Laste ja perede toetamise eelduseks on nende asjakohane hindamine.
Lapse heaolu hindamise käsiraamat ja kolmnurk on lastekaitsetöötajatele peamine töövahend, mis abistab spetsialiste laste abivajaduse hindamisel.
Materjalid
Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.
Käsiraamatu sisu haldab sotsiaalkindlustusamet. Kui sul on käsiraamatu osas mõtteid või ettepanekuid, siis kirjuta:
Ketlin Lepikult
„Turvalisuse märgid“ (ingl k „Signs of Safety“) on pidevalt arenev lahenduskeskne lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, mis töötati välja 1990. aastatel Lääne-Austraalias. Mudeli loojateks olid Steve Edwards ja Andrew Turnell koostöös paljude praktikutega. Praegu kasutakse mudelit laialdaselt üle maailma, näiteks Iirimaal, Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Rootsis jm.
2024. aastal tegi HAAP Consulting sotsiaalministeeriumi tellimusel analüüsi, milles uuriti toimivaid juhtumikorralduse mudeleid eri riikides. Snalüüsi tulemusena leiti, et üks sobivaimaid mudeleid Eesti lastekaitsesüsteemi toetamiseks on „Turvalisuse märgid“.
Mudel suunab süsteemselt toetama lapse turvalisust ja heaolu, hoiab keskmes last ja tema pere ning nende osalust. „Turvalisuse märgid“ aitab turvalisuse tagamiseks vajaliku muutuse käivitamiseks luua usaldusliku koostöösuhte pere ja tema lähivõrgustikuga. Abistavate tööriistade ja mõtestatud vestluste kaudu leitakse lahendused, mis on pere enda loodud ning tänu sellele kestlikud ka pikemas perspektiivis.
„Turvalisuse märkides“ kasutatavad lähenemisviisid aitavad last kaasata nii, et tema osalus oleks aktiivne ja mõtestatud. Mudel annab tööriistad, mis teevad keerulised teemad arusaadavaks, et lapsel oleks kergem toimuvat mõista. Samuti pakub viise, kuidas laps saab turvaliselt kogemust väljendada nii, et lapse mõtted ja tunded oleksid täiskasvanute jaoks arusaadavamad. See aitab vanemal mõista lapse kogemust ning see omakorda suurendab vanema valmidust lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalikeks muutusteks.
"Turvalisuse märgid" toob oma süsteemse lähenemisega lastekaitsetöösse avatust ja struktuuri, mis toetab lastekaitsetöötajate edukat toimetulemist vastutusrohke ja intensiivse tööga. Teiste riikide kogemus näitab, et selle juhtumikorralduse mudelile omane lähenemine ja süsteem suurendavad lastekaitsetöötajate töörahulolu ning toetavad professionaalset arengut.
Selles juhtumikorralduse mudelis on oluline roll juhtidel, kes oma meeskonda toetades on samuti lahenduskesksed, orienteeritud eelkõige tugevustele ning kujundavad õppiva organisatsiooni kultuuri mõttelaadi. Juhtide toetamiseks ja arendamiseks sellel teel on õppeprogrammis suur rõhuasetus ka juhtide koolitamisel.
Alates 2025. a märtsist osalevad „Turvalisuse märkide“ pilootprojektis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Tartu linnavalitsus, Saaremaa vald, Saue vald, Tori vald ning Viljandi vald. Mudeli õppimise ja testimise esimesel aastal oli rõhk „Turvalisuse märkide“ põhimõtete ja mudeli tundmaõppimisel, baas- ja jätkukoolituse läbimisel, organisatsiooni juhtide ja sisekoolitajate arendamisel ning kvaliteedimõõdikute väljatöötamisel. 2026. aastal keskendutakse juba õpitu rakendamisele, saadud teadmiste ja oskuste lihvimisele ning kinnistamisele.
2026. aastal teeme ettevalmistusi teiseks „Turvalisuse märkide“ rakendamise etapiks aastatel 2027–2029, kus mudeli väljaõppega saavad liituda juba järgmised omavalitsused.
„Turvalisuse märkidega“ seotud küsimustega palume ühendust võtta laste heaolu osakonna peaspetsialisti Eve Terasega e-posti aadressil [email protected].
Projekti rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ vahenditest.
""
8.1.4. Peresisesed ja -välised suhted
Perekondlikud ja perevälised suhted puudutavad lapse empaatia arengut ja lapse võimet panna end kellegi teise olukorda. Antud valdkonna juurde kuuluvad stabiilse ja kiindumusliku suhte olemasolu lapsevanematega/hooldajatega, head suhted õdede-vendadega. Samuti on lapse arenguks oluline eakohaste sõprussuhete olemasolu ja nende tähtsuse kasvamine.
Hoolivad ja kaitsvad suhted perekonnas on lapse jaoks äärmiselt olulised. Läbi selle, kuidas lapse tundeid märgatakse ja nendega arvestatakse, areneb ka lapsel empaatia teiste inimeste vastu. Lapse ja vanemate vaheline tugev kiindumussuhe kujuneb siis, kui vanemad on emotsionaalselt kohal ja tagatud on lapsele vajaminev hoolitsus ja hoolimine. Lapsel võib kujuneda tugev kiindumus mitme hooldaja vastu. Lapse jaoks on lapsevanematega võrdväärselt olulised suhted õdede-vendadega.
Peresiseseid ja -väliseid suhteid on koos lapsega hea välja selgitada kasutades ökokaardi tööriista. Ökokaart on leitav antud lehe tööriistakastist lapse abivajaduse hindamise alt.
Peresiseste- ja väliste suhete kaitse- ja riskitegureid aitavad välja selgitada alljärgnevad küsimused:
Imikud 0-2:
Kas imik väljendab kiindumust vanemate suhtes?
Kas väikelaps eristab tuttavaid ja võõraid inimesi?
Milline on lapse ja lapsevanema kiindumussuhe?
Väikelaps 2-5:
Millised on lapse suhted ja kontakt vanematega?
Kas väikelaps mängid eakaaslastega?
Kuidas lapsevanemad lohutavad last nutu korral?
Kuidas laps käitub vanematega koos olles?
Kas lapsevanem käitub lapse suhtes tõrjuvalt ja eemale lükkavalt?
Varane kooliiga 6-9:
Milline on lapse kontakt lahuselava vanema ja tema perega?
Kas laps tunneb, et ta saab vanematelt armastust, soojust ja hellust?
Kas laps peab oma vanemaid rangeteks ja tõrjuvateks?
Kas laps saab vanematega rääkida oma muredest, mõtetest ja küsida abi?
Keskmine kooliiga 10-12:
Kas laps tunneb, et vanemad kuulavad, kaitsevad, lohutavad ja toetavad teda?
Kas laps saab vanemate või kellegi teisega avatult rääkida oma perekonnaga seotud muredest?
Millised nõudmised ja ootused on vanemad lapsele seadnud?
Millised on lapse oskused luua ja hoida sõprussuhteid?
Kas laps hoiab distantsi täiskasvanutega, keda ta ei tunne?
Kas laps on tundnud hirmu oma vanemate või teiste pereliikmete ees?
Kas laps on olnud tunnistajaks vanemate või teiste isikute vahelisele vägivallale?
Kas laps on näinud pealt seksuaalakte või nendes osalenud?
Teismeiga 12-18:
Kas laps saab vanemate või kellegi teisega avatult rääkida oma perekonnaga seotud muredest?
Milline ülevaade on vanematel lapse internetikäitumisest?
Kas laps tunneb, et vanemad hoolivad tema tegemistest internetis, kuid samas austavad tema privaatsust?
Kas vanemate seatud ootused ja nõudmised on mõistlikud?
Kas lapsevanemad piiravad last tema valikutes (sõbrad, huviharidus)?
Kas lapsel esineb raskusi sõprussuhete hoidmisega?
Millised on lapse suhted kõige lähedasemate isikute (sh pereliikmed ja sõbrad)?
Kas laps vastutab ebamõistikul määral õdede-vendade, igapäevaste kodutööde või muude praktiliste tööde eest?
Kas laps peab ennast emotsionaalselt vastutavaks oma vanemate eest (vanemate lohutamine, täiskasvanute vaheliste konfliktide lahendamine)?
Kas lapse ja pereliikmete vahel esineb tõsiseid konflikte? Kas on esinenud lapse seksuaalset väärkohtlemist?
Tabel 8. Peamised peresisesed ja -välised kaitse- ja riskitegurid
| Kaitsetegurid | Riskitegurid |
| Lapsel on usaldusväärsed, ettearvatavad ja püsivad suhted vanematega. Lapsel on olemas stabiilsus ja kindlustunne perekonnas. Lapsevanemad austavad last, teda toetades ja julgustades. | Ambivalentne ja ebajärjepidev suhe vanematega. Põhjuseks võivad olla muuhulgas vanemate vaimse tervise probleemid, sõltuvusprobleemid, lähisuhtevägivald või lapse hooletusse jätmine. |
| Prosotsiaalsed pere – ja perevälised suhted. Suhetes väljendatakse heasoovilikkust teiste inimeste suhtes: aitamine, jagamine ja koostöö. Lapse läbisaamine eakaaslastega on hea. | Lapsel esinevad probleemid suhetes eakaaslastega, koolikiusamist. Leiab aset internetivahendusel kius. Leiab aset ahistamine, kiusamine ja vägivald koolis. |
| Last ümbritsevad lapse jaoks turvalised ja lapsest hoolivad inimesed. | Laps on kogenud füüsilist ja vaimset vägivalda. Last koheldakse alandavalt, teda halvustades või tekitades tahtlikult talle emotsionaalseid kahjustusi. Last karistatakse ebamõistlikult või lapse vabadust on piiratud tahtevastaselt (isoleerimine sotsiaalsest suhtlusest või eakohastest tegevustest). Lapsel esinevad psühhosomaatilised häired ja nendel on seose peresiseste-või välisete probleemsete suhetega. |
| Lahutuse korral on vanemate omavaheline läbisaamine hea ja hooldusõiguse teostamine lähtub lapse huvidest. | Pidevad konfliktid lahus elavate vanemate vahel. Vanemate vahel puudub koostöö, mille tõttu ei lähtuda lapse huvist. |
| Laps ei ole kogenud füüsilist ega vaimset vägivalda. | Laps on kogenud või näinud pealt vägivalda. Vägivalda pealt näinud laps on vägivalla ohver. Sõltuvalt lapse kultuurilisest taustast võib teda ohustada ka auga seotud vägivald või surve, mis on kollektiivse tegevuse tulemus. Last ei lubata kultuurilistel või religioosetel põhjusel ühisüritustele. |
| Laps ei ole kogenud seksuaalset väärkohtlemist. | Lapsel on oht seksuaalsele kuritarvitamisele või ärakasutamisele. Laps võib olla kogenud seksuaalset väärkohtlemist. Laps on kuulnud verbaalseid seksuaalseid vihjeid. Teise isiku enese paljastamine lapse juuresolekul või lapsega koos pornograafia vaatamine. Seksuaalse väärkohtlemisega kaasneb füüsiline vägivald. Aset on leidnud lapse kauplemine seksuaalsel eesmärgil, sealhulgas pildid ja videod. |
Viimati uuendatud 09.04.2025
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.04.2026