Laste ja perede toetamise eelduseks on nende asjakohane hindamine.
Lapse heaolu hindamise käsiraamat ja kolmnurk on lastekaitsetöötajatele peamine töövahend, mis abistab spetsialiste laste abivajaduse hindamisel.
Materjalid
Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.
Käsiraamatu sisu haldab sotsiaalkindlustusamet. Kui sul on käsiraamatu osas mõtteid või ettepanekuid, siis kirjuta:
Ketlin Lepikult
„Turvalisuse märgid“ (ingl k „Signs of Safety“) on pidevalt arenev lahenduskeskne lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, mis töötati välja 1990. aastatel Lääne-Austraalias. Mudeli loojateks olid Steve Edwards ja Andrew Turnell koostöös paljude praktikutega. Praegu kasutakse mudelit laialdaselt üle maailma, näiteks Iirimaal, Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Rootsis jm.
2024. aastal tegi HAAP Consulting sotsiaalministeeriumi tellimusel analüüsi, milles uuriti toimivaid juhtumikorralduse mudeleid eri riikides. Snalüüsi tulemusena leiti, et üks sobivaimaid mudeleid Eesti lastekaitsesüsteemi toetamiseks on „Turvalisuse märgid“.
Mudel suunab süsteemselt toetama lapse turvalisust ja heaolu, hoiab keskmes last ja tema pere ning nende osalust. „Turvalisuse märgid“ aitab turvalisuse tagamiseks vajaliku muutuse käivitamiseks luua usaldusliku koostöösuhte pere ja tema lähivõrgustikuga. Abistavate tööriistade ja mõtestatud vestluste kaudu leitakse lahendused, mis on pere enda loodud ning tänu sellele kestlikud ka pikemas perspektiivis.
„Turvalisuse märkides“ kasutatavad lähenemisviisid aitavad last kaasata nii, et tema osalus oleks aktiivne ja mõtestatud. Mudel annab tööriistad, mis teevad keerulised teemad arusaadavaks, et lapsel oleks kergem toimuvat mõista. Samuti pakub viise, kuidas laps saab turvaliselt kogemust väljendada nii, et lapse mõtted ja tunded oleksid täiskasvanute jaoks arusaadavamad. See aitab vanemal mõista lapse kogemust ning see omakorda suurendab vanema valmidust lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalikeks muutusteks.
"Turvalisuse märgid" toob oma süsteemse lähenemisega lastekaitsetöösse avatust ja struktuuri, mis toetab lastekaitsetöötajate edukat toimetulemist vastutusrohke ja intensiivse tööga. Teiste riikide kogemus näitab, et selle juhtumikorralduse mudelile omane lähenemine ja süsteem suurendavad lastekaitsetöötajate töörahulolu ning toetavad professionaalset arengut.
Selles juhtumikorralduse mudelis on oluline roll juhtidel, kes oma meeskonda toetades on samuti lahenduskesksed, orienteeritud eelkõige tugevustele ning kujundavad õppiva organisatsiooni kultuuri mõttelaadi. Juhtide toetamiseks ja arendamiseks sellel teel on õppeprogrammis suur rõhuasetus ka juhtide koolitamisel.
Alates 2025. a märtsist osalevad „Turvalisuse märkide“ pilootprojektis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Tartu linnavalitsus, Saaremaa vald, Saue vald, Tori vald ning Viljandi vald. Mudeli õppimise ja testimise esimesel aastal oli rõhk „Turvalisuse märkide“ põhimõtete ja mudeli tundmaõppimisel, baas- ja jätkukoolituse läbimisel, organisatsiooni juhtide ja sisekoolitajate arendamisel ning kvaliteedimõõdikute väljatöötamisel. 2026. aastal keskendutakse juba õpitu rakendamisele, saadud teadmiste ja oskuste lihvimisele ning kinnistamisele.
2026. aastal teeme ettevalmistusi teiseks „Turvalisuse märkide“ rakendamise etapiks aastatel 2027–2029, kus mudeli väljaõppega saavad liituda juba järgmised omavalitsused.
„Turvalisuse märkidega“ seotud küsimustega palume ühendust võtta laste heaolu osakonna peaspetsialisti Eve Terasega e-posti aadressil [email protected].
Projekti rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ vahenditest.
""
8.2.3. Emotsionaalne kohalolek
Lapsevanemate emotsionaalne kohalolek tähendab lapse emotsionaalsete vajaduste rahuldamise tagamist ning lapsele tunde loomist, et teda hinnatakse kõrgelt. Samuti kuulub siia alla lapse jaoks oluliste turvaliste, stabiilsete suhete olemasolu lapse jaoks tähtsate täiskasvanute hulgast, kes on valmis pakkuma lapsele igakülgselt emotsionaalset toetust. Emotsionaalne kohalolek toob välja selle, kuidas vanemad reageerivad lapse hoolitsust ootavale käitumisele, kuidas vanemad väljendavad oma tundeid ning kas lapsevanemad näitavad lapse suhtes välja soojust, sallivust, vastuvõtlikkust, tähelepanelikkust ja empaatiat. Lisaks annab lapsevanema emotsionaalne kohalolek informatsiooni selle kohta, kuidas lapsevanemad reageerivad lapse emotsioonidele. Seega on vanemluses keskne roll emotsionaalsel kohalolekul, mis mõjutavad lapse arengut ja psühhosotsiaalsete probleemide arenguga seotud riske.
Lapsevanemate emotsionaalse kohaloleku kaitse- ja riskitegureid aitavad välja selgitada alljärgnevad küsimused.
- Kas vanemad on suutelised toetama last tema emotsionaalses arengus?
- Kas vanemad väljendavad lapse suhtes armastust, soojust ja hellust või on tema suhtes tõrjuvad?
- Kas vanemad kallistavad last, võtavad teda sülle?
- Kas vanemad on rõõmsad ja uhked lapse edusammude üle ning reageerivad positiivselt, kui keegi teine last kiidab?
- Kuidas vanemad lapsega suhtlevad: kas nad vaatavad lapsele otsa; milline on nende hääletoon?
- Kas vanemad aktsepteerivad lapse arvamust või ignoreerivad või tõrjuvad seda?
- Kas laps räägib vanematele oma rõõmudest-muredest?
- Kas vanemad mõistavad lapse vajadusi?
- Kas vanemad suudavad last rahustada ja lohutada, kui laps on meeleheitel või vihane?
- Kas vanemad koormavad last liigselt enda muredega?
- Kas vanemad suudavad seada lapse vajadused enda omadest ettepoole?
- Kas vanemad säästavad last liiga tugevatest tundeavaldustest, mis võivad last koormata?
- Kas vanemad lasevad lapsel ennast lohutada?
- Kas vanemad toetavad teineteist raskuste korral?
Tabel 12. Emotsionaalse kohaloleku peamised kaitse- ja riskitegurid
| Kaitsetegurid | Riskitegurid |
| Lapsevanemad on suhetes lapsega usaldusväärsed, etteennustatavad ja järjepidevad. Lapsel on püsivad, stabiilsed ja lähedased suhted mõlema vanemaga. | Lapsevanemad käituvad lapsega ettearvamatult ja põhjustavad korduvalt emotsionaalse järjepidevuse katkemist. Lapsevanemad ei suuda säilitada lapsega stabiilset kontakti, käituvad ettearvamatult ning hülgavad last korduvalt. |
| Lapsevanemad on emotsionaalselt kohal ja pakuvad lapsele vajaminevat kaitset. | Lapsevanemate puudulik kontroll oma emotsioonide üle ja ebapiisav emotsionaalne tugi lapsele. Lapsevanemal puudub võimekus pakkuda lapsele turvatunnet või lapsevanem tunneb ennast ise ohustatuna. |
| Lapsevanemad toetavad last emotsionaalselt. Lapsevanemad väljendavad soojust ja hoolitsust lapse suhtes. | Lapsevanemad jätavad lapse emotsionaalselt hooletusse, on lapse jaoks emotsionaalselt kauged ja pole lapsega psüühiliselt lähedased. |
| Vanemad toetavad oma last tunnete (nt viha, pahurus, kurbus) väljendamisel. | Lapsevanemad ei märka lapse emotsioone ega oska neile vastavalt reageerida. Samuti võib laps olla liigselt (ja mittekohaselt) klammerdunud ühe vanema külge ja otsib ainult temalt lohutust ja tähelepanu. |
Viimati uuendatud 23.04.2025
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.04.2026