Laste ja perede toetamise eelduseks on nende asjakohane hindamine.
Lapse heaolu hindamise käsiraamat ja kolmnurk on lastekaitsetöötajatele peamine töövahend, mis abistab spetsialiste laste abivajaduse hindamisel.
Materjalid
Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.
Käsiraamatu sisu haldab sotsiaalkindlustusamet. Kui sul on käsiraamatu osas mõtteid või ettepanekuid, siis kirjuta:
Ketlin Lepikult
„Turvalisuse märgid“ (ingl k „Signs of Safety“) on pidevalt arenev lahenduskeskne lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, mis töötati välja 1990. aastatel Lääne-Austraalias. Mudeli loojateks olid Steve Edwards ja Andrew Turnell koostöös paljude praktikutega. Praegu kasutakse mudelit laialdaselt üle maailma, näiteks Iirimaal, Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Rootsis jm.
2024. aastal tegi HAAP Consulting sotsiaalministeeriumi tellimusel analüüsi, milles uuriti toimivaid juhtumikorralduse mudeleid eri riikides. Snalüüsi tulemusena leiti, et üks sobivaimaid mudeleid Eesti lastekaitsesüsteemi toetamiseks on „Turvalisuse märgid“.
Mudel suunab süsteemselt toetama lapse turvalisust ja heaolu, hoiab keskmes last ja tema pere ning nende osalust. „Turvalisuse märgid“ aitab turvalisuse tagamiseks vajaliku muutuse käivitamiseks luua usaldusliku koostöösuhte pere ja tema lähivõrgustikuga. Abistavate tööriistade ja mõtestatud vestluste kaudu leitakse lahendused, mis on pere enda loodud ning tänu sellele kestlikud ka pikemas perspektiivis.
„Turvalisuse märkides“ kasutatavad lähenemisviisid aitavad last kaasata nii, et tema osalus oleks aktiivne ja mõtestatud. Mudel annab tööriistad, mis teevad keerulised teemad arusaadavaks, et lapsel oleks kergem toimuvat mõista. Samuti pakub viise, kuidas laps saab turvaliselt kogemust väljendada nii, et lapse mõtted ja tunded oleksid täiskasvanute jaoks arusaadavamad. See aitab vanemal mõista lapse kogemust ning see omakorda suurendab vanema valmidust lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalikeks muutusteks.
"Turvalisuse märgid" toob oma süsteemse lähenemisega lastekaitsetöösse avatust ja struktuuri, mis toetab lastekaitsetöötajate edukat toimetulemist vastutusrohke ja intensiivse tööga. Teiste riikide kogemus näitab, et selle juhtumikorralduse mudelile omane lähenemine ja süsteem suurendavad lastekaitsetöötajate töörahulolu ning toetavad professionaalset arengut.
Selles juhtumikorralduse mudelis on oluline roll juhtidel, kes oma meeskonda toetades on samuti lahenduskesksed, orienteeritud eelkõige tugevustele ning kujundavad õppiva organisatsiooni kultuuri mõttelaadi. Juhtide toetamiseks ja arendamiseks sellel teel on õppeprogrammis suur rõhuasetus ka juhtide koolitamisel.
Alates 2025. a märtsist osalevad „Turvalisuse märkide“ pilootprojektis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Tartu linnavalitsus, Saaremaa vald, Saue vald, Tori vald ning Viljandi vald. Mudeli õppimise ja testimise esimesel aastal oli rõhk „Turvalisuse märkide“ põhimõtete ja mudeli tundmaõppimisel, baas- ja jätkukoolituse läbimisel, organisatsiooni juhtide ja sisekoolitajate arendamisel ning kvaliteedimõõdikute väljatöötamisel. 2026. aastal keskendutakse juba õpitu rakendamisele, saadud teadmiste ja oskuste lihvimisele ning kinnistamisele.
2026. aastal teeme ettevalmistusi teiseks „Turvalisuse märkide“ rakendamise etapiks aastatel 2027–2029, kus mudeli väljaõppega saavad liituda juba järgmised omavalitsused.
„Turvalisuse märkidega“ seotud küsimustega palume ühendust võtta laste heaolu osakonna peaspetsialisti Eve Terasega e-posti aadressil [email protected].
Projekti rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ vahenditest.
""
8.1.2. Haridus
Lapse haridusvaldkonna hindamise käigus tuleb saada ülevaade lapse toimetulekust lasteaias, koolis või huvihariduses – kuidas toetab last teda ümbritseb hariduslik keskkond ja kuidas on lapsele tagatud tema võimetele vastav mitmekülgne areng ja õppimine. Hariduse valdkonna alla kuuluvad lapse mäng, huvitegevused, toimetulek lasteaias ja koolis. Haridus võib olla oluline kaitsetegur, mis hoiab ära psühhosotsiaalsete probleemide tekkimise, kuid olulised puudujäägid hariduses võivad olla suureks riskiteguriks. Näiteks kui laps ei õpi tema jaoks võimetekohasel õppekaval, tagatud ei ole lapsele vajaminev hariduslik tugi või esinevad probleemid huvihariduse tegevuses või koolikohustuse täitmises. Vajadus on koguda kokku informatsioon, mis toob välja lapse õpitulemused, koolikohustus täitmise, kuid ka lapse üldise toimetuleku koolis või lasteaias. Viimase hulka kuuluvad ka suhted eakaaslaste, kooli – või lasteaia personaliga ning koostöö lapsevanematega.
Haridusvaldkonda hinnates tuleb kindlasti aktiivselt kaasata last ja lapsevanemat, et kirjeldada mõlema osapoole vaadet toimetulekule. Lisaks lapse ja lapsevanemate nägemusele lapse toimetulekust haridusvaldkonnas, võib olla vajalik uurida õppeasutuse poolset hinnangut.
Näidisküsimused haridusvaldkonna spetsialistile:
Milline on lapse toimetulek lasteaias/koolis?
Milline on lapse võimekus ja toimetulek lasteaias õppetöö kestel?
Kuidas toetab kool last õppetöös eesmärkide saavutamisel?
Kas laps vajab haridusvaldkonnast täiendavat abi (logopeed, eripedagoog või psühholoog)?
Millised on lapse suhted oma eakaaslaste ja õpetajatega?
Milline on olnud lasteaias/koolis lapse areng?
Millised muutused on aset leidnud?
Millised on lapse emotsioonid lasteaias/koolis?
Milline on lapsevanemate koostöö lasteaia/kooliga?
Kas on märgatud lapse võimalikku hooletusse jätmist (riietumine, hügieen, toitumine)?
Hariduse kaitse – ja riskitegureid aitavad välja selgitada alljärgnevad küsimused:
Lasteaed (0-7):
Milline on lapse üldine toimetulek lasteaias?
Kuidas on laps kohenenud lasteaiaga?
Milline on lapse praegune lasteaiarühm ja kas antud rühma vastab lapse vajadustele?
Milline on lapsevanemate koostöö?
Kuidas toimub lapse toomine ja viimine lasteaiast?
Millised on lapse emotsioonid tuues või koju minnes?
Kas laps soovib suuremat lähedust õpetajatelt?
Kas laps omandab uusi oskusi eakohaselt?
Kas lasteaia hinnangul lapsevaenemad arendavad koduses keskkonnas last eakohaselt ja piisavalt?
Kas lapses on väljendunud andekust?
Kas laps vajab lasteaias suuremas mahus individuaalselt lähenemist?
Kas last peab sagedasti korrale kutsuma ning kas esineb probleeme kehtivatele reeglitele allumisega?
Kas on esinenud lapse hooletusse jätmist?
Kas laps on väljendanud lasteaias mitte eakohast käitumist või sõnavara?
Kool (8-18):
Milline on lapse üldine toimetulek koolis?
Kas laps elab kooliperioodidel kodus või õpilaskodus?
Milline on lapse koolikeskkond (õpilaste arv klassis, õpetajate arv, ruumid ja välikeskkond)?
Millisel õppevormil laps õpib?
Milline on lapsevanemate koostöö kooliga?
Kuidas toimub kooli ning kodu vaheline suhtlus?
Kas laps on varasemalt vahetanud kooli?
Millised on varasemate koolivahetuste põhjused?
Millised on lapse õppetulemused?
Millised õppeained on lapsele jõukohased ja millistes vajab täiendavat lisatoetust?
Kas laps on mingis valdkonnas andekas?
Kas lapsel esineb õpiraskusi?
Kas lapsel on raskusi uute teadmiste ja oskuste omandamisel ning juhiste järgimisel?
Milline on lapse keskendumisvõime koolitunnis?
Kas laps peab olema pidevas liikumises õppetundides?
Kas lapsel on raskusi ülesannete alustamise või lõpetamisega?
Kas lapse poolt tehtavad kodused õppetööd on tähtaegselt esitatud?
Kas laps on vajanud varasemalt õppetöö kohandamist või vajab praegu täiendavat tuge?
Milline on lapse õpimotivatsioon?
Kas laps tunneb vastutust õppimise eest ja mõistab koolis käimise olulisust?
Kas laps on väljendanud muremõtteid õpetajatele, tugispetsialistidele koolikeskkonnas?
Kas laps on jäänud klassikursust kordama?
Kas lapse põhihariduse omandamine on katkenud?
Mis on põhjused?
Milline on lapse riietumisstiil koolis?
Kas laps osaleb kooli vabaajategevustes (väljasõidud, spordipäevad) koos teiste lastega?
Millised on noore mõtted ja soovid enda edasiste õpingute või töö suhtes?
Huviharidus (0-18):
Millises huvihariduse valdkonnas laps osaleb?
Kuidas on ülesse ehitatud lapse huvihariduses osalemine (sagedus, kestus)?
Milline on lapse enda motivatsioon osaleda huvihariduses?
Milline on lapsevanema nägemus lapse osalemisest huvihariduses?
Millised on lapse huvihariduses osalemise takistused?
Kas laps on väljendanud muret huvihariduses osalemise osas?
Kuidas on huvihariduses osalemine lisatud lapse päevakavasse?
Kas huvihariduses osalemine jätab lapse päevakavasse piisava aja puhke – ja mänguajale?
Tabel 6. Peamised hariduse valdkonna kaitse- ja riskitegurid
| Kaitsetegurid | Riskitegurid |
| Laps käib lasteaias või koolis ning saab sealt konstruktiivset tagasisidet. | Lasteaed või kool ei rakenda lapse toimetuleku tagamiseks vajaminevaid abimeetmeid. Lapsele antakse liigselt negatiivset tagasisidet, laps on positiivselt ergutamata või toetamata. |
| Lapsel on head õpioskused ja motiveeritus õppetööks. Laps täidab koolikohustust. Lapse head kognitiivsed võimed, keskendumisoskus ja tähelepanuvõime on olulised kaitsetegurid. | Laps on pikalt eemal lasteaiast või ei täida koolikohustust. Haridusvaldkonnast eemal viibimine võib olla seotud lapse hooletusse jätmisega või lapse enda käitumisega. Laps ei tule toime lasteaias või kehtestatud üldreeglitega ja lapse keskendumisvõime on madal. |
| Positiivsed tulemused koolis. Head õpitulemused on tugev kaitsetegur, mis võib säästa last tulevikus tekkivate psühhosotsiaalsete probleemide eest. | Puudulikud tulemused koolis ja õpiraskused. Madalad õpitulemused võivad vähendada õpimotivatsiooni, mis omakorda võib viia koolikohustuse mittetäitmiseni. Madalad õpitulemused võivad viia rahulolematuseni koolikeskkonnas, põhjuseta puudumisteni ning suhted eakaaslaste või õpetajatega võivad halveneda. |
| Lapsele on võimalus ja oskus mängida ning tegeleda lapse jaoks oluliste harrastuste ja huviharidusega. Lapsel on motivatsioon osaleda huvihariduses. | Puudulikud võimalused mänguks ja huvidega tegelemiseks. Lapsevanemad ei suuna last huviharidusega tegelema või ei saa seda pere materiaalsete probleemide tõttu lubada. |
| Huvihariduses (sh spordis) on lapse jaoks turvaline. | Esinevad märgid (hirm, vigastused, liigne surve vms) lapse väärkohtlemise kohta spordis. Laps ise ei soovi valitud huvihariduse valdkonnaga tegeleda ja esineb vastumeelsust. |
| Lapsevanemad on aktiivselt kaasatud ja osalevad lapse lasteaia, kooli tegevustes ja huvihariduses lähtuvad lapsevanemad lapse tegelikust võimekusest ja lapse enda soovidest. | Lapsevanemad ei tee lasteaia, kooli või huviharidusega koostööd. Lapsevanemad ei võta ise ühendust ja on passiivsed lapse murede korral hariduse valdkonnas. |
Viimati uuendatud 09.04.2025
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.04.2026