Laste ja perede toetamise eelduseks on nende asjakohane hindamine.
Lapse heaolu hindamise käsiraamat ja kolmnurk on lastekaitsetöötajatele peamine töövahend, mis abistab spetsialiste laste abivajaduse hindamisel.
Materjalid
Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.
Käsiraamatu sisu haldab sotsiaalkindlustusamet. Kui sul on käsiraamatu osas mõtteid või ettepanekuid, siis kirjuta:
Ketlin Lepikult
„Turvalisuse märgid“ (ingl k „Signs of Safety“) on pidevalt arenev lahenduskeskne lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, mis töötati välja 1990. aastatel Lääne-Austraalias. Mudeli loojateks olid Steve Edwards ja Andrew Turnell koostöös paljude praktikutega. Praegu kasutakse mudelit laialdaselt üle maailma, näiteks Iirimaal, Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Rootsis jm.
2024. aastal tegi HAAP Consulting sotsiaalministeeriumi tellimusel analüüsi, milles uuriti toimivaid juhtumikorralduse mudeleid eri riikides. Snalüüsi tulemusena leiti, et üks sobivaimaid mudeleid Eesti lastekaitsesüsteemi toetamiseks on „Turvalisuse märgid“.
Mudel suunab süsteemselt toetama lapse turvalisust ja heaolu, hoiab keskmes last ja tema pere ning nende osalust. „Turvalisuse märgid“ aitab turvalisuse tagamiseks vajaliku muutuse käivitamiseks luua usaldusliku koostöösuhte pere ja tema lähivõrgustikuga. Abistavate tööriistade ja mõtestatud vestluste kaudu leitakse lahendused, mis on pere enda loodud ning tänu sellele kestlikud ka pikemas perspektiivis.
„Turvalisuse märkides“ kasutatavad lähenemisviisid aitavad last kaasata nii, et tema osalus oleks aktiivne ja mõtestatud. Mudel annab tööriistad, mis teevad keerulised teemad arusaadavaks, et lapsel oleks kergem toimuvat mõista. Samuti pakub viise, kuidas laps saab turvaliselt kogemust väljendada nii, et lapse mõtted ja tunded oleksid täiskasvanute jaoks arusaadavamad. See aitab vanemal mõista lapse kogemust ning see omakorda suurendab vanema valmidust lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalikeks muutusteks.
"Turvalisuse märgid" toob oma süsteemse lähenemisega lastekaitsetöösse avatust ja struktuuri, mis toetab lastekaitsetöötajate edukat toimetulemist vastutusrohke ja intensiivse tööga. Teiste riikide kogemus näitab, et selle juhtumikorralduse mudelile omane lähenemine ja süsteem suurendavad lastekaitsetöötajate töörahulolu ning toetavad professionaalset arengut.
Selles juhtumikorralduse mudelis on oluline roll juhtidel, kes oma meeskonda toetades on samuti lahenduskesksed, orienteeritud eelkõige tugevustele ning kujundavad õppiva organisatsiooni kultuuri mõttelaadi. Juhtide toetamiseks ja arendamiseks sellel teel on õppeprogrammis suur rõhuasetus ka juhtide koolitamisel.
Alates 2025. a märtsist osalevad „Turvalisuse märkide“ pilootprojektis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Tartu linnavalitsus, Saaremaa vald, Saue vald, Tori vald ning Viljandi vald. Mudeli õppimise ja testimise esimesel aastal oli rõhk „Turvalisuse märkide“ põhimõtete ja mudeli tundmaõppimisel, baas- ja jätkukoolituse läbimisel, organisatsiooni juhtide ja sisekoolitajate arendamisel ning kvaliteedimõõdikute väljatöötamisel. 2026. aastal keskendutakse juba õpitu rakendamisele, saadud teadmiste ja oskuste lihvimisele ning kinnistamisele.
2026. aastal teeme ettevalmistusi teiseks „Turvalisuse märkide“ rakendamise etapiks aastatel 2027–2029, kus mudeli väljaõppega saavad liituda juba järgmised omavalitsused.
„Turvalisuse märkidega“ seotud küsimustega palume ühendust võtta laste heaolu osakonna peaspetsialisti Eve Terasega e-posti aadressil [email protected].
Projekti rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ vahenditest.
""
8.3.2. Sotsiaalne võrgustik
Sotsiaalne võrgustik hõlmab enda alla last ümbritseva laiema võrgustiku. Oluline on keskenduda sellele, kes kuuluvad last ümbritsevasse sotsiaalsesse võrgustikku, mis on nende roll ja mõju lapse heaolule. Esmatähtsad on lapse perekond, lähisugulased ja lähemad sõbrad, kuid sotsiaalsesse võrgustikku võivad kuuluda ka eakaaslased või kogukonnas elavad inimesed, kellel on mõju konkreetse lapse abivajadusele ja heaolule. Last toetav sotsiaalne võrgustik tugevdab lapse heaolu ja soodustab toimetulekut, kuid puuduv või konfliktne sotsiaalne võrgustik suurendab riski lapse kahjustamisele. Teatud olukordades võib eakaaslaste mõju olla vanemate mõjust suurem ning seda nii positiivsete kui negatiivsete käitumisviiside omaksvõtmisel.
Sotsiaalse võrgustiku alla kuuluvad ka spetsialistid, kes on lapse ja perega kokku puutunud ning kes omavad ülevaadet lapse ja pere toimetulekust ning on seda mõjutanud. Spetsialistidega seoses tuleb koguda informatsiooni kogukondlike ressursside ja teenuste kättesaadavuse kohta piirkonnas. Juurdepääs kogukonna ressurssidele hõlmab muuhulgas ka transpordivõimalusi, lahtiolekuaegade sobivust jms. Oluline on mõista perekonna valmisolekut kogukonna ressursse kasutada, kuna see võib olla seotud sellega, kuidas perekond tajub enda staatust kogukonnas. Näiteks võivad lapsed või vanemad vältida avalikest üritustest osavõtmist või ametiasutuste poole pöördumist.
Sotsiaalse võrgustiku kaitse- ja riskitegureid aitavad selgitada välja järgnevad küsimused.
Kes on lapse elus olulised isikud?
- Milline on lapse kokkupuude sugulaste, sõprade ja naabritega?
- Millised on lapse suhted vanematega ja kuidas laps neid hindab? Millised on suhted õdede-vendadega ja kuidas laps neid hindab? Millised on suhted eakaaslastega, lasteaia- ja koolikaaslastega?
- Mida laps arvab, millisena näevad teda teised (nt sõbrad, kaaslased, ka täiskasvanud)? Kuidas suhtuvad pereliikmed lapse sõpradesse?
- Kas laps saab ja soovib kutsuda sõpru koju?
- Kes pakuvad lapsele ja perele praktilist abi, kaitset ja tuge (nt lapse hoidmine)?
- Kas perekond on elanud pikemat aega samas piirkonnas? Missugused on perekonna suhted naabritega?
- Kas perekond osaleb kogukonna ettevõtmistes, üritustel? Kas tuntakse ühtekuuluvustunnet? Kas perekond tunneb end aktsepteerituna kogukonna poolt?
- Kas pereliikmed kuuluvad mõnda organisatsiooni või kogudusse?
- Kas lapsele ja perele on vajalik tugi ja abi kättesaadav (nt koolis, tervishoius)?
- Kust leiavad vanemad infot vaba aja veetmise ja abi saamise võimaluste kohta oma kodu lähedal?
- Kas vanemate ja spetsialistide või ametiasutuste vahel esineb last mõjutavaid konflikte? Kas vanemad väldivad kontakti spetsialistide või ametiasutustega?
- Kas piirkonnas on piisavalt kättesaadavad tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusteenused (sh huviharidus ja sportimisvõimalused)?
- Millised on perekonna kogemused kokkupuudetest abistavate süsteemidega?
- Millist abi on saadud sotsiaalsüsteemist? Kas pere on jäänud saadud abiga rahule?
Tabel 15. Sotsiaalse võrgustiku peamised kaitse- ja riskitegurid
| Kaitsetegurid | Riskitegurid |
| Last ümbritseb toetav sotsiaalne võrgustik. Sotsiaalne võrgustik toetab lapsevanemaks olemist ja lapse toimetulekut. | Mittetoimiv või puuduv sotsiaalne võrgustik. Esineb sotsiaalset isolatsiooni, mil puudub sotsiaalne kontroll ja toetus. |
| Peres esineb probleeme, kuid sotsiaalne võrgustik aitab tagada lapsevanemate toimetulekut ja lapse heaolu. | Peres esineb riske, mille tulemusena on last ümbritsev sotsiaalne võrgustik võtnud lapsevanemate rolli ja ülesanded enda kanda. |
| Lapsele on tagatud tema vajadustele vastav abi ja kaitse. Vajaminevad teenused on lapsele ja tema perele kättesaadavad. | Laps ei saa vajalikku tuge ja kaitset. Vajaminevad teenused ei ole lapsele ja tema perele kättesaadavad. Kogukonnas pakutavad teenused ei vasta lapse tegelikule vajadustele. |
| Kogukonnas on lapsel võimalusi sotsialiseerumiseks. | Lapsel ei ole kogukonnas võimalusi eakaaslaste, teiste toetavate täiskasvanute sotsialiseeruda. |
Viimati uuendatud 23.04.2025
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.04.2026