Laste ja perede toetamise eelduseks on nende asjakohane hindamine.
Lapse heaolu hindamise käsiraamat ja kolmnurk on lastekaitsetöötajatele peamine töövahend, mis abistab spetsialiste laste abivajaduse hindamisel.
Materjalid
Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.
Käsiraamatu sisu haldab sotsiaalkindlustusamet. Kui sul on käsiraamatu osas mõtteid või ettepanekuid, siis kirjuta:
Ketlin Lepikult
„Turvalisuse märgid“ (ingl k „Signs of Safety“) on pidevalt arenev lahenduskeskne lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, mis töötati välja 1990. aastatel Lääne-Austraalias. Mudeli loojateks olid Steve Edwards ja Andrew Turnell koostöös paljude praktikutega. Praegu kasutakse mudelit laialdaselt üle maailma, näiteks Iirimaal, Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Rootsis jm.
2024. aastal tegi HAAP Consulting sotsiaalministeeriumi tellimusel analüüsi, milles uuriti toimivaid juhtumikorralduse mudeleid eri riikides. Snalüüsi tulemusena leiti, et üks sobivaimaid mudeleid Eesti lastekaitsesüsteemi toetamiseks on „Turvalisuse märgid“.
Mudel suunab süsteemselt toetama lapse turvalisust ja heaolu, hoiab keskmes last ja tema pere ning nende osalust. „Turvalisuse märgid“ aitab turvalisuse tagamiseks vajaliku muutuse käivitamiseks luua usaldusliku koostöösuhte pere ja tema lähivõrgustikuga. Abistavate tööriistade ja mõtestatud vestluste kaudu leitakse lahendused, mis on pere enda loodud ning tänu sellele kestlikud ka pikemas perspektiivis.
„Turvalisuse märkides“ kasutatavad lähenemisviisid aitavad last kaasata nii, et tema osalus oleks aktiivne ja mõtestatud. Mudel annab tööriistad, mis teevad keerulised teemad arusaadavaks, et lapsel oleks kergem toimuvat mõista. Samuti pakub viise, kuidas laps saab turvaliselt kogemust väljendada nii, et lapse mõtted ja tunded oleksid täiskasvanute jaoks arusaadavamad. See aitab vanemal mõista lapse kogemust ning see omakorda suurendab vanema valmidust lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalikeks muutusteks.
"Turvalisuse märgid" toob oma süsteemse lähenemisega lastekaitsetöösse avatust ja struktuuri, mis toetab lastekaitsetöötajate edukat toimetulemist vastutusrohke ja intensiivse tööga. Teiste riikide kogemus näitab, et selle juhtumikorralduse mudelile omane lähenemine ja süsteem suurendavad lastekaitsetöötajate töörahulolu ning toetavad professionaalset arengut.
Selles juhtumikorralduse mudelis on oluline roll juhtidel, kes oma meeskonda toetades on samuti lahenduskesksed, orienteeritud eelkõige tugevustele ning kujundavad õppiva organisatsiooni kultuuri mõttelaadi. Juhtide toetamiseks ja arendamiseks sellel teel on õppeprogrammis suur rõhuasetus ka juhtide koolitamisel.
Alates 2025. a märtsist osalevad „Turvalisuse märkide“ pilootprojektis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Tartu linnavalitsus, Saaremaa vald, Saue vald, Tori vald ning Viljandi vald. Mudeli õppimise ja testimise esimesel aastal oli rõhk „Turvalisuse märkide“ põhimõtete ja mudeli tundmaõppimisel, baas- ja jätkukoolituse läbimisel, organisatsiooni juhtide ja sisekoolitajate arendamisel ning kvaliteedimõõdikute väljatöötamisel. 2026. aastal keskendutakse juba õpitu rakendamisele, saadud teadmiste ja oskuste lihvimisele ning kinnistamisele.
2026. aastal teeme ettevalmistusi teiseks „Turvalisuse märkide“ rakendamise etapiks aastatel 2027–2029, kus mudeli väljaõppega saavad liituda juba järgmised omavalitsused.
„Turvalisuse märkidega“ seotud küsimustega palume ühendust võtta laste heaolu osakonna peaspetsialisti Eve Terasega e-posti aadressil [email protected].
Projekti rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ vahenditest.
""
9.2. Lapse arengut ja tervist mõjutavate raskuste hindamine
Kogu juhtumikorralduse protsess keskendub lapse heaolu tagamisele ning abivajaduse vähendamisele. Lapse heaolu hinnates on kõige olulisem pöörata tähelepanu lapse arenguvajadustele ehk kuidas erinevad valdkonnad mõjutavad just lapse arengut ning üldist tervislikku seisundit. Sealhulgas keskendudes nii lapse vaimsele kui tervislikule seisundile.
Lapse arengut ja tervist mõjutavate raskuste hindamisel on vaja analüüsida alljärgnevat.16
1. Lapse tervise ja arengu kahjustuse mõju lapsele. Aluseks tuleb võtta pere ajalugu, mil leidis või ei leidnud aset lapse tervise või arengu võimalik kahjustamine. Kindlasti keskenduda lapse varasematele trauma- ja kriisikogemustele. Lisaks keskenduda lapse praegusele tervislikule seisundile, esmasele hoolitsusele ja identiteedile. Lapse tervise ja arengu võimalikku kahjustust aitab välja selgitada lapse tundeelu ja käitumises ning peresisestes-ja välistes suhetes esinevate seoste olemasolule keskendumine.
2. Vanemlikku toimetulekut ning vanemlusega seotud raskusi. Vajadus on keskenduda vanemluse peamistele valdkondadele ehk kuidas tagavad lapsevanemad lapse esmase hoolitsuse ja turvalisuse. Tähelepanu tuleb pöörata ka vanematepoolsele lapse juhendamisele ja vajalike piiride seadmisele ning lapsevanemate emotsionaalsele kohalolekule.
3. Individuaalsete ja perekondlike tegurite ja protsesside mõju vanemlusele. Keskendutakse mõlema lapsevanema kui indiviidi toimetulekule, kuid ka pere laiemale toimimisele. Vajadus on analüüsida mõlema lapsevanema enda varasemaid lapsepõlvekogemusi ehk milline on olnud lapsevanemate enda lapsepõlv. Samuti keskendumine vanemate alkoholi tarvitamisele, narkootikumide tarvitamisele. Vajadus on hinnata ka pere praegust toimimist ehk millised on pereliikmete omavahelised suhted käesoleval ajal, kas on esinenud vägivaldset käitumist, kuidas toimub konfliktide lahendamine ja otsuste tegemine. Olulist rolli mängib ka see, milline on last ja pere ümbritsev laiem võrgustik.
4. Keskkondlikke tegureid. Analüüsi aluseks on keskendumine pere elutingimustele, tööhõivele ja majanduslikule olukorrale. Analüüsi juures on vajalik arvestada kogukondlike teguritega ehk milline on kogukond, kus laps elab, millised on kogukonna ressursid ja puudused. Samuti kuidas on olukord vajaminevate teenuste kättesaadavusega konkreetses piirkonnas.
5. Lapsele ja lapsevanematele vajaminevate abimeetmete rakendamist. Seda on oluline analüüsida vanemluse vaatest ehk kui laps või pere vajavad täiendavaid abimeetmeid ja teenuseid, siis kas vanemad on suutlikud neid lapsele ja perele tagama. Näiteks kas vanemad on suutlikud tagama, et laps jõuab teenusele kohale või kas nad teevad koostööd peretöötajaga.
Lapse tervist ja arengut mõjutavate raskuste hindamisel vastanduvad omavahel püsivad riskitegurid ja probleeme neutraliseerivad kaitsetegurid. Püsivad riskitegurid on need, mis põhjustavad probleemide jätkumise ja lapse abivajaduse püsimist. Probleeme neutraliseerivad kaitsetegurid vähendavad esil oleva riskiteguri mõju. Näiteks kui lapsevanemad ei taga lapsele vajaminevat emotsionaalset kohalolekut, kuid perel on väga tugev lähivõrgustik, mis toetab lapse toimetulekut keeruliste sõprussuhetega.
Viimati uuendatud 28.04.2025
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.04.2026