Laste ja perede toetamise eelduseks on nende asjakohane hindamine.
Lapse heaolu hindamise käsiraamat ja kolmnurk on lastekaitsetöötajatele peamine töövahend, mis abistab spetsialiste laste abivajaduse hindamisel.
Materjalid
Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.
Käsiraamatu sisu haldab sotsiaalkindlustusamet. Kui sul on käsiraamatu osas mõtteid või ettepanekuid, siis kirjuta:
Ketlin Lepikult
„Turvalisuse märgid“ (ingl k „Signs of Safety“) on pidevalt arenev lahenduskeskne lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, mis töötati välja 1990. aastatel Lääne-Austraalias. Mudeli loojateks olid Steve Edwards ja Andrew Turnell koostöös paljude praktikutega. Praegu kasutakse mudelit laialdaselt üle maailma, näiteks Iirimaal, Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Rootsis jm.
2024. aastal tegi HAAP Consulting sotsiaalministeeriumi tellimusel analüüsi, milles uuriti toimivaid juhtumikorralduse mudeleid eri riikides. Snalüüsi tulemusena leiti, et üks sobivaimaid mudeleid Eesti lastekaitsesüsteemi toetamiseks on „Turvalisuse märgid“.
Mudel suunab süsteemselt toetama lapse turvalisust ja heaolu, hoiab keskmes last ja tema pere ning nende osalust. „Turvalisuse märgid“ aitab turvalisuse tagamiseks vajaliku muutuse käivitamiseks luua usaldusliku koostöösuhte pere ja tema lähivõrgustikuga. Abistavate tööriistade ja mõtestatud vestluste kaudu leitakse lahendused, mis on pere enda loodud ning tänu sellele kestlikud ka pikemas perspektiivis.
„Turvalisuse märkides“ kasutatavad lähenemisviisid aitavad last kaasata nii, et tema osalus oleks aktiivne ja mõtestatud. Mudel annab tööriistad, mis teevad keerulised teemad arusaadavaks, et lapsel oleks kergem toimuvat mõista. Samuti pakub viise, kuidas laps saab turvaliselt kogemust väljendada nii, et lapse mõtted ja tunded oleksid täiskasvanute jaoks arusaadavamad. See aitab vanemal mõista lapse kogemust ning see omakorda suurendab vanema valmidust lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalikeks muutusteks.
"Turvalisuse märgid" toob oma süsteemse lähenemisega lastekaitsetöösse avatust ja struktuuri, mis toetab lastekaitsetöötajate edukat toimetulemist vastutusrohke ja intensiivse tööga. Teiste riikide kogemus näitab, et selle juhtumikorralduse mudelile omane lähenemine ja süsteem suurendavad lastekaitsetöötajate töörahulolu ning toetavad professionaalset arengut.
Selles juhtumikorralduse mudelis on oluline roll juhtidel, kes oma meeskonda toetades on samuti lahenduskesksed, orienteeritud eelkõige tugevustele ning kujundavad õppiva organisatsiooni kultuuri mõttelaadi. Juhtide toetamiseks ja arendamiseks sellel teel on õppeprogrammis suur rõhuasetus ka juhtide koolitamisel.
Alates 2025. a märtsist osalevad „Turvalisuse märkide“ pilootprojektis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Tartu linnavalitsus, Saaremaa vald, Saue vald, Tori vald ning Viljandi vald. Mudeli õppimise ja testimise esimesel aastal oli rõhk „Turvalisuse märkide“ põhimõtete ja mudeli tundmaõppimisel, baas- ja jätkukoolituse läbimisel, organisatsiooni juhtide ja sisekoolitajate arendamisel ning kvaliteedimõõdikute väljatöötamisel. 2026. aastal keskendutakse juba õpitu rakendamisele, saadud teadmiste ja oskuste lihvimisele ning kinnistamisele.
2026. aastal teeme ettevalmistusi teiseks „Turvalisuse märkide“ rakendamise etapiks aastatel 2027–2029, kus mudeli väljaõppega saavad liituda juba järgmised omavalitsused.
„Turvalisuse märkidega“ seotud küsimustega palume ühendust võtta laste heaolu osakonna peaspetsialisti Eve Terasega e-posti aadressil [email protected].
Projekti rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ vahenditest.
""
9. Abivajaduse hindamise kaitse- ja riskitegurite analüüsi protsess
Informatsiooni kogumise järgselt tuleb kogutud teavet korrastada ning liigitada valdkondade kaupa kaitse-ja riskiteguriteks. Käesolevas käsiraamatus on kaitse-ja riskitegurite liigitamisel abiks iga valdkonna juures olev tabel. Teabe liigitamise tulemusena tulevad välja lapse arenguvajaduse, vanemluse ning pere ja keskkonna tegurite jaotus, mis on aluseks abivajaduse hindamise analüüsi koostamiseks. Juhul, kui teabe liigitamisel saab ilmsiks, et teatud valdkondade kohta puudub informatsioon, kuid konkreetse juhtumi puhul on see vajalik, siis võib liikuda uuesti informatsiooni kogumise etappi.
Oluline on meeles pidada, et abivajaduse hindamine on protsess, mitte ühekordne sündmus. Kui informatsiooni kogumisel selgub, et tegemist on hädaohus olev lapsega, kes on oma tervist ja elu ohustavas olukorras ja tingimustes, on vajalik rakendada koheselt abimeetmeid, et see oht kõrvaldada. Antud juhul ei pea ootama abivajaduse hindamise lõppemiseni. Tavapärases abivajaduse hindamise protsessis tulenevad rakendatavad abimeetmed kaitse-ja riskitegurite analüüsist. Taoline lähenemine võimaldab pakkuda lapsele ja tema perele tuge, mis lähtub konkreetse lapse abivajadusest.
Kaitse- ja riskitegurite analüüsis tulevad esile:
- millised on lapse tervist ja arengut mõjutavad peamised tegurid;
- milline on lapse võimalik tuleviku prognoos, kui rakendatakse vajaminevaid toetavaid abimeetmeid;
- milline on lapse võimalik tuleviku prognoos, kui ei rakendata vajaminevaid toetavaid abimeetmeid või kui abimeetmete rakendamine ei ole tulemuslik või kui lapsevanemate suutlikkus15 viia sisse vajaminevad muudatus lapse heaolus ja igapäevaelu korralduses on nõrk.
Kaitse- ja riskitegurite analüüsimise all on vajalik käsitleda eraldiseisva etapina vanemlust ja lapsevanemate võimekust muutuda. Vanemluse hulka kuulub muuhulgas see, kuidas lapsevanemad teevad koostööd last ümbritsevate spetsialistidega ning millises abimeetmed on lapse kogukonnas kättesaadavad. Lisaks on vajalik analüüsi tulemusena mõista lapsevanemate lapsekesksust ehk kas vanemad lähtuvad otsuste tegemisel ja igapäevahoolduse tagamisel lapse huvidest ja õigustest. Peamine rõhk on siin lapsevanemate suutlikkusel ja võimekusel.15 Tähelepanu tuleb pöörata ka pere varasemale ajaloole ehk kas pere varasemas toimimises on aset leidnud sündmusi või kogemusi, mis võivad avaldavad mõju ka lapse praegusele olukorrale.
Kogu analüüsi protsessis vastanduvad omavahel kaitsetegurid ja riskitegurid ning nende omavaheline vastastikune mõju. Ühe või mitme kaitseteguri olemasolu võib tähendada, et vaatamata riskiteguri olemasolule ei ole lapse arenguvajadused siiski ohus ning puudub tegelikkuses oht lapse kahjustamisele.
15 Bentovim, A., Cox, A., Bingley Miller, L., Pizzey, S. and Tapp, S. (2014). The Safeguarding Children Assessment and Analysis Framework. York: Child and Family Training.
Viimati uuendatud 23.04.2025
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.04.2026