Laste ja perede toetamise eelduseks on nende asjakohane hindamine.
Lapse heaolu hindamise käsiraamat ja kolmnurk on lastekaitsetöötajatele peamine töövahend, mis abistab spetsialiste laste abivajaduse hindamisel.
Materjalid
Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.
Käsiraamatu sisu haldab sotsiaalkindlustusamet. Kui sul on käsiraamatu osas mõtteid või ettepanekuid, siis kirjuta:
Ketlin Lepikult
„Turvalisuse märgid“ (ingl k „Signs of Safety“) on pidevalt arenev lahenduskeskne lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, mis töötati välja 1990. aastatel Lääne-Austraalias. Mudeli loojateks olid Steve Edwards ja Andrew Turnell koostöös paljude praktikutega. Praegu kasutakse mudelit laialdaselt üle maailma, näiteks Iirimaal, Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Rootsis jm.
2024. aastal tegi HAAP Consulting sotsiaalministeeriumi tellimusel analüüsi, milles uuriti toimivaid juhtumikorralduse mudeleid eri riikides. Snalüüsi tulemusena leiti, et üks sobivaimaid mudeleid Eesti lastekaitsesüsteemi toetamiseks on „Turvalisuse märgid“.
Mudel suunab süsteemselt toetama lapse turvalisust ja heaolu, hoiab keskmes last ja tema pere ning nende osalust. „Turvalisuse märgid“ aitab turvalisuse tagamiseks vajaliku muutuse käivitamiseks luua usaldusliku koostöösuhte pere ja tema lähivõrgustikuga. Abistavate tööriistade ja mõtestatud vestluste kaudu leitakse lahendused, mis on pere enda loodud ning tänu sellele kestlikud ka pikemas perspektiivis.
„Turvalisuse märkides“ kasutatavad lähenemisviisid aitavad last kaasata nii, et tema osalus oleks aktiivne ja mõtestatud. Mudel annab tööriistad, mis teevad keerulised teemad arusaadavaks, et lapsel oleks kergem toimuvat mõista. Samuti pakub viise, kuidas laps saab turvaliselt kogemust väljendada nii, et lapse mõtted ja tunded oleksid täiskasvanute jaoks arusaadavamad. See aitab vanemal mõista lapse kogemust ning see omakorda suurendab vanema valmidust lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalikeks muutusteks.
"Turvalisuse märgid" toob oma süsteemse lähenemisega lastekaitsetöösse avatust ja struktuuri, mis toetab lastekaitsetöötajate edukat toimetulemist vastutusrohke ja intensiivse tööga. Teiste riikide kogemus näitab, et selle juhtumikorralduse mudelile omane lähenemine ja süsteem suurendavad lastekaitsetöötajate töörahulolu ning toetavad professionaalset arengut.
Selles juhtumikorralduse mudelis on oluline roll juhtidel, kes oma meeskonda toetades on samuti lahenduskesksed, orienteeritud eelkõige tugevustele ning kujundavad õppiva organisatsiooni kultuuri mõttelaadi. Juhtide toetamiseks ja arendamiseks sellel teel on õppeprogrammis suur rõhuasetus ka juhtide koolitamisel.
Alates 2025. a märtsist osalevad „Turvalisuse märkide“ pilootprojektis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Tartu linnavalitsus, Saaremaa vald, Saue vald, Tori vald ning Viljandi vald. Mudeli õppimise ja testimise esimesel aastal oli rõhk „Turvalisuse märkide“ põhimõtete ja mudeli tundmaõppimisel, baas- ja jätkukoolituse läbimisel, organisatsiooni juhtide ja sisekoolitajate arendamisel ning kvaliteedimõõdikute väljatöötamisel. 2026. aastal keskendutakse juba õpitu rakendamisele, saadud teadmiste ja oskuste lihvimisele ning kinnistamisele.
2026. aastal teeme ettevalmistusi teiseks „Turvalisuse märkide“ rakendamise etapiks aastatel 2027–2029, kus mudeli väljaõppega saavad liituda juba järgmised omavalitsused.
„Turvalisuse märkidega“ seotud küsimustega palume ühendust võtta laste heaolu osakonna peaspetsialisti Eve Terasega e-posti aadressil [email protected].
Projekti rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ vahenditest.
""
3.1. Abivajavast lapsest teate vastuvõtmine
Teade abivajavast lapsest võib kohalikule omavalitsuse lastekaitsetöötajani jõuda vabas ja suulises vormis, ametliku teatena või muul viisil. Teade, sõltumata selle vormist, tuleb lastekaitsetöötajal registreerida STARis. Lasteabitelefonilt ja politseilt saabuvad teated jõuavad lastekaitsetöötajani läbi STARi automaatselt. Juhul, kui abivajava lapsega on kohalikul omavalitsusel olemas varasem kokkupuude, siis on soovitatav uus saabunud teade abivajavast lapsest siduda olemasoleva menetlusega STARis.
Abivajavast lapsest teate vastuvõtmine ja registreerimine aitab tagada teate menetlemise lastekaitseseaduses ettenähtud aja jooksul. LasteKS § 29 lg 3 alusel peab kohalik omavalitsus kümne päeva möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest tegema otsuse juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule. Eelnimetatud aja jooksul on lastekaitsetöötajal vajalik kokku koguda lapse heaolu eelhindamiseks vajaminev informatsioon.
Suuliselt saabuva teate vastuvõtmise hetkel on oluline koguda kokku võimalikult faktiline ja täpne informatsioon, mis kirjeldab lapse abivajadust ja olukorda. Hädaohus olevate laste puhul võib teate vastuvõtmisel saadav informatsioon olla määrava tähtsusega, et abistada viivitamatult last ning vajaduse korral toimetada laps ohututesse tingimustesse kuni ohu möödumiseni.
Täiendava informatsiooni saamiseks on soovitatav küsida teatajalt lisaküsimusi, mis on abiks lapse abivajaduse määratlemisel ja eelhindamise teostamisel. Teate vastuvõtmisel esitatavad küsimused võivad olla:
1. Kuidas kirjeldate lapse seisundit ja olukorda?
2. Kas Teie arvates on laps otseselt ohus? Kui jah, siis milles antud oht seisneb?
3. Kas teate kus laps praegusel hetkel viibib?
4. Kas peres on veel lapsi? Kui jah, siis mitu ning millises vanuses?
5. Kas laps on teadlik, et Teie teate tema olukorrast?
6. Kas laps on teadlik, et Teie annate temast teada?
7. Kas olete antud lapse osas varsemalt veel kellegi poole pöördunud?
8. Kas soovite teate edastamisel jääda anonüümseks?
Juhul kui lastekaitsetöötajale saabuv kirjalik teade abivajavast lapsest sisaldab vähesel määral informatsiooni ning ei võimalda määratleda konkreetset abivajavat isikut ja abivajadust, on lastekaitsetöötajal vajalik see võimalikult kiiresti välja selgitada. Võimaluse korral küsida telefonivestluse vahendusel teatajatelt täiendavalt lisainformatsiooni. STARi on võimalik sisestada teade abivajava lapse kohta, kelle isik ei ole teate edastamisel hetkel teada. Sel juhul on tegemist anonüümse lapsega. Hiljem, lisainformatsiooni saamisel, on võimalik STARis varasemalt anonüümne laps isikustada.
Vaatamata teate edastamise vormile peab teate vastuvõtmise hetkel lastekaitsetöötaja määratlema, kas tegemist on abivajava või hädaohus oleva lapsega (vt joonis 1). Antud määratlust tehes tugineb lastekaitsetöötaja teate edastamisel saadud informatsioonile.
Joonis 1. Abivajavast lapsest teate vastuvõtmine
Viimati uuendatud 26.03.2025
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.04.2026