Laste ja perede toetamise eelduseks on nende asjakohane hindamine.
Lapse heaolu hindamise käsiraamat ja kolmnurk on lastekaitsetöötajatele peamine töövahend, mis abistab spetsialiste laste abivajaduse hindamisel.
Materjalid
Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.
Käsiraamatu sisu haldab sotsiaalkindlustusamet. Kui sul on käsiraamatu osas mõtteid või ettepanekuid, siis kirjuta:
Ketlin Lepikult
„Turvalisuse märgid“ (ingl k „Signs of Safety“) on pidevalt arenev lahenduskeskne lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, mis töötati välja 1990. aastatel Lääne-Austraalias. Mudeli loojateks olid Steve Edwards ja Andrew Turnell koostöös paljude praktikutega. Praegu kasutakse mudelit laialdaselt üle maailma, näiteks Iirimaal, Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Rootsis jm.
2024. aastal tegi HAAP Consulting sotsiaalministeeriumi tellimusel analüüsi, milles uuriti toimivaid juhtumikorralduse mudeleid eri riikides. Snalüüsi tulemusena leiti, et üks sobivaimaid mudeleid Eesti lastekaitsesüsteemi toetamiseks on „Turvalisuse märgid“.
Mudel suunab süsteemselt toetama lapse turvalisust ja heaolu, hoiab keskmes last ja tema pere ning nende osalust. „Turvalisuse märgid“ aitab turvalisuse tagamiseks vajaliku muutuse käivitamiseks luua usaldusliku koostöösuhte pere ja tema lähivõrgustikuga. Abistavate tööriistade ja mõtestatud vestluste kaudu leitakse lahendused, mis on pere enda loodud ning tänu sellele kestlikud ka pikemas perspektiivis.
„Turvalisuse märkides“ kasutatavad lähenemisviisid aitavad last kaasata nii, et tema osalus oleks aktiivne ja mõtestatud. Mudel annab tööriistad, mis teevad keerulised teemad arusaadavaks, et lapsel oleks kergem toimuvat mõista. Samuti pakub viise, kuidas laps saab turvaliselt kogemust väljendada nii, et lapse mõtted ja tunded oleksid täiskasvanute jaoks arusaadavamad. See aitab vanemal mõista lapse kogemust ning see omakorda suurendab vanema valmidust lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalikeks muutusteks.
"Turvalisuse märgid" toob oma süsteemse lähenemisega lastekaitsetöösse avatust ja struktuuri, mis toetab lastekaitsetöötajate edukat toimetulemist vastutusrohke ja intensiivse tööga. Teiste riikide kogemus näitab, et selle juhtumikorralduse mudelile omane lähenemine ja süsteem suurendavad lastekaitsetöötajate töörahulolu ning toetavad professionaalset arengut.
Selles juhtumikorralduse mudelis on oluline roll juhtidel, kes oma meeskonda toetades on samuti lahenduskesksed, orienteeritud eelkõige tugevustele ning kujundavad õppiva organisatsiooni kultuuri mõttelaadi. Juhtide toetamiseks ja arendamiseks sellel teel on õppeprogrammis suur rõhuasetus ka juhtide koolitamisel.
Alates 2025. a märtsist osalevad „Turvalisuse märkide“ pilootprojektis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Tartu linnavalitsus, Saaremaa vald, Saue vald, Tori vald ning Viljandi vald. Mudeli õppimise ja testimise esimesel aastal oli rõhk „Turvalisuse märkide“ põhimõtete ja mudeli tundmaõppimisel, baas- ja jätkukoolituse läbimisel, organisatsiooni juhtide ja sisekoolitajate arendamisel ning kvaliteedimõõdikute väljatöötamisel. 2026. aastal keskendutakse juba õpitu rakendamisele, saadud teadmiste ja oskuste lihvimisele ning kinnistamisele.
2026. aastal teeme ettevalmistusi teiseks „Turvalisuse märkide“ rakendamise etapiks aastatel 2027–2029, kus mudeli väljaõppega saavad liituda juba järgmised omavalitsused.
„Turvalisuse märkidega“ seotud küsimustega palume ühendust võtta laste heaolu osakonna peaspetsialisti Eve Terasega e-posti aadressil [email protected].
Projekti rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ vahenditest.
""
2.2. Lapse huvidest lähtumine
LÕK artikkel 3 ja mitmed teised artiklid toovad välja, et lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid. Lapse huvidest lähtumine on lastekaitsetöös esmatähtis. Lapse huvidest lähtumise eesmärk on tagada lapse jaoks parim lahendus, mis toetaks tema igakülgset arengut, heaolu ja turvalisust.
LasteKS § 21 lg 1 alusel on kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel vajalik selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest.
Lapse huvi väljaselgitamisel tuleb arvesse võtta objektiivset kui ka subjektiivset vaatenurka.
- Objektiivse vaatenurga puhul lastekaitsetöötaja selgitab välja lapse abivajaduse ja hindab selle põhjal, mis on konkreetse otsuse tegemisel lapse huvi. Fookuses on väline hinnang lapse olukorrale, abivajadusele ja selle ulatusele ning otsuse võimalikule mõjule lapsele.
- Subjektiivse vaatenurga puhul lastekaitsetöötaja uurib lapselt, mis on lapse arvamus ja soovid, arvestab neid huvide väljaselgitamisel ja otsuse tegemisel. Subjektiivse vaatenurga puhul tulevad esile lapse enda väljendused ja ettekujutused olukorrast, seisundist ja otsuse võimalikust mõjust temale endale. Antud vaatenurk toob esile lapse isiklikud huvid, näiteks lapse konkreetsed eelistused mingis küsimuses või valdkonnas. Tulenevalt lapse enesemääratluse õigusest, on kohustus ka arvestada lapse isiklike huvidega.
Lapse huvidest lähtuv põhimõte on kompleksne ja selle sisu peab selgitama alati välja juhtumipõhiselt. Lapse isikliku arengu vaatenurgast lähtuvalt sõltub huvi esil olevatest konkreetsetest asjaoludest, kuid eriti lapse east, küpsuse astmest, vanemate kohalolekust või hoopis puudumisest, last ümbritsevast keskkonnast ja läbielatud kogemustest.4 Asjaolud, mida lapse huvide väljaselgitamiseks hinnata on alati unikaalsed. Oluline on analüüsida otsuse lühiajalist ja pikemajalist mõju lapse elule. Lapse perest eraldamiste, vanematega suhtlemise õigus, asendushooldust ja lapsendamist puudutavate otsuste puhul võivad lapse huvid olla just määrava tähtsusega. Iga tehtava otsuse puhul peab lapse huvisid hindama ja kindlaks määrama kõnealusese lapsesse puudutavate asjaolude valguses.5
LasteKS § 21 lg 2 alusel tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks:
1) selgitada välja kõik asjassepuutuvad lapse olukorra ja isikuga seonduvad asjaolud ning muu informatsioon, mis on vajalik, et hinnata otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule;
2) selgitada lapsele kavandatava otsuse sisu ja põhjuseid, kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel;
3) kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid kogumis hinnates kujundada põhjendatud seisukoht lapse huvide kohta seoses kavandatava otsusega.
Lapse parimates huvides on6:
1) saada haridust;
2) omada perekondlikke suhteid;
3) tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud;
4) osaleda oma elu mõjutavate otsuste tegemisel;
5) olla austatud ja koheldud kui indiviid.
Euroopa Inimõiguste Kohus käsitleb lapse huvi peamiselt kahes asjas:7
1) lapsel säiliksid perekondlikud sidemed, välja arvatud juhul kui need on ebasoovitavad;
2) laps peab saama areneda sobivas keskkonnas.
Oluline on meeles pidada, et lapse heaolu hindamise keskmes on lapse huvid, mitte lapsevanema huvid. LasteKS §21 lg 3 alusel juhul kui lapse huvid erinevad lapse arvamusest või muul põhjusel tehakse otsus, mis ei ühti lapse arvamusega, tuleb selgitada lapsele tema arvamuse arvestamata jätmise põhjuseid.
4 Lillsaar, M. (2013).Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja hooldusõiguse üleandmine. Kohtupraktika analüüs - https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2013/hooldusoiguse_lopetamine_ja_yleandmine_analyys_m.lillsaar.pdf
5 Lapse parimad huvid - https://juridica.ee/article_full.php?uri=2015_6_lapse_parimad_huvid&pdf=1
6 vt viide 5
7 Lillsaar, M. (2013).Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja hooldusõiguse üleandmine. Kohtupraktika analüüs - https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2013/hooldusoiguse_lopetamine_ja_yleandmine_analyys_m.lillsaar.pdf
Viimati uuendatud 25.03.2025
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.04.2026