Laste ja perede toetamise eelduseks on nende asjakohane hindamine.
Lapse heaolu hindamise käsiraamat ja kolmnurk on lastekaitsetöötajatele peamine töövahend, mis abistab spetsialiste laste abivajaduse hindamisel.
Materjalid
Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.
Käsiraamatu sisu haldab sotsiaalkindlustusamet. Kui sul on käsiraamatu osas mõtteid või ettepanekuid, siis kirjuta:
Ketlin Lepikult
„Turvalisuse märgid“ (ingl k „Signs of Safety“) on pidevalt arenev lahenduskeskne lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, mis töötati välja 1990. aastatel Lääne-Austraalias. Mudeli loojateks olid Steve Edwards ja Andrew Turnell koostöös paljude praktikutega. Praegu kasutakse mudelit laialdaselt üle maailma, näiteks Iirimaal, Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Rootsis jm.
2024. aastal tegi HAAP Consulting sotsiaalministeeriumi tellimusel analüüsi, milles uuriti toimivaid juhtumikorralduse mudeleid eri riikides. Snalüüsi tulemusena leiti, et üks sobivaimaid mudeleid Eesti lastekaitsesüsteemi toetamiseks on „Turvalisuse märgid“.
Mudel suunab süsteemselt toetama lapse turvalisust ja heaolu, hoiab keskmes last ja tema pere ning nende osalust. „Turvalisuse märgid“ aitab turvalisuse tagamiseks vajaliku muutuse käivitamiseks luua usaldusliku koostöösuhte pere ja tema lähivõrgustikuga. Abistavate tööriistade ja mõtestatud vestluste kaudu leitakse lahendused, mis on pere enda loodud ning tänu sellele kestlikud ka pikemas perspektiivis.
„Turvalisuse märkides“ kasutatavad lähenemisviisid aitavad last kaasata nii, et tema osalus oleks aktiivne ja mõtestatud. Mudel annab tööriistad, mis teevad keerulised teemad arusaadavaks, et lapsel oleks kergem toimuvat mõista. Samuti pakub viise, kuidas laps saab turvaliselt kogemust väljendada nii, et lapse mõtted ja tunded oleksid täiskasvanute jaoks arusaadavamad. See aitab vanemal mõista lapse kogemust ning see omakorda suurendab vanema valmidust lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalikeks muutusteks.
"Turvalisuse märgid" toob oma süsteemse lähenemisega lastekaitsetöösse avatust ja struktuuri, mis toetab lastekaitsetöötajate edukat toimetulemist vastutusrohke ja intensiivse tööga. Teiste riikide kogemus näitab, et selle juhtumikorralduse mudelile omane lähenemine ja süsteem suurendavad lastekaitsetöötajate töörahulolu ning toetavad professionaalset arengut.
Selles juhtumikorralduse mudelis on oluline roll juhtidel, kes oma meeskonda toetades on samuti lahenduskesksed, orienteeritud eelkõige tugevustele ning kujundavad õppiva organisatsiooni kultuuri mõttelaadi. Juhtide toetamiseks ja arendamiseks sellel teel on õppeprogrammis suur rõhuasetus ka juhtide koolitamisel.
Alates 2025. a märtsist osalevad „Turvalisuse märkide“ pilootprojektis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Tartu linnavalitsus, Saaremaa vald, Saue vald, Tori vald ning Viljandi vald. Mudeli õppimise ja testimise esimesel aastal oli rõhk „Turvalisuse märkide“ põhimõtete ja mudeli tundmaõppimisel, baas- ja jätkukoolituse läbimisel, organisatsiooni juhtide ja sisekoolitajate arendamisel ning kvaliteedimõõdikute väljatöötamisel. 2026. aastal keskendutakse juba õpitu rakendamisele, saadud teadmiste ja oskuste lihvimisele ning kinnistamisele.
2026. aastal teeme ettevalmistusi teiseks „Turvalisuse märkide“ rakendamise etapiks aastatel 2027–2029, kus mudeli väljaõppega saavad liituda juba järgmised omavalitsused.
„Turvalisuse märkidega“ seotud küsimustega palume ühendust võtta laste heaolu osakonna peaspetsialisti Eve Terasega e-posti aadressil [email protected].
Projekti rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ vahenditest.
""
8.1.5. Tundeelu ja käitumine
Lapse arenguvajadustes tundeelu ja käitumise valdkond puudutab lapse poolt väljendatud tegevuste ja tunnete asjakohasust – esmalt vanemate/hooldajate suhtes, kuid lapse vanemaks saades ka teiste inimeste suhtes väljas pool perekonda. Tundeelu hulka kuuluvad lapse emotsionaalsete seisundite reguleerimine, kiindumussuhe lapsevanemate/hooldajatega või teiste lapse jaoks oluliste isikutega. Samuti lapse keskendumisvõime ja tunnete väljendamise oskus, mil esil on eelkõige oskus näidata üles kaastunnet või empaatiat.
Lapse tundeelu ja käitumise kaitse- ja riskitegureid aitavad välja selgitada alljärgnevad küsimused:
Imikud 0-2:
- Kas laps on enamasti rõõmus ja rahul?
- Kas väikelaps on mängualdis?
- Kas lapsel esineb ärevust, nutab palju?
- Millised situatsioonid on lapse jaoks keerulised (nt lapse jaoks võõrad inimesed, keskkonnad)?
Väikelaps 2-5:
- Kas lapsel esineb hulljulgust või ta ei tunne ära ohtlikke olukordi?
- Kas laps on tihti vihane, esineb agressiivust?
- Kas laps on ärev või vanemate külge klammerduv?
- Kas lapse jaoks on oluline vanemate tähelepanu ja heakskiit?
- Kas vanemad lohutavad last, kui ta on õnnetu?
- Kuidas tegutseb laps lasteaias erinevates olukordades (nt õppeajal, mänguajal)?
Varane kooliiga 6-9:
- Kas laps on masenduses, kurb, ärevuses või hirmunud?
- Kas laps on hüperaktiivne? Kas laps on impulsiivne?
- Kas laps julgeb pöörduda vanemate poole, kui ta on mures, hirmunud või kurb?
- Kas laps kardab ühte või mõlemat vanemat?
- Kas laps hoolib teistest inimestest ja loomadest?
Keskmine kooliiga 10-12:
- Kas laps on üksildane, ei huvitu kontaktist teistega, hoidub kõrvale ka suhtlusest vanematega?
- Kuidas tegutseb laps koolis erinevates olukordades (nt õppetunni ja vahetunni ajal, lõuna ajal)?
- Kas laps suudab oma tunnetega eakohaselt toime tulla?
- Kas lapsel on eakohane empaatiavõime?
- Kas lapsel esineb tugev trotslik käitumine?
- Kas laps valetab või manipuleerib oma tahtmise saamiseks või probleemi vältimiseks?
Teismeiga 12-18:
- Kuidas toimib lapse ja vanemate koostöö?
- Kas lapsel on hoiakuid ja väärtushinnanguid, mis toetavad vägivalda ja kuritegevust või mis on vaenulikud?
- Kas laps käitub vägivaldselt, vaenulikult või seadusevastaselt?
- Kas lapsel on raske näidata kahetsust või süütunnet?
- Kas lapsel on positiivne väline imidž (nt puhtad riided, hea hügieen, käitub viisakalt)? Kas laps lahkub kodust vanemate teadmata, hulgub ja viibib sageli õhtuti kaua väljas?
- Kas lapsel esineb agressiivset käitumist (nt ähvardab, kakleb vms)?
- Kas laps pühendab ühele tegevusele liiga palju aega, nii et sellel on negatiivne mõju tema elule üldiselt (nt veedab palju aega arvuti või nutiseadmetega, teeb liigselt trenni)?
- Kas lapsel on kokkupuude isikutega, kes tarbivad liigselt alkoholi, narkootikume või panevad toime süütegusid?
- Kas laps käitub seaduse- või normivastaselt?
Tabel 9. Tundeelu ja käitumise valdkonna peamised kaitse - ja riskitegurid
| Kaitsetegurid | Riskitegurid |
| Laps on heatahtlik, oskab probleeme lahendada ja järgib ühiskondlikke käitumisnorme. Lapsel on oskus toime tulla keerulistes ja stressirohketes olukordades. Lapsel on head suhted eakaaslaste ja lähedaste täiskasvanutega. Positiivsed suhted koolis, kaasõpilaste ja õpetajatega. | Lapsel on esil tõrksus, hulljulgus ja vihameelsus. Laps käitub ebaviisakalt, ei allu kehtivatele ühiskonna reeglitele ja normidele. Lapsel on pidev soov vastanduda. Lapsel puuduvad lähedased sõbrad. |
| Lapsel on turvaline ja usalduslik side mõne täiskasvanuga. | Lapsele valmistab raskusi suhete loomine eakaaslaste ja täiskasvanutega. Lapse elus puudub turvaline ja usalduslik täiskasvanu. |
| Laps on elurõõmus, valitseb rahulolu ja olemas on oskus oma tundeid eakohaselt kontrollida. | Lapsel puudub oskus oma tundeid eakohaselt väljendada, esineb agressiivust, emotsioonide puudumist. Samuti võivad lapse emotsioonid väga kiiresti vahetuda. Laps on endasse tõmbunud ja eemaldunud tavapärastest suhetest. Esil on ebakindlad ja kaootilised suhted. Esil on lapse rusutus ja masendus. |
| Riskikäitumine puudub. | Esineb riskikäitumist ning aset leiavad õigusrikkumised. Laps varjab probleeme, valetab ja manipuleerib. |
| Lapse käitumine vastab tema vanusele ja arengutasemele. | Lapsel esineb hüperaktiivsust, impulsiivsust või keskendumisraskusi. Lapsel on raskusi rahulikult olla või paigal istuda. Esineb raskusi juhtnööride järgmisega või ta jätab kergesti ülesande täitmise pooleli jätta. Lapse tähelepanu hajub väga kiiresti või laps unustab sageli või kaotab ära väga olulised asjad. |
| Laps oskab lahendada probleeme ning teab kuidas ja kellelt saada abi murede lahendamisel. | Lapsel on puudulik probleemilahendamise oskus, põhjendamatu negatiivne suhtumine. Lapsel on vaenulik tõlgendamisstiil: tõlgendab teiste inimeste tegevust ja arvamusi vaenulike ja kuritahtlikena, kuigi teistel selliseid arvamusi tegelikult ei ole. |
| Lapsel on empaatiavõime. | Lapsel on raskusi kaastunde, süü või kahetsuse väljendamisega. Lapsel on empaatiavõime vähesus. Laps ei võta vastutust iseenda käitumise ja selle tagajärgede eest. |
Viimati uuendatud 22.04.2025
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.04.2026