Laste ja perede toetamise eelduseks on nende asjakohane hindamine.
Lapse heaolu hindamise käsiraamat ja kolmnurk on lastekaitsetöötajatele peamine töövahend, mis abistab spetsialiste laste abivajaduse hindamisel.
Materjalid
Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.
Käsiraamatu sisu haldab sotsiaalkindlustusamet. Kui sul on käsiraamatu osas mõtteid või ettepanekuid, siis kirjuta:
Ketlin Lepikult
„Turvalisuse märgid“ (ingl k „Signs of Safety“) on pidevalt arenev lahenduskeskne lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, mis töötati välja 1990. aastatel Lääne-Austraalias. Mudeli loojateks olid Steve Edwards ja Andrew Turnell koostöös paljude praktikutega. Praegu kasutakse mudelit laialdaselt üle maailma, näiteks Iirimaal, Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Rootsis jm.
2024. aastal tegi HAAP Consulting sotsiaalministeeriumi tellimusel analüüsi, milles uuriti toimivaid juhtumikorralduse mudeleid eri riikides. Snalüüsi tulemusena leiti, et üks sobivaimaid mudeleid Eesti lastekaitsesüsteemi toetamiseks on „Turvalisuse märgid“.
Mudel suunab süsteemselt toetama lapse turvalisust ja heaolu, hoiab keskmes last ja tema pere ning nende osalust. „Turvalisuse märgid“ aitab turvalisuse tagamiseks vajaliku muutuse käivitamiseks luua usaldusliku koostöösuhte pere ja tema lähivõrgustikuga. Abistavate tööriistade ja mõtestatud vestluste kaudu leitakse lahendused, mis on pere enda loodud ning tänu sellele kestlikud ka pikemas perspektiivis.
„Turvalisuse märkides“ kasutatavad lähenemisviisid aitavad last kaasata nii, et tema osalus oleks aktiivne ja mõtestatud. Mudel annab tööriistad, mis teevad keerulised teemad arusaadavaks, et lapsel oleks kergem toimuvat mõista. Samuti pakub viise, kuidas laps saab turvaliselt kogemust väljendada nii, et lapse mõtted ja tunded oleksid täiskasvanute jaoks arusaadavamad. See aitab vanemal mõista lapse kogemust ning see omakorda suurendab vanema valmidust lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalikeks muutusteks.
"Turvalisuse märgid" toob oma süsteemse lähenemisega lastekaitsetöösse avatust ja struktuuri, mis toetab lastekaitsetöötajate edukat toimetulemist vastutusrohke ja intensiivse tööga. Teiste riikide kogemus näitab, et selle juhtumikorralduse mudelile omane lähenemine ja süsteem suurendavad lastekaitsetöötajate töörahulolu ning toetavad professionaalset arengut.
Selles juhtumikorralduse mudelis on oluline roll juhtidel, kes oma meeskonda toetades on samuti lahenduskesksed, orienteeritud eelkõige tugevustele ning kujundavad õppiva organisatsiooni kultuuri mõttelaadi. Juhtide toetamiseks ja arendamiseks sellel teel on õppeprogrammis suur rõhuasetus ka juhtide koolitamisel.
Alates 2025. a märtsist osalevad „Turvalisuse märkide“ pilootprojektis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Tartu linnavalitsus, Saaremaa vald, Saue vald, Tori vald ning Viljandi vald. Mudeli õppimise ja testimise esimesel aastal oli rõhk „Turvalisuse märkide“ põhimõtete ja mudeli tundmaõppimisel, baas- ja jätkukoolituse läbimisel, organisatsiooni juhtide ja sisekoolitajate arendamisel ning kvaliteedimõõdikute väljatöötamisel. 2026. aastal keskendutakse juba õpitu rakendamisele, saadud teadmiste ja oskuste lihvimisele ning kinnistamisele.
2026. aastal teeme ettevalmistusi teiseks „Turvalisuse märkide“ rakendamise etapiks aastatel 2027–2029, kus mudeli väljaõppega saavad liituda juba järgmised omavalitsused.
„Turvalisuse märkidega“ seotud küsimustega palume ühendust võtta laste heaolu osakonna peaspetsialisti Eve Terasega e-posti aadressil [email protected].
Projekti rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ vahenditest.
""
5.2. Abivajaduse hindamise raames sooritatavad võimalikud toimingud
Abivajaduse hindamise teostamiseks on vajalik läbi mõelda kuidas ja kellelt kogutakse täiendavat informatsiooni, mis aitaks selgitada välja täiendavat toetust vajavad lapse heaolu valdkonnad. Toimingud, kuidas kogutakse informatsiooni, võivad olla olemasolevate varasemate menetluste läbivaatamised, intervjuud, vaatlused, vestlused või varasemalt kasutatud hindamisvahendite läbitöötamine. Iga teabeallika puhul on vajalik mõelda läbi millist meetodit kasutada, et saada kätte vajaminev informatsioon. Näiteks on lapsevanema arvamuse väljaselgitamiseks kõige tõhusam viia läbi vestlus. Võib juhtuda, et haridusasutus võib päringu teel anda oluliselt põhjalikuma ja ülevaatlikuma tagasiside, kui pelgalt õpetaja kaasamine võrgustikukohtumisele.
Lapsevanematega koostöö on määrava tähtsusega kogu juhtumikorralduse protsessis ja seega on äärmiselt olulised vestlused lapsevanematega. Siinkohal on oluline rõhutada, et kui on võimalik ja see on lapse huvides vajalik, siis vestlused viia läbi mõlema lapsevanemaga individuaalselt ja eraldi. Taoline lähenemine võimaldab saada informatsiooni mõlema lapsevanema vaatenurgast, tuues välja probleemide erinevad võimalikud käsitlused ning tagab mõlema lapsevanema õigused olla kaasatud oma last puudutavatesse teemadesse. Vestlusest lapsevanematega peab lastekaitsetöötaja ennast eraldama valdkonna eksperdi rollist, vaid olema aktiivse kuulaja ja vaatleja rollis.10
Kogu juhtumikorralduse protsess keskendub abivajava lapse olukorra ja esil olevate probleemide lahendamisele. Seega on vajalik, et laps on pidevalt kursis tema elu puudutavates otsustest, kuulda on võetud tema arvamus ja sellega ka arvestatud. Iga last puudutava otsuse puhul on vajalik selgitada välja lapse arvamus lähtuvalt tema vanusest ja arengutasemest. Vestlus lapsega tuleb viia läbi delikaatselt ja paindlikult. Lapsel tuleb võimaldada ise rääkida oma olukorrast, tunnetest ja soovidest. Samuti on oluline, et laps sõnastaks ise esil olevad tema jaoks olulised probleemid ja soovitud eesmärgid. Eesmärke saab aidata lapsel sõnastada läbi soovide.
Lapsele ei tohi peale suruda seisukohti ega panna teda keeruliste valikute ette, mida laps ei pruugi lähtuvalt oma vanusest ja arengutasemest täielikult mõista.
Kodukülastus võimaldab hinnata lapse elukeskkonda ja elamistingimusi. Kodukülastuse käigus on võimalik saada täiendavat infot, mis vestlustes lapse ja vanematega ei pruugi välja tulla. Näiteks võib vestluses laps öelda, et tal on magamisase, kuid kodukülastusel selgub, et lapse magamisase on tegelikult õhuke madrats põrandal. Samuti võib anda erineva ülevaate kodustest tingimustest see, kas lapsevanemaga on kodukülastus juba pikalt ette kokku lepitud või teda teavitatakse kodukülastusest lühiajaliselt ette. Pere külastamine nende kodus on ka suurepärane võimalus vestelda lapse ja tema pereliikmetega - kodune keskkond on tuttav ja turvaline ning võib pakkuda võimaluse arutleda teemadel, millest kontoritingimustes ei ole lapse või pere jaoks mugav rääkida. Kodukülastusel on oluline meeles pidada, et see on lapse ja tema pere kodu ning tuleb olla lugupidav ja arvestada selle pere reeglitega.
Lapse abivajaduse igakülgseks hindamiseks on vajalik teiste spetsialistide ja ametiasutuste kaasamine. Spetsialistide hulka kuuluvad eelkõige valdkondade ülesed võrgustikupartnerid, kes on lapse ja tema perekonnaga varasemalt kokku puutunud. Lapse abivajaduse hindamise ja juhtumikorralduse protsessi on vajalik kaasata ainult õigustatud isikud ning tuleb hoiduda põhjendamatult paljude eri inimeste kaasamisest. Samuti on lastekaitsetöötajal õigus teha ametiasutustele päringuid, mis aitavad kaasa lapse abivajaduse hindamisele. Päringu tegemisel on võimalik kasutada Sotsiaalkindlustusameti välja töötatud aluspõhja:
10 Holland. S (2011). Child & Family Assesment in Socal Work Practice. 2nd edition
Viimati uuendatud 04.04.2025
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.04.2026