Laste ja perede toetamise eelduseks on nende asjakohane hindamine.
Lapse heaolu hindamise käsiraamat ja kolmnurk on lastekaitsetöötajatele peamine töövahend, mis abistab spetsialiste laste abivajaduse hindamisel.
Materjalid
Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.
Käsiraamatu sisu haldab sotsiaalkindlustusamet. Kui sul on käsiraamatu osas mõtteid või ettepanekuid, siis kirjuta:
Ketlin Lepikult
„Turvalisuse märgid“ (ingl k „Signs of Safety“) on pidevalt arenev lahenduskeskne lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, mis töötati välja 1990. aastatel Lääne-Austraalias. Mudeli loojateks olid Steve Edwards ja Andrew Turnell koostöös paljude praktikutega. Praegu kasutakse mudelit laialdaselt üle maailma, näiteks Iirimaal, Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Rootsis jm.
2024. aastal tegi HAAP Consulting sotsiaalministeeriumi tellimusel analüüsi, milles uuriti toimivaid juhtumikorralduse mudeleid eri riikides. Snalüüsi tulemusena leiti, et üks sobivaimaid mudeleid Eesti lastekaitsesüsteemi toetamiseks on „Turvalisuse märgid“.
Mudel suunab süsteemselt toetama lapse turvalisust ja heaolu, hoiab keskmes last ja tema pere ning nende osalust. „Turvalisuse märgid“ aitab turvalisuse tagamiseks vajaliku muutuse käivitamiseks luua usaldusliku koostöösuhte pere ja tema lähivõrgustikuga. Abistavate tööriistade ja mõtestatud vestluste kaudu leitakse lahendused, mis on pere enda loodud ning tänu sellele kestlikud ka pikemas perspektiivis.
„Turvalisuse märkides“ kasutatavad lähenemisviisid aitavad last kaasata nii, et tema osalus oleks aktiivne ja mõtestatud. Mudel annab tööriistad, mis teevad keerulised teemad arusaadavaks, et lapsel oleks kergem toimuvat mõista. Samuti pakub viise, kuidas laps saab turvaliselt kogemust väljendada nii, et lapse mõtted ja tunded oleksid täiskasvanute jaoks arusaadavamad. See aitab vanemal mõista lapse kogemust ning see omakorda suurendab vanema valmidust lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalikeks muutusteks.
"Turvalisuse märgid" toob oma süsteemse lähenemisega lastekaitsetöösse avatust ja struktuuri, mis toetab lastekaitsetöötajate edukat toimetulemist vastutusrohke ja intensiivse tööga. Teiste riikide kogemus näitab, et selle juhtumikorralduse mudelile omane lähenemine ja süsteem suurendavad lastekaitsetöötajate töörahulolu ning toetavad professionaalset arengut.
Selles juhtumikorralduse mudelis on oluline roll juhtidel, kes oma meeskonda toetades on samuti lahenduskesksed, orienteeritud eelkõige tugevustele ning kujundavad õppiva organisatsiooni kultuuri mõttelaadi. Juhtide toetamiseks ja arendamiseks sellel teel on õppeprogrammis suur rõhuasetus ka juhtide koolitamisel.
Alates 2025. a märtsist osalevad „Turvalisuse märkide“ pilootprojektis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Tartu linnavalitsus, Saaremaa vald, Saue vald, Tori vald ning Viljandi vald. Mudeli õppimise ja testimise esimesel aastal oli rõhk „Turvalisuse märkide“ põhimõtete ja mudeli tundmaõppimisel, baas- ja jätkukoolituse läbimisel, organisatsiooni juhtide ja sisekoolitajate arendamisel ning kvaliteedimõõdikute väljatöötamisel. 2026. aastal keskendutakse juba õpitu rakendamisele, saadud teadmiste ja oskuste lihvimisele ning kinnistamisele.
2026. aastal teeme ettevalmistusi teiseks „Turvalisuse märkide“ rakendamise etapiks aastatel 2027–2029, kus mudeli väljaõppega saavad liituda juba järgmised omavalitsused.
„Turvalisuse märkidega“ seotud küsimustega palume ühendust võtta laste heaolu osakonna peaspetsialisti Eve Terasega e-posti aadressil [email protected].
Projekti rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ vahenditest.
""
7.1. Lapse heaolu kolmnurk
Lapse heaolu kolmnurk tagab juhtumikorralduse raames otsuste tegemiseks vajaliku struktuuri. See on mudel, mis aitab lastekaitsetöötajal uurida lapse vajadusi, kuid ka jälgida nende vajaduste muutust. Lapse heaolu hindamise keskmes on laps ja tema heaolu. Kolmnurga abil hinnatakse lapse heaolu lapse arenguvajaduste, vanemluse ja pere ja keskkonna tegurite kaudu. Oluline on meeles pidada, et lapse heaolu hindamine algab hinnangu andmisest lapse arenguvajadustele.
Lapse heaolu käsitletavates valdkondades vastanduvad kaitse- ja riskitegurid, mis tuuakse iga valdkonna juures eraldi välja. Kaitsetegurid on lapsest, tema vanematest ja neist ümbritsevast keskkonnast tulenevad positiivsed tegurid, mis soodustavad ja toetavad lapse heaolu ning arengut. Kaitseteguritele toetudes on võimalik üles ehitada soovitud muutus. Riskitegurid on lapsest, tema vanematest ja peret ümbritsevast keskkonnast tulenevad lapse arengut negatiivselt mõjutavad või ohustavad tegurid. Riskitegurid süvendavad lapse abivajadust hetkeolukorras ja seavad ohtu lapse heaolu pikemas perspektiivis. Kaitse- ja riskitegurid võivad olla dünaamilised, mis tähendab, et antud tegureid on võimalik mõjutada, või staatilised ehk muutumatud. Enamik kaitse- ja riskitegureid on pigem dünaamilised, mis tähendab, et sobivate abivajadusest lähtuvate abimeetmete rakendamise tulemusena on võimalik lapse abivajadust vähendada ja tagada heaolu.
Lapse heaolu kolmnurgast lähtuvalt on erinevate valdkondade kaitse- ja riskitegurite määratlemise järgselt oluline uurida, millistes olukordades, kui sageli ning kui ulatuslikult tegurid esinevad ning kuidas nad mõjutavad lapse elu ja igapäevast toimetulekut. Oluline on jõuda abivajaduse hindamise ning kaitse- ja riskitegurite analüüsi tulemusena võimalikult tervikliku ülevaateni lapsest ja tema olukorrast. Lapse heaolu kolmnurk aitab lastekaitsetöötajal teha järeldusi lähtuvalt konkreetsetest kättesaadavatest tõenditest. Pikemalt on lapse heaolu valdkonnad lahti kirjeldatud 7. peatükis.
Viimati uuendatud 08.04.2025
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.04.2026