekaitsetöötajate töörahulolu ning toetavad professionaalset arengut.
Selles juhtumikorralduse mudelis on oluline roll juhtidel, kes oma meeskonda toetades on samuti lahenduskesksed, orienteeritud eelkõige tugevustele ning kujundavad õppiva organisatsiooni kultuuri mõttelaadi. Juhtide toetamiseks ja arendamiseks sellel teel on õppeprogrammis suur rõhuasetus ka juhtide koolitamisel.
Alates 2025. a märtsist osalevad „Turvalisuse märkide“ pilootprojektis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Tartu linnavalitsus, Saaremaa vald, Saue vald, Tori vald ning Viljandi vald. Mudeli õppimise ja testimise esimesel aastal oli rõhk „Turvalisuse märkide“ põhimõtete ja mudeli tundmaõppimisel, baas- ja jätkukoolituse läbimisel, organisatsiooni juhtide ja sisekoolitajate arendamisel ning kvaliteedimõõdikute väljatöötamisel. 2026. aastal keskendutakse juba õpitu rakendamisele, saadud teadmiste ja oskuste lihvimisele ning kinnistamisele.
2026. aastal teeme ettevalmistusi teiseks „Turvalisuse märkide“ rakendamise etapiks aastatel 2027–2029, kus mudeli väljaõppega saavad liituda juba järgmised omavalitsused.
„Turvalisuse märkidega“ seotud küsimustega palume ühendust võtta laste heaolu osakonna peaspetsialisti Eve Terasega e-posti aadressil [email protected].
Projekti rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ vahenditest.
""
8.3.3. Elutingimused
Lapse kasvukeskkond, elukoha stabiilsus ja tingimused elukohas mõjutavad nii lapse vaimset kui ka füüsilist arengut. Sage elukoha vahetus võib viidata sügavatele pereprobleemidele, kuid võib olla ka lapse probleemide üheks peamiseks põhjustajaks. Elutingimuste hindamisel tuleb tähelepanu pöörata eluruumi kuuluvusele ehk kas tegemist on pere omandisse kuuluva elupinnaga või üüripinnaga. Samuti hinnata millised on olmetingimused, ruumijaotus, sisustus ning millises piirkonnas/kogukonnas elatakse. Elutingimusi hinnates peab tekkima hinnang sellele, kas antud eluase ning elutingimused moodustavad lapse jaoks sobiva kasvukeskkonna, kus lapsele on tagatud vajaminev areng ning turvalisus. Vajalik on meeles pidada, et elutingimused võivad avaldada mõju lapse kasvatamisele ning lapse ja lapsevanemate vahelistele suhtele.
Elutingimuste kaitse- ja riskitegureid aitavad välja selgitada järgnevad küsimused.
- Mis tüüpi on pere eluruum (eramaja, korter, ridaelamu)?
- Kas eluruumi üüritakse, kas on üürileping (tähtajaline, tähtajatu)?
- Kas eluruum on seotud laenude/liisingutega?
- Missugune on eluruumi seisukord (katus, aknad, uksed, põrandad, trepid, küttekolded, elektrisüsteem)?
- Kas eluruumis on toimiv veevärk ja kanalisatsioon, kuidas saadakse sooja vett?
- Missugused on eluruumi kütmisvõimalused ja nende seisukord (ja kütte varu)?
- Missugused on pesemisvõimalused ja tualettruumi kasutamise võimalused ja nende seisukord?
- Missugused on tingimused toidu valmistamiseks ja säilitamiseks?
- Kui palju isikuid elab koos, kas eluruum on üle rahvastatud?
- Kas eluase sobib lapsele või tuleks seda kohandada?
- Kas igal pereliikmel on piisavalt ruumi, vajadusel ka eraldumiseks?
- Kas majapidamises on vajalikud esemed (nt söögilaud-toolid, nõud ja köögiriistad, riidekapp)?
- Kas igal lapsel on oma tuba või voodi, mängimis- või õppimiskoht (laud, tool, kapp/sahtel oma asjade hoidmiseks)?
- Kas perel on esmavajalikud kodumasinad: tolmuimeja, pesumasin, elektroonikaseadmed?
- Missugune on eluruumide puhtus?
- Kas korteris suitsetatakse ?
- Kas eluase asub linnas või looduskeskkonnas?
- Kas on oma hoov, kas lähedal asub park/ mänguväljak, kas on võimalus veeta vaba aega looduses?
- Kuidas tunnetavad laps ja vanemad heaolu ja turvalisust piirkonnas? Kas piirkonda seostatakse kõrge kuritegevusega?
- Milline on ligipääs teenustele ja ressurssidele (nt kauplus, mänguväljak, raamatukogu, lasteaed, kool, vaba aja veetmise asutus, polikliinik, apteek, ühistransport)?
Tabel 16. Elutingimuste peamised kaitse- ja riskitegurid
| Kaitsetegurid | Riskitegurid |
| Lapsele on tagatud stabiilne kasvukeskkond. Laps kasvab ühes stabiilses kohas, kus ta tunneb ennast turvaliselt. | Lapsel puudub stabiilne kasvukeskkond. Laps vahetab tihti elukohta või liigub kahe lahuselava lapsevanema eluaseme vahet, mis on lapsele koormavaks. |
| Kasvukeskkond vastab lapse vajadustele. Lapsel on oma magamisase, õppimisnurk ja võimalus eraldumiseks teistest perekonnaliikmetest. | Laps elab puudulikes elamistingimustes. Elutingimused ei ole lapse jaoks sobilikud, elamispind on üle rahvastatud, mille tulemusena puudub lapse magamisase või õppimisnurk vms. |
Viimati uuendatud 23.04.2025
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.04.2026