Laste ja perede toetamise eelduseks on nende asjakohane hindamine.
Lapse heaolu hindamise käsiraamat ja kolmnurk on lastekaitsetöötajatele peamine töövahend, mis abistab spetsialiste laste abivajaduse hindamisel.
Materjalid
Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.
Käsiraamatu sisu haldab sotsiaalkindlustusamet. Kui sul on käsiraamatu osas mõtteid või ettepanekuid, siis kirjuta:
Ketlin Lepikult
„Turvalisuse märgid“ (ingl k „Signs of Safety“) on pidevalt arenev lahenduskeskne lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, mis töötati välja 1990. aastatel Lääne-Austraalias. Mudeli loojateks olid Steve Edwards ja Andrew Turnell koostöös paljude praktikutega. Praegu kasutakse mudelit laialdaselt üle maailma, näiteks Iirimaal, Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Rootsis jm.
2024. aastal tegi HAAP Consulting sotsiaalministeeriumi tellimusel analüüsi, milles uuriti toimivaid juhtumikorralduse mudeleid eri riikides. Snalüüsi tulemusena leiti, et üks sobivaimaid mudeleid Eesti lastekaitsesüsteemi toetamiseks on „Turvalisuse märgid“.
Mudel suunab süsteemselt toetama lapse turvalisust ja heaolu, hoiab keskmes last ja tema pere ning nende osalust. „Turvalisuse märgid“ aitab turvalisuse tagamiseks vajaliku muutuse käivitamiseks luua usaldusliku koostöösuhte pere ja tema lähivõrgustikuga. Abistavate tööriistade ja mõtestatud vestluste kaudu leitakse lahendused, mis on pere enda loodud ning tänu sellele kestlikud ka pikemas perspektiivis.
„Turvalisuse märkides“ kasutatavad lähenemisviisid aitavad last kaasata nii, et tema osalus oleks aktiivne ja mõtestatud. Mudel annab tööriistad, mis teevad keerulised teemad arusaadavaks, et lapsel oleks kergem toimuvat mõista. Samuti pakub viise, kuidas laps saab turvaliselt kogemust väljendada nii, et lapse mõtted ja tunded oleksid täiskasvanute jaoks arusaadavamad. See aitab vanemal mõista lapse kogemust ning see omakorda suurendab vanema valmidust lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalikeks muutusteks.
"Turvalisuse märgid" toob oma süsteemse lähenemisega lastekaitsetöösse avatust ja struktuuri, mis toetab lastekaitsetöötajate edukat toimetulemist vastutusrohke ja intensiivse tööga. Teiste riikide kogemus näitab, et selle juhtumikorralduse mudelile omane lähenemine ja süsteem suurendavad lastekaitsetöötajate töörahulolu ning toetavad professionaalset arengut.
Selles juhtumikorralduse mudelis on oluline roll juhtidel, kes oma meeskonda toetades on samuti lahenduskesksed, orienteeritud eelkõige tugevustele ning kujundavad õppiva organisatsiooni kultuuri mõttelaadi. Juhtide toetamiseks ja arendamiseks sellel teel on õppeprogrammis suur rõhuasetus ka juhtide koolitamisel.
Alates 2025. a märtsist osalevad „Turvalisuse märkide“ pilootprojektis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Tartu linnavalitsus, Saaremaa vald, Saue vald, Tori vald ning Viljandi vald. Mudeli õppimise ja testimise esimesel aastal oli rõhk „Turvalisuse märkide“ põhimõtete ja mudeli tundmaõppimisel, baas- ja jätkukoolituse läbimisel, organisatsiooni juhtide ja sisekoolitajate arendamisel ning kvaliteedimõõdikute väljatöötamisel. 2026. aastal keskendutakse juba õpitu rakendamisele, saadud teadmiste ja oskuste lihvimisele ning kinnistamisele.
2026. aastal teeme ettevalmistusi teiseks „Turvalisuse märkide“ rakendamise etapiks aastatel 2027–2029, kus mudeli väljaõppega saavad liituda juba järgmised omavalitsused.
„Turvalisuse märkidega“ seotud küsimustega palume ühendust võtta laste heaolu osakonna peaspetsialisti Eve Terasega e-posti aadressil [email protected].
Projekti rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ vahenditest.
""
6.2. Koostöösuhte loomine lapsevanemaga abivajaduse hindamise protsessis
Lapsevanemate või last kasvatavate isikute ja lastekaitsetöötaja omavaheline koostöö saavutamine on üks olulisemaid tegureid abivajaduse hindamise protsessis. Seda põhjusel, et edukas koostöösuhe tagab juhtumi võimaliku lahendamise, mille tulemusena lapse abivajadus väheneb. Siin on oht, et koostöösuhte saavutamine lapsevanematega saab lastekaitsetöötaja jaoks peamiseks eesmärgiks ning lapse huvid võivad jääda tahaplaanile. Selle vältimiseks peab teadvustama, et isegi kui koostöö saavutamine lapsevanematega ei õnnestu, on vajalik lapse huvidest lähtuvalt edasi tegutseda ja jätkata juhtumikorraldusega.
Enamasti tunnevad lapsevanemad oma last kõige paremini ja omavad oma lapse kohta kõige olulisemat ja täpsemat informatsiooni. Samuti on oluline, et lapsevanemad teadvustaksid ja mõistaksid lapsega seotud probleeme. Lapse abistamist tagab edu kui lapsevanemad ja lastekaitsetöötajad mõistavad probleemi ühtemoodi ja saavad kõik osapooled mõistavad milliste abimeetmete rakendamise kaudu on võimalik abivajava lapse olukord lahendada.11
Lapsevanemad peavad lastekaitsetöötajale, kes on nende jaoks võõras isik, rääkima teemadest millest nad tegelikult ei soovi rääkida. Ainuüksi lastekaitsetöötaja telefonikõne võib lapsevanema jaoks olla hirmutav. Selle vältimiseks on lastekaitsetöötaja kui spetsialisti ülesanne luua keskkond, kus lapsevanemad tunnevad ennast mugavalt, vabalt ning turvaliselt.
Koostöösuhet lapsevanemaga aitavad luua:
1. Inimlik lähenemine ja suhtlus – lastekaitsetöötaja poolne soov õppida lapsevanemat tundma. Siinkohal on oluline roll lastekaitsetöötaja empaatial, kuulamisoskustel. Väljendada lapsevanemate suhtes austust ja lugupidavat suhtumist.
2. Tugevustele tähelepanu pööramine – keskendutakse esil olevatele ressurssidele ja nendele toetudes sõnastatakse eesmärgid.
3. Lastekaitsetöötaja optimistlikkus eeldatava tulemuse üle – lastekaitsetöötaja näeb, et antud olukorda on võimalik lahendada ja last ning tema pere aidata.11
4. Lapsevanematel on võimalik väljendada oma mõtteid ja tundeid – neil võimaldatakse vabalt rääkida, väljendada oma kõiki mõtteid ja emotsioone. Taoline vaba väljendamine aitab luua usalduslikku keskkonda ja lapsevanemad tunnevad ennast lastekaitsetööta läheduses mugavalt ja turvaliselt. Juhul, kui lapsevanem tunneb ennast turvaliselt, siis ta on võimeline ise mõtestama ka eesmärke ja etappe, mida võiks teha, et lapse abivajadus väheneks.
5. Võrdne rollijaotus – lapsevanem teab enda ja oma lapse elu kõige paremini. Lastekaitsetöötaja peab teadvustama, et vaatama spetsialistidele mitmetele kogemustele sarnase juhtumiga, on iga laps, lapsevanema ja esil olev probleem unikaalne. Seetõttu on lapsevanem oma elu ekspert, mitte lastekaitsetöötaja.
11 Holland. S (2011). Child & Family Assesment in Socal Work Practice. 2nd edition
Viimati uuendatud 07.04.2025
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.04.2026