Laste ja perede toetamise eelduseks on nende asjakohane hindamine.
Lapse heaolu hindamise käsiraamat ja kolmnurk on lastekaitsetöötajatele peamine töövahend, mis abistab spetsialiste laste abivajaduse hindamisel.
Materjalid
Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.
Käsiraamatu sisu haldab sotsiaalkindlustusamet. Kui sul on käsiraamatu osas mõtteid või ettepanekuid, siis kirjuta:
Ketlin Lepikult
„Turvalisuse märgid“ (ingl k „Signs of Safety“) on pidevalt arenev lahenduskeskne lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, mis töötati välja 1990. aastatel Lääne-Austraalias. Mudeli loojateks olid Steve Edwards ja Andrew Turnell koostöös paljude praktikutega. Praegu kasutakse mudelit laialdaselt üle maailma, näiteks Iirimaal, Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Rootsis jm.
2024. aastal tegi HAAP Consulting sotsiaalministeeriumi tellimusel analüüsi, milles uuriti toimivaid juhtumikorralduse mudeleid eri riikides. Snalüüsi tulemusena leiti, et üks sobivaimaid mudeleid Eesti lastekaitsesüsteemi toetamiseks on „Turvalisuse märgid“.
Mudel suunab süsteemselt toetama lapse turvalisust ja heaolu, hoiab keskmes last ja tema pere ning nende osalust. „Turvalisuse märgid“ aitab turvalisuse tagamiseks vajaliku muutuse käivitamiseks luua usaldusliku koostöösuhte pere ja tema lähivõrgustikuga. Abistavate tööriistade ja mõtestatud vestluste kaudu leitakse lahendused, mis on pere enda loodud ning tänu sellele kestlikud ka pikemas perspektiivis.
„Turvalisuse märkides“ kasutatavad lähenemisviisid aitavad last kaasata nii, et tema osalus oleks aktiivne ja mõtestatud. Mudel annab tööriistad, mis teevad keerulised teemad arusaadavaks, et lapsel oleks kergem toimuvat mõista. Samuti pakub viise, kuidas laps saab turvaliselt kogemust väljendada nii, et lapse mõtted ja tunded oleksid täiskasvanute jaoks arusaadavamad. See aitab vanemal mõista lapse kogemust ning see omakorda suurendab vanema valmidust lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalikeks muutusteks.
"Turvalisuse märgid" toob oma süsteemse lähenemisega lastekaitsetöösse avatust ja struktuuri, mis toetab lastekaitsetöötajate edukat toimetulemist vastutusrohke ja intensiivse tööga. Teiste riikide kogemus näitab, et selle juhtumikorralduse mudelile omane lähenemine ja süsteem suurendavad lastekaitsetöötajate töörahulolu ning toetavad professionaalset arengut.
Selles juhtumikorralduse mudelis on oluline roll juhtidel, kes oma meeskonda toetades on samuti lahenduskesksed, orienteeritud eelkõige tugevustele ning kujundavad õppiva organisatsiooni kultuuri mõttelaadi. Juhtide toetamiseks ja arendamiseks sellel teel on õppeprogrammis suur rõhuasetus ka juhtide koolitamisel.
Alates 2025. a märtsist osalevad „Turvalisuse märkide“ pilootprojektis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Tartu linnavalitsus, Saaremaa vald, Saue vald, Tori vald ning Viljandi vald. Mudeli õppimise ja testimise esimesel aastal oli rõhk „Turvalisuse märkide“ põhimõtete ja mudeli tundmaõppimisel, baas- ja jätkukoolituse läbimisel, organisatsiooni juhtide ja sisekoolitajate arendamisel ning kvaliteedimõõdikute väljatöötamisel. 2026. aastal keskendutakse juba õpitu rakendamisele, saadud teadmiste ja oskuste lihvimisele ning kinnistamisele.
2026. aastal teeme ettevalmistusi teiseks „Turvalisuse märkide“ rakendamise etapiks aastatel 2027–2029, kus mudeli väljaõppega saavad liituda juba järgmised omavalitsused.
„Turvalisuse märkidega“ seotud küsimustega palume ühendust võtta laste heaolu osakonna peaspetsialisti Eve Terasega e-posti aadressil [email protected].
Projekti rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ vahenditest.
""
6.2.1. Lapsevanem loobub koostöösuhtest lastekaitsetöötajaga
Kindlasti on iga lastekaitsetöötaja töölaual olnud juhtumeid, kus lapsevanem keeldub lastekaitsetöötajaga koostööst. Koostöö mittetegemine väljendub telefonikõnedele, e-kirjadele mittevastamises, kokkulepitud ajal kohtumistele mitte tulemises, valeinformatsiooni andmises jne. Selliselt käituv lapsevanem väljendab selgelt, et ta ei soovi teha lastekaitsetöötajaga koostööd ega võtta vastu pakutavat abi. Sellistes olukordades peab lastekaitsetöötaja püüdma mõista, mis põhjustel ei soovi lapsevanem teha koostööd ning mis võivad olla koostöö mittetegemise sügavamad põhjused. Eesmärk peab olema vastumeelsust või konflikti maandada ja lapse huvidele keskendudes püüda leida võimalusi koostöö jätkamiseks.
Oluline on mõista, et lapsevanema koostöö mittetegemise taga võivad olla lapsevanema hirm ja kartus. Hirm võib olla seotud hirmuga muutuse ees, mil lapsevanema jaoks võib praegune lapsega seotud probleem olla halb, kuid olukord on lapsevanemale vana ja tuttav. Lapsevanem teab kuidas antud keerulise probleemiga tulla toime. Lastekaitsetöötajaga koostöö tegemisega ja suhtlemisega tekkiv olukord on uus ja tundmatu, mis tekitab lapsevanemas hirmutunnet.12 Taolises olukorras on oluline, et lastekaitsetöötaja selgitaks välja, miks lapsevanemal on tekkinud taolised hirmud. Seega on lastekaitsetöötaja ülesandeks selgitada välja põhjused, miks lapsevanem ei soovi teha koostööd.
Üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et lapsevanemal on varasemad negatiivsed kogemused lastekaitsetöötajaga ja need mõjutavad praegust kogemust. Samuti võib lapsevanema soovi koostööd teha mõjutada lastekaitsetöötaja kuvand ühiskonnas ja hirm lastekaitsetöötaja võimu üle. Lapsevanemal võib puududa teadmine lastekaitsetöö tegelikkusest ja võib olla hirm, et lastekaitsetöötaja kohese sekkumise tulemusena võidakse lapsed perest eraldada.
Koostööd mitte sooviva lapsevanema puhul on oluline tähelepanu pöörata:
1. Kas on lapsevanemal varasemaid negatiivseid kogemusi lastekaitsetöötajaga või lastekaitsesüsteemiga?
2. Kas lapsevanemal on pere teiste laste osas negatiivseid kokkupuuteid lastekaitsetöötajaga?
3. Kas lapsevanemal endal on oma lapsepõlvest negatiivseid kokkupuuteid lastekaitsesüsteemiga?
4. Kuidas lapsevanem kirjeldab lastekaitsetööd ja lastekaitsetöötajat?
5. Millised on lastekaitsetöötaja emotsioonid?
6. Kas lapsevanem väljendab hirmu, muret või valdab lapsevanemaid stress?
7. Kas ja kuidas proovib lapsevanem varjata probleemi?
8. Kas probleemi varjamise taga võib olla lapsevanema häbitunne?
Koostöösuhet lapsevanemaga, kes ei soovi lastekaitsetöötaja sekkumist, aitavad luua lastekaitsetöötaja selgitused lapsevanemale:
1) lastekaitsetöö ja lastekaitsetöötaja ülesannete kohta laiemalt, mis vähendavad lapsevanema emotsioone (nt hirmutunnet)
2) sekkumise vajadusest ja koostöö saavutamise positiivsest mõjust abivajava lapse juhtumi lahendamisele;
3) et tema osalus on lapse abivajaduse hindamise ja kogu juhtumikorralduse protsessis olulise tähtsusega;
4) et tema kui lapsevanema arvamus on äärmiselt oluline ja sellega arvestatakse.
Vaatamata lastekaitsetöötaja pingutustele ei pruugi koostöösuhte loomine lapsevanemaga alati õnnestuda ning abivajaduse hindamisega tuleb jätkata. Lastekaitsetöötaja peab kõik koostöösuhte loomise püüdlused fikseerima STARis. See võimaldab vajadusel faktiliselt tõestada lapsevanema poolset koostöö mitte tegemist.
Abivajava lapse huvide kaitseks ja heaolu tagamiseks on lastekaitsetöötajal õigus teha lapsevanemale ettekirjutus, mis kohustab lapsevanemat tegema koostööd lastekaitsetöötajaga. LasteKS § 40 lg 2 alusel on lastekaitsetöötajal või muul kohaliku omavalitsuse ametnikul õigus teha last kasvatavale isikule ettekirjutus abivajava lapse kaitseks ja kohustada last kasvatavat isikut tegema koostööd lastekaitsetöötajaga.
Kui vaatamata kohaliku omavalitsuse ettekirjutusele ei tee lapsevanem koostööd ega võta vastu pakutavaid abimeetmeid, on koostatud ettekirjutuse alusel võimalik kohalikul omavalitsusel pöörduda kohtusse. Perekonnaseaduse § 134 lg 3 alusel võib kohus lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde. Samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta.
Ettekirjutuse koostamiseks on võimalik kasutada Sotsiaalkindlustusameti poolt välja töötatud aluspõhja:
12 Saari, (2006). https://lft.ee/admin/upload/files/Juhtumikorralduse%20kasiraamat.pdf
Viimati uuendatud 07.04.2025
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.04.2026