Laste ja perede toetamise eelduseks on nende asjakohane hindamine.
Lapse heaolu hindamise käsiraamat ja kolmnurk on lastekaitsetöötajatele peamine töövahend, mis abistab spetsialiste laste abivajaduse hindamisel.
Materjalid
Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.
Käsiraamatu sisu haldab sotsiaalkindlustusamet. Kui sul on käsiraamatu osas mõtteid või ettepanekuid, siis kirjuta:
Ketlin Lepikult
„Turvalisuse märgid“ (ingl k „Signs of Safety“) on pidevalt arenev lahenduskeskne lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, mis töötati välja 1990. aastatel Lääne-Austraalias. Mudeli loojateks olid Steve Edwards ja Andrew Turnell koostöös paljude praktikutega. Praegu kasutakse mudelit laialdaselt üle maailma, näiteks Iirimaal, Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Rootsis jm.
2024. aastal tegi HAAP Consulting sotsiaalministeeriumi tellimusel analüüsi, milles uuriti toimivaid juhtumikorralduse mudeleid eri riikides. Snalüüsi tulemusena leiti, et üks sobivaimaid mudeleid Eesti lastekaitsesüsteemi toetamiseks on „Turvalisuse märgid“.
Mudel suunab süsteemselt toetama lapse turvalisust ja heaolu, hoiab keskmes last ja tema pere ning nende osalust. „Turvalisuse märgid“ aitab turvalisuse tagamiseks vajaliku muutuse käivitamiseks luua usaldusliku koostöösuhte pere ja tema lähivõrgustikuga. Abistavate tööriistade ja mõtestatud vestluste kaudu leitakse lahendused, mis on pere enda loodud ning tänu sellele kestlikud ka pikemas perspektiivis.
„Turvalisuse märkides“ kasutatavad lähenemisviisid aitavad last kaasata nii, et tema osalus oleks aktiivne ja mõtestatud. Mudel annab tööriistad, mis teevad keerulised teemad arusaadavaks, et lapsel oleks kergem toimuvat mõista. Samuti pakub viise, kuidas laps saab turvaliselt kogemust väljendada nii, et lapse mõtted ja tunded oleksid täiskasvanute jaoks arusaadavamad. See aitab vanemal mõista lapse kogemust ning see omakorda suurendab vanema valmidust lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalikeks muutusteks.
"Turvalisuse märgid" toob oma süsteemse lähenemisega lastekaitsetöösse avatust ja struktuuri, mis toetab lastekaitsetöötajate edukat toimetulemist vastutusrohke ja intensiivse tööga. Teiste riikide kogemus näitab, et selle juhtumikorralduse mudelile omane lähenemine ja süsteem suurendavad lastekaitsetöötajate töörahulolu ning toetavad professionaalset arengut.
Selles juhtumikorralduse mudelis on oluline roll juhtidel, kes oma meeskonda toetades on samuti lahenduskesksed, orienteeritud eelkõige tugevustele ning kujundavad õppiva organisatsiooni kultuuri mõttelaadi. Juhtide toetamiseks ja arendamiseks sellel teel on õppeprogrammis suur rõhuasetus ka juhtide koolitamisel.
Alates 2025. a märtsist osalevad „Turvalisuse märkide“ pilootprojektis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Tartu linnavalitsus, Saaremaa vald, Saue vald, Tori vald ning Viljandi vald. Mudeli õppimise ja testimise esimesel aastal oli rõhk „Turvalisuse märkide“ põhimõtete ja mudeli tundmaõppimisel, baas- ja jätkukoolituse läbimisel, organisatsiooni juhtide ja sisekoolitajate arendamisel ning kvaliteedimõõdikute väljatöötamisel. 2026. aastal keskendutakse juba õpitu rakendamisele, saadud teadmiste ja oskuste lihvimisele ning kinnistamisele.
2026. aastal teeme ettevalmistusi teiseks „Turvalisuse märkide“ rakendamise etapiks aastatel 2027–2029, kus mudeli väljaõppega saavad liituda juba järgmised omavalitsused.
„Turvalisuse märkidega“ seotud küsimustega palume ühendust võtta laste heaolu osakonna peaspetsialisti Eve Terasega e-posti aadressil [email protected].
Projekti rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ vahenditest.
""
4.2. Esmase kontakti loomine lapsega
Last käsitleva juhtumikorralduse keskmes on alati laps, kes vajab õiguste, huvide ja turvalisuse tagamiseks täiendavat abi. Juhtumikorralduse prosessi peab lapsi alati olema aktiivselt kaasatud ja võetud kuulda lapse arvamust võimalikult suurel määral. Niisamuti peab lapse abivajaduse eelhindamine lähtuma lapsest ja tema olukorrast.
Lapsega esmase kontakti võtmisel tuleb teavitada sellest lapsevanemat. Teatud juhtudel (kui oht lapsele tuleneb lapsevanema tegevusest või tegevusetusest) võib lapsevanema teavitamine olla lapse huve kahjustav. Juhul, kui selleks on põhjendatud kahtlus või teadmine, võib lapsega vestelda esmalt ilma lapsevanemat teavitamata ja nõusolekuta. Oluline on, et sel juhul peale lapsega vestlusest teavitatakse lapsevanemat koheselt.
Lapsega kontakti loomine ja arvamuse välja selgitamine võimalikult varajases etapis on oluline, kuna see annab lapsele võimaluse väljendada enda seisukohti ja nägemust olukorrast. Esmane edukas kontakti loomine tugevdab lastekaitsetöötaja ja lapse omavahelist sidet ning laps tunneb, et tema arvamus loeb ning tal on võimalus kaasa rääkida tema elu puudutavates asjaoludes.
Lapsega esmane kontakti loomine peab toimuma keskkonnas ja tingimustes, kus laps tunneb ennast mugavalt. Vestlus lapsega võib toimuda lastekaitsetöötaja kabinetis, lapse kodus või lapse jaoks muus mugavas asukohas. Vestlusel võib olla laps üksinda või koos lapsevanemaga. Võib kasutada ka lähenemist, mille alusel lastekaitsetöötaja viib esmalt vestluse läbi lapsega individuaalselt ning hiljem koos lapsevanemaga. Taoline lähenemine võimaldab hinnata lapse kehakeelt, hoiakut lapsevanema juuresolekul ning märgata erisusi kahe vestluse vahel. Konkreetne lapsega esmane kontakt sõltub konkreetsest juhtumist ja esil olevatest asjaoludest.
Lastekaitsetöötaja peab esmase kontakti loomisel andma lapsele aega usalduse loomiseks. Sellele aitab kaasa kui lastekaitsetöötaja on sõbralik, positiivne, avatud suhtlusega ja rahulik. Samuti selgitab lastekaitsetöötaja lapse vanusest ja arengutasemest lähtuvalt enda rolli ja tööd laiemalt. Selgitustöö tulemusena saab laps aru, miks lastekaitsetöötaja temaga soovib suhelda, mis on lapse jaoks antud suhtluse eesmärk ning tänu sellele tunneb laps ennast lastekaitsetöötaja juuresolekul vabamalt. Lapsel tuleb ise lasta rääkida oma olukorrast, tunnetest ja soovidest. Lapsele ei tohi peale suruda oma seisukohta ega panna teda liiga keeruliste valikute ette.
Lastekaitsetöötaja võib lapsega vestlust alustada lihtsamate ja üldisemate küsimustega. Oluline on meeles pidada, et lastekaitsetöötaja annaks lapsele aega vastuste andmiseks. Samuti on vajalik, et lastekaitsetöötaja tunnetaks lapsega vestluse ajal üldist õhkkonda. See annab suunise, kas vestlust lapsega jätkata või pakkuda võimalust uuesti kohtuda. Näiteks, kui laps vaatab maha, väldib silmkontakti, otsib ruumist väljapääsu või ei soovi vastata lastekaitsetöötaja küsimustele, on parem anda lapsele rohkem aega ning leppida kokku uus võimalik kohtumise aeg.
Juba eelhindamise etapis on oluline meeles pidada, et lapsega kontakti loomine ei ole ühekordne toiming, vaid lapsega kohtumisi võib toimuda mitmeid, kuni laps on lõpuks valmis lastekaitsetöötajaga suhtlema. Lapsega kontakti loomisel tuleb olla järjepidev, kuna regulaarne suhtlemine ja kohtumised aitavad luua lapse usaldust lastekaitsetöötaja suhtes.
Viimati uuendatud 01.04.2025
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.04.2026