Laste ja perede toetamise eelduseks on nende asjakohane hindamine.
Lapse heaolu hindamise käsiraamat ja kolmnurk on lastekaitsetöötajatele peamine töövahend, mis abistab spetsialiste laste abivajaduse hindamisel.
Materjalid
Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.
Käsiraamatu sisu haldab sotsiaalkindlustusamet. Kui sul on käsiraamatu osas mõtteid või ettepanekuid, siis kirjuta:
Ketlin Lepikult
„Turvalisuse märgid“ (ingl k „Signs of Safety“) on pidevalt arenev lahenduskeskne lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, mis töötati välja 1990. aastatel Lääne-Austraalias. Mudeli loojateks olid Steve Edwards ja Andrew Turnell koostöös paljude praktikutega. Praegu kasutakse mudelit laialdaselt üle maailma, näiteks Iirimaal, Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Rootsis jm.
2024. aastal tegi HAAP Consulting sotsiaalministeeriumi tellimusel analüüsi, milles uuriti toimivaid juhtumikorralduse mudeleid eri riikides. Snalüüsi tulemusena leiti, et üks sobivaimaid mudeleid Eesti lastekaitsesüsteemi toetamiseks on „Turvalisuse märgid“.
Mudel suunab süsteemselt toetama lapse turvalisust ja heaolu, hoiab keskmes last ja tema pere ning nende osalust. „Turvalisuse märgid“ aitab turvalisuse tagamiseks vajaliku muutuse käivitamiseks luua usaldusliku koostöösuhte pere ja tema lähivõrgustikuga. Abistavate tööriistade ja mõtestatud vestluste kaudu leitakse lahendused, mis on pere enda loodud ning tänu sellele kestlikud ka pikemas perspektiivis.
„Turvalisuse märkides“ kasutatavad lähenemisviisid aitavad last kaasata nii, et tema osalus oleks aktiivne ja mõtestatud. Mudel annab tööriistad, mis teevad keerulised teemad arusaadavaks, et lapsel oleks kergem toimuvat mõista. Samuti pakub viise, kuidas laps saab turvaliselt kogemust väljendada nii, et lapse mõtted ja tunded oleksid täiskasvanute jaoks arusaadavamad. See aitab vanemal mõista lapse kogemust ning see omakorda suurendab vanema valmidust lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalikeks muutusteks.
"Turvalisuse märgid" toob oma süsteemse lähenemisega lastekaitsetöösse avatust ja struktuuri, mis toetab lastekaitsetöötajate edukat toimetulemist vastutusrohke ja intensiivse tööga. Teiste riikide kogemus näitab, et selle juhtumikorralduse mudelile omane lähenemine ja süsteem suurendavad lastekaitsetöötajate töörahulolu ning toetavad professionaalset arengut.
Selles juhtumikorralduse mudelis on oluline roll juhtidel, kes oma meeskonda toetades on samuti lahenduskesksed, orienteeritud eelkõige tugevustele ning kujundavad õppiva organisatsiooni kultuuri mõttelaadi. Juhtide toetamiseks ja arendamiseks sellel teel on õppeprogrammis suur rõhuasetus ka juhtide koolitamisel.
Alates 2025. a märtsist osalevad „Turvalisuse märkide“ pilootprojektis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Tartu linnavalitsus, Saaremaa vald, Saue vald, Tori vald ning Viljandi vald. Mudeli õppimise ja testimise esimesel aastal oli rõhk „Turvalisuse märkide“ põhimõtete ja mudeli tundmaõppimisel, baas- ja jätkukoolituse läbimisel, organisatsiooni juhtide ja sisekoolitajate arendamisel ning kvaliteedimõõdikute väljatöötamisel. 2026. aastal keskendutakse juba õpitu rakendamisele, saadud teadmiste ja oskuste lihvimisele ning kinnistamisele.
2026. aastal teeme ettevalmistusi teiseks „Turvalisuse märkide“ rakendamise etapiks aastatel 2027–2029, kus mudeli väljaõppega saavad liituda juba järgmised omavalitsused.
„Turvalisuse märkidega“ seotud küsimustega palume ühendust võtta laste heaolu osakonna peaspetsialisti Eve Terasega e-posti aadressil [email protected].
Projekti rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ vahenditest.
""
9.3. Lapse võimalikud väljavaated tulevikuks
Varasemalt kirjeldatud lapse tervist ja arengut mõjutavate raskuste hindamise etapp tõi esile valdkonnad, milles ilmneb lapse ja pere abivajadus. Käesolevas etapis on vajalik keskenduda sellele, kuidas erinevad valdkonnad teineteist mõjutavad ja missugused sellest tulenevad protsessid avaldavad mõju lapse praegusele olukorrale. Taoline süstemaatiline analüüs võimaldab meil luua teadmise lapse võimalikust tuleviku väljavaatest, kui praegune olukord jätkub.
Lapse arenguvajadusi võivad mõjutada nii lineaarsed kui ringikujulised protsessid. Lineaarne protsess tähendab, et kaks tegurit mõjutavad teineteist otseselt ehk muutus ühes teguris toob kaasa muutuse teises teguris, kuid mitte kolmandas teguris. Näiteks Peeter ei käi koolis, sest ta murdis näpuluu. Näpuluu murdumine on põhjus, miks Peeter koolis ei käi.17
Ringikujulised protsessid on korduvad ehk üks tegur mõjutab teist ning teine tegur omakorda esimest tegurid ja kolmandat tegurit. Sel juhul käib protsess pidevalt ringiratast ning tekib jada. Näiteks Mari ei täida koolikohustust. Mari emal on depressioon ja soovib, et Mari oleks temaga koos kodus. Kodus olemisega näeb Mari oma koolikaaslasi vähem ning tekivad puudulikud hinded. Maril kaob soov koolis ära.16 Oluline on meeles pidada, et nii ringikujulised kui lineaarsed protsessid võivad olla ühe valdkonna sees (näiteks ainult vanemluse valdkonnas) või hõlmata enda alla mitu erinevat valdkonda (näiteks pere ja keskkonna tegurid mõjutavad vanemlust). Seejuures on kõige olulisem keskenduda lapse arenguvajadustele ning protsessidele ja mustritele, mis mõjutavad lapse tervist ja arengut.
Teadmised erinevate valdkondade vahel toimuvatest protsessidest ning nende omavahelistest seostest võimaldavad meil analüüsida lapse ja tema pere toimetulekut olukorras, kus ei rakendada vajaminevaid toetavaid abimeetmeid või kui abimeetmed ei ole olnud tulemuslikud. Taolise süstemaatilise analüüsi tegemiseks on vajalik käsitleda lapse praegust tervislikku seisundit ja hetkeolukorda. Lisaks on vaja esile tuua võimalikud sündmused varasemast pere ajaloost, mis võivad avaldada mõju lapse abivajadusele. Varasemale ajaloole lisaks on vajalik hinnata millised on viimatised sündmused, mis on võinud avaldada mõju lapse praegusele olukorrale.
Eelnevale toetudes on võimalik luua hüpoteese sellest, mis juhtub lapsega siis, kui vajaminevad muutused aset ei leia ja praegune olukord jääb samaks.18
17 Bentovim, A., Cox, A., Bingley Miller, L., Pizzey, S. and Tapp, S. (2014) The Safeguarding Children Assessment and Analysis Framework. York: Child and Family Training.
16 Bentovim, A., Cox, A., Bingley Miller, L., Pizzey, S. and Tapp, S. (2014) The Safeguarding Children Assessment and Analysis Framework. York: Child and Family Training.
18 Bentovim, A., Cox, A., Bingley Miller, L., Pizzey, S. and Tapp, S. (2014) The Safeguarding Children Assessment and Analysis Framework. York: Child and Family Training.
Viimati uuendatud 28.04.2025
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.04.2026