Laste ja perede toetamise eelduseks on nende asjakohane hindamine.
Lapse heaolu hindamise käsiraamat ja kolmnurk on lastekaitsetöötajatele peamine töövahend, mis abistab spetsialiste laste abivajaduse hindamisel.
Materjalid
Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.
Käsiraamatu sisu haldab sotsiaalkindlustusamet. Kui sul on käsiraamatu osas mõtteid või ettepanekuid, siis kirjuta:
Ketlin Lepikult
„Turvalisuse märgid“ (ingl k „Signs of Safety“) on pidevalt arenev lahenduskeskne lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, mis töötati välja 1990. aastatel Lääne-Austraalias. Mudeli loojateks olid Steve Edwards ja Andrew Turnell koostöös paljude praktikutega. Praegu kasutakse mudelit laialdaselt üle maailma, näiteks Iirimaal, Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Rootsis jm.
2024. aastal tegi HAAP Consulting sotsiaalministeeriumi tellimusel analüüsi, milles uuriti toimivaid juhtumikorralduse mudeleid eri riikides. Snalüüsi tulemusena leiti, et üks sobivaimaid mudeleid Eesti lastekaitsesüsteemi toetamiseks on „Turvalisuse märgid“.
Mudel suunab süsteemselt toetama lapse turvalisust ja heaolu, hoiab keskmes last ja tema pere ning nende osalust. „Turvalisuse märgid“ aitab turvalisuse tagamiseks vajaliku muutuse käivitamiseks luua usaldusliku koostöösuhte pere ja tema lähivõrgustikuga. Abistavate tööriistade ja mõtestatud vestluste kaudu leitakse lahendused, mis on pere enda loodud ning tänu sellele kestlikud ka pikemas perspektiivis.
„Turvalisuse märkides“ kasutatavad lähenemisviisid aitavad last kaasata nii, et tema osalus oleks aktiivne ja mõtestatud. Mudel annab tööriistad, mis teevad keerulised teemad arusaadavaks, et lapsel oleks kergem toimuvat mõista. Samuti pakub viise, kuidas laps saab turvaliselt kogemust väljendada nii, et lapse mõtted ja tunded oleksid täiskasvanute jaoks arusaadavamad. See aitab vanemal mõista lapse kogemust ning see omakorda suurendab vanema valmidust lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalikeks muutusteks.
"Turvalisuse märgid" toob oma süsteemse lähenemisega lastekaitsetöösse avatust ja struktuuri, mis toetab lastekaitsetöötajate edukat toimetulemist vastutusrohke ja intensiivse tööga. Teiste riikide kogemus näitab, et selle juhtumikorralduse mudelile omane lähenemine ja süsteem suurendavad lastekaitsetöötajate töörahulolu ning toetavad professionaalset arengut.
Selles juhtumikorralduse mudelis on oluline roll juhtidel, kes oma meeskonda toetades on samuti lahenduskesksed, orienteeritud eelkõige tugevustele ning kujundavad õppiva organisatsiooni kultuuri mõttelaadi. Juhtide toetamiseks ja arendamiseks sellel teel on õppeprogrammis suur rõhuasetus ka juhtide koolitamisel.
Alates 2025. a märtsist osalevad „Turvalisuse märkide“ pilootprojektis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Tartu linnavalitsus, Saaremaa vald, Saue vald, Tori vald ning Viljandi vald. Mudeli õppimise ja testimise esimesel aastal oli rõhk „Turvalisuse märkide“ põhimõtete ja mudeli tundmaõppimisel, baas- ja jätkukoolituse läbimisel, organisatsiooni juhtide ja sisekoolitajate arendamisel ning kvaliteedimõõdikute väljatöötamisel. 2026. aastal keskendutakse juba õpitu rakendamisele, saadud teadmiste ja oskuste lihvimisele ning kinnistamisele.
2026. aastal teeme ettevalmistusi teiseks „Turvalisuse märkide“ rakendamise etapiks aastatel 2027–2029, kus mudeli väljaõppega saavad liituda juba järgmised omavalitsused.
„Turvalisuse märkidega“ seotud küsimustega palume ühendust võtta laste heaolu osakonna peaspetsialisti Eve Terasega e-posti aadressil [email protected].
Projekti rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ vahenditest.
""
5.1. Abivajaduse hindamise ettevalmistuse etapid
Hindamine on analüüsiprotsess, mille vältel püütakse mõista juhtumi tähendust ning koondada üksikasjad, sündmused ja muud asjaolud loogiliseks tervikuks. Eesmärgiga jõuda sobivate abivajadusest lähtuvate sekkumismeetodite valikuni. Enne põhjaliku abivajaduse hindamise teostamist on vajalik hindamise kavandamine, mille keskmes on lähtumine lapse vajadustest ja huvist.
Abivajaduse hindamise kavandamisel on oluline esmajooneks kindlaks teha, kas abivajaduse hindamise alguses on lapsele tagatud piisav turvalisus või tegemist on hädaohus oleva lapsega, kes on oma elu ja tervist ohustavas olukorras ja vajab kiiret sekkumist. Oluline on meeles pidada, et lapse ohutust tuleb silmas pidada kogu abivajaduse hindamise protsessi vältel.
Juhul, kui on kindlaks tehtud, et abivajaduse hindamise alguse hetkel ei ole lapse elu ja tervis ohus ning ta ei viibi teda ohustavates tingimuses, on vaja paika panna hindamise fookus ja sõnastada hindamise eesmärgid. Abivajaduse hindamise keskmes on alati laps ning hindamise eesmärgid peavad olema seotud lapse heaoluga: tema arengu, tema vanemate suutlikkuse ning pere ja keskkonnaga.
Abivajaduse hindamise raames kogutav informatsioon peab lähtuma hindamise eesmärgist. Hindamise kavandamisel tuleb püstitada sellised küsimused, millele vastuste saamine võimaldaks otsustada, missugust tuge laps või tema vanem vajavad. Eesmärgi ja küsimuste sõnastamine abivajaduse hindamise alguses aitavad hoida lapse abivajaduse hindamise fookust. Samas tuleb silmas pidada, et hindamise käigus ei keskenduta üksnes eelhindamisel esile kerkinud probleemidele. Näiteks küsimus, kas lapsel esineb vägivaldset käitumist või ainete kuritarvitamist, tuleb tõstatada ka siis, kui esialgses abivajava lapse teates ega eelhindamise käigus seda ei ole välja toodud. Hindamine tuleb läbi viia kõigist lapse heaolu valdkondadest lähtuvalt.
Järgnevalt tuleb läbi mõelda kellelt soovitakse abivajaduse väljaselgitamiseks täiendavat informatsiooni koguda. Seega on olulisel kohal teabeallikate valik. Teabeallikate hulka kuuluvad pereliikmed, spetsialistid/asutused, kes on lapse ja tema vanematega seotud. Andmete kogumisel, pere elusituatsioonist ülevaate saamisel ja teiste isikute või spetsialistide kaasamisel on oluline see, kuidas tehakse perega koostööd. Kui hindamisprotsessi on vajalik kaasata pereväliseid isikuid, tuleb sellest rääkida ka lapse ja vanematega.
Isikuandmete kaitse seadus §14 toob välja, et isikuandmeid tuleb koguda täpselt ja selgelt kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus, ning andmed peavad olema piisavad ja asjakohased, kuid mitte ülemäärased.
Oluline on ka läbi mõelda kuidas informatsiooni kogutakse ehk milliseid lähenemisviise kasutatakse. Näiteks on tõenäoline, et lapsega üksinda vesteldes saadakse teistsugust teavet kui vestelda lapsega vanema juuresolekul. Samuti on oluline kontekst ehk saadava informatsiooni sisu võib mõjutada ka näiteks see, kas lapsega vesteldakse kodus või koolis.
Abivajaduse hindamiseks vajamineva informatsiooni kogumisel on vajalik arvestada, et info kogumiseks planeeritavad toimingud tooksid esile informatsiooni mineviku, oleviku ja planeeritava tuleviku osas.
Kronoloogiliselt järjestatav informatsioon võimaldab esile tuua aja jooksul aset leidnud ja võimalikud tulevased muutused.
Abivajaduse hindamise ettevalmistamise etapis on oluline lähtuda järgmistest küsimustest:
1) mida ma lapse ja temaga seotud probleemi kohta juba tean?
2) mida on vaja välja selgitada ja millises tähtsuse järjekorras?
3) millistest allikatest ja mis meetoditega teavet koguda?
Viimati uuendatud 03.04.2025
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.04.2026