Laste ja perede toetamise eelduseks on nende asjakohane hindamine.
Lapse heaolu hindamise käsiraamat ja kolmnurk on lastekaitsetöötajatele peamine töövahend, mis abistab spetsialiste laste abivajaduse hindamisel.
Materjalid
Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.
Käsiraamatu sisu haldab sotsiaalkindlustusamet. Kui sul on käsiraamatu osas mõtteid või ettepanekuid, siis kirjuta:
Ketlin Lepikult
„Turvalisuse märgid“ (ingl k „Signs of Safety“) on pidevalt arenev lahenduskeskne lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, mis töötati välja 1990. aastatel Lääne-Austraalias. Mudeli loojateks olid Steve Edwards ja Andrew Turnell koostöös paljude praktikutega. Praegu kasutakse mudelit laialdaselt üle maailma, näiteks Iirimaal, Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Rootsis jm.
2024. aastal tegi HAAP Consulting sotsiaalministeeriumi tellimusel analüüsi, milles uuriti toimivaid juhtumikorralduse mudeleid eri riikides. Snalüüsi tulemusena leiti, et üks sobivaimaid mudeleid Eesti lastekaitsesüsteemi toetamiseks on „Turvalisuse märgid“.
Mudel suunab süsteemselt toetama lapse turvalisust ja heaolu, hoiab keskmes last ja tema pere ning nende osalust. „Turvalisuse märgid“ aitab turvalisuse tagamiseks vajaliku muutuse käivitamiseks luua usaldusliku koostöösuhte pere ja tema lähivõrgustikuga. Abistavate tööriistade ja mõtestatud vestluste kaudu leitakse lahendused, mis on pere enda loodud ning tänu sellele kestlikud ka pikemas perspektiivis.
„Turvalisuse märkides“ kasutatavad lähenemisviisid aitavad last kaasata nii, et tema osalus oleks aktiivne ja mõtestatud. Mudel annab tööriistad, mis teevad keerulised teemad arusaadavaks, et lapsel oleks kergem toimuvat mõista. Samuti pakub viise, kuidas laps saab turvaliselt kogemust väljendada nii, et lapse mõtted ja tunded oleksid täiskasvanute jaoks arusaadavamad. See aitab vanemal mõista lapse kogemust ning see omakorda suurendab vanema valmidust lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalikeks muutusteks.
"Turvalisuse märgid" toob oma süsteemse lähenemisega lastekaitsetöösse avatust ja struktuuri, mis toetab lastekaitsetöötajate edukat toimetulemist vastutusrohke ja intensiivse tööga. Teiste riikide kogemus näitab, et selle juhtumikorralduse mudelile omane lähenemine ja süsteem suurendavad lastekaitsetöötajate töörahulolu ning toetavad professionaalset arengut.
Selles juhtumikorralduse mudelis on oluline roll juhtidel, kes oma meeskonda toetades on samuti lahenduskesksed, orienteeritud eelkõige tugevustele ning kujundavad õppiva organisatsiooni kultuuri mõttelaadi. Juhtide toetamiseks ja arendamiseks sellel teel on õppeprogrammis suur rõhuasetus ka juhtide koolitamisel.
Alates 2025. a märtsist osalevad „Turvalisuse märkide“ pilootprojektis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Tartu linnavalitsus, Saaremaa vald, Saue vald, Tori vald ning Viljandi vald. Mudeli õppimise ja testimise esimesel aastal oli rõhk „Turvalisuse märkide“ põhimõtete ja mudeli tundmaõppimisel, baas- ja jätkukoolituse läbimisel, organisatsiooni juhtide ja sisekoolitajate arendamisel ning kvaliteedimõõdikute väljatöötamisel. 2026. aastal keskendutakse juba õpitu rakendamisele, saadud teadmiste ja oskuste lihvimisele ning kinnistamisele.
2026. aastal teeme ettevalmistusi teiseks „Turvalisuse märkide“ rakendamise etapiks aastatel 2027–2029, kus mudeli väljaõppega saavad liituda juba järgmised omavalitsused.
„Turvalisuse märkidega“ seotud küsimustega palume ühendust võtta laste heaolu osakonna peaspetsialisti Eve Terasega e-posti aadressil [email protected].
Projekti rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ vahenditest.
""
8.1. Lapse arenguvajadused
Lapse heaolu hindamine eeldab, et lapse arengut mõjutavat igat tegurit uuritake lapse vanuse, arengutaseme ning tema tervise kontekstis. Seega on oluline, et arenguvajadustele hinnangut andes lähtutakse üldistest arenguülesannetest erinevas vanuses.
Käesolevas käsiraamatus on üldiste arenguülesannete liigitamise aluseks võetud „Lapse küsitlemise käsiraamatus“13 välja toodud arenguülesannete vanusegrupid ja liigitus.
Tabel 4. Lapse üldised arenguülesanded
| Imikud 0-2 | Antud vanusegrupi laste peamine ülesanne on õppida usaldama. Arenguülesande edukus on erinev, kuna see oleneb lapse iseloomustust, turvatundest, lapse vajaduste rahuldamisest, kogemustest lapsevanemaga. Lastel areneb vanemaga seotussuhe ja sellest sõltuvalt kujuneb laste suhtumine maailma ja teistesse inimestesse. Esil on soov avastada maailma. Lapsed vajavad kogemusi, mis hõlmavad palju puudutusi, näostnäkku kontakti ja stimulatsiooni vestluste kaudu. Puudub oskus ise oma emotsioon reguleerida, kuid õpivad seda läbi kiindumuse oma hooldajatesse. |
| Väikelapsed 2-5 | Lapsed õpivad katsetamise kaudu maailma ja nad panevad ennast tihti proovile. Eesmärk on saavutada turvaline iseseisvus. Turvalise iseseisvuse katsetamiseks proovivad lapsed eemalduda vanemast, kuid peavad teadma, et vanemate poolne turvaline tagala on olemas. Areneb fantaasia ja sellega mänguoskus. Infot võtavad vastu paremini neile tuttavas keskkonnas. Esil on fantaasiamaailma areng, mille tõttu võivad lapsed anda ebakorrektseid vastuseid küsimustele. Lapse aju on kohanenud keskkonnaga ja kohaneb sama kiiresti ka negatiivse kui positiivse keskkonnaga. Lapsel on kogemuste saamine äärmiselt oluline. |
| Varane kooliiga 6-9 | Esile hakkab tulema soov omandada teadmisi ja nad vajavad loomingulisust. Lapse enesehinnang on kujunemisjärgus. Soovivad tunda kontrolli ja kindlat struktuuri. |
| Keskmine kooliiga 10-12 | Arenguülesanded on sarnased eelmise vanuserühmaga, kuid lastel on oluliselt selgem ettekujutus iseendast ja oma võimetest. Lapsed näevad maailma must-valgena ning areneb kriitika vanemate suhtes.13 Toimub kasvuspurt aju piirkondades, mis reguleerivad planeerimist, impulsside kontrolli, põhjendamist, emotsioonide reguleerimist ja neile reageerimist. |
| Teismeiga 12-18 | Üritavad määratleda enda identiteeti ja neil on soov iseseisvuda. Lapsed vajavad struktureeritud elukorraldust paindlike piiridega. Esil on soov selgitada välja iseenda väärtus. |
Lastekaitsetöötajal peab arenguvajaduse hindamise raames tekkima selge arusaam selles, mida konkreetne laps on võimeline igas arengetapis saavutama, et tagada enda täielik potentsiaal. Seega peab olema teadlik laste üldisteks arenguülesannetest iga vanusegrupi lõikes. Lapse arenguvajaduste raames hinnatavad valdkonnad käsitlevad meditsiinilist, psühholoogiist, pedagoogilist ja sotsiaalset perspektiivi lapse arengus.
13 Liivamägi-Hitrov, A. Kask, K. (2016). Lapse küsitlemise käsiraamat. Tallinn.
Viimati uuendatud 08.04.2025
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.04.2026