Laste ja perede toetamise eelduseks on nende asjakohane hindamine.
Lapse heaolu hindamise käsiraamat ja kolmnurk on lastekaitsetöötajatele peamine töövahend, mis abistab spetsialiste laste abivajaduse hindamisel.
Materjalid
Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.
Käsiraamatu sisu haldab sotsiaalkindlustusamet. Kui sul on käsiraamatu osas mõtteid või ettepanekuid, siis kirjuta:
Ketlin Lepikult
„Turvalisuse märgid“ (ingl k „Signs of Safety“) on pidevalt arenev lahenduskeskne lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, mis töötati välja 1990. aastatel Lääne-Austraalias. Mudeli loojateks olid Steve Edwards ja Andrew Turnell koostöös paljude praktikutega. Praegu kasutakse mudelit laialdaselt üle maailma, näiteks Iirimaal, Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Rootsis jm.
2024. aastal tegi HAAP Consulting sotsiaalministeeriumi tellimusel analüüsi, milles uuriti toimivaid juhtumikorralduse mudeleid eri riikides. Snalüüsi tulemusena leiti, et üks sobivaimaid mudeleid Eesti lastekaitsesüsteemi toetamiseks on „Turvalisuse märgid“.
Mudel suunab süsteemselt toetama lapse turvalisust ja heaolu, hoiab keskmes last ja tema pere ning nende osalust. „Turvalisuse märgid“ aitab turvalisuse tagamiseks vajaliku muutuse käivitamiseks luua usaldusliku koostöösuhte pere ja tema lähivõrgustikuga. Abistavate tööriistade ja mõtestatud vestluste kaudu leitakse lahendused, mis on pere enda loodud ning tänu sellele kestlikud ka pikemas perspektiivis.
„Turvalisuse märkides“ kasutatavad lähenemisviisid aitavad last kaasata nii, et tema osalus oleks aktiivne ja mõtestatud. Mudel annab tööriistad, mis teevad keerulised teemad arusaadavaks, et lapsel oleks kergem toimuvat mõista. Samuti pakub viise, kuidas laps saab turvaliselt kogemust väljendada nii, et lapse mõtted ja tunded oleksid täiskasvanute jaoks arusaadavamad. See aitab vanemal mõista lapse kogemust ning see omakorda suurendab vanema valmidust lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalikeks muutusteks.
"Turvalisuse märgid" toob oma süsteemse lähenemisega lastekaitsetöösse avatust ja struktuuri, mis toetab lastekaitsetöötajate edukat toimetulemist vastutusrohke ja intensiivse tööga. Teiste riikide kogemus näitab, et selle juhtumikorralduse mudelile omane lähenemine ja süsteem suurendavad lastekaitsetöötajate töörahulolu ning toetavad professionaalset arengut.
Selles juhtumikorralduse mudelis on oluline roll juhtidel, kes oma meeskonda toetades on samuti lahenduskesksed, orienteeritud eelkõige tugevustele ning kujundavad õppiva organisatsiooni kultuuri mõttelaadi. Juhtide toetamiseks ja arendamiseks sellel teel on õppeprogrammis suur rõhuasetus ka juhtide koolitamisel.
Alates 2025. a märtsist osalevad „Turvalisuse märkide“ pilootprojektis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Tartu linnavalitsus, Saaremaa vald, Saue vald, Tori vald ning Viljandi vald. Mudeli õppimise ja testimise esimesel aastal oli rõhk „Turvalisuse märkide“ põhimõtete ja mudeli tundmaõppimisel, baas- ja jätkukoolituse läbimisel, organisatsiooni juhtide ja sisekoolitajate arendamisel ning kvaliteedimõõdikute väljatöötamisel. 2026. aastal keskendutakse juba õpitu rakendamisele, saadud teadmiste ja oskuste lihvimisele ning kinnistamisele.
2026. aastal teeme ettevalmistusi teiseks „Turvalisuse märkide“ rakendamise etapiks aastatel 2027–2029, kus mudeli väljaõppega saavad liituda juba järgmised omavalitsused.
„Turvalisuse märkidega“ seotud küsimustega palume ühendust võtta laste heaolu osakonna peaspetsialisti Eve Terasega e-posti aadressil [email protected].
Projekti rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ vahenditest.
""
8. Lapse heaolu valdkonnad abivajaduse hindamisel
Lapse heaolu kolmnurgas keskendutakse kolmele peamisele põhivaldkonnale: lapse arenguvajadused, vanemlus ja pere ja keskkond. Kõik põhivaldkonnad koosnevad alavaldkondadest, mille osas tuleb lähtuvalt konkreetsest juhtumist koguda vajaminev informatsioon.
Lapse heaolu kolmnurga kui töövahendi juures on tähtis roll kogutud teabe kategoriseerimisel ehk vajalik on liigitada kogutud teave õige heaoluvaldkonna ja alaliigi juurde. Teabe liigitamisel on abiks alljärgnev.
1. Lapse arenguvajadused – sisestage asjad, mida laps ütleb, teeb ja mida ta väidetavalt teeb ja mida on märgatud, et laps teeb.
2. Vanemlus – sisestage asjad, mida vanemad/hooldajad ütlevad, et nad teevad ja mida nad väidetavalt teevad ja mida on täheldatud, et nad teevad.
3. Pere ja keskkond – sisestage teave pere ajaloo, vanemate vaimse tervise, suhete ning füüsilise ja sotsiaalse keskkonna kohta.
Näiteks on lapse arenguvajaduste emotsionaalsete ja käitumuslike tegurite juures toodud välja: „Maret on ärevuses, sest ema ei paku talle piisavalt emotsionaalset soojust.“ Maret võib olla ärevuses, kuid emotsionaalsete ja käitumuslike tegurite juures tuleb välja tuua Mareti käitumise kirjeldus, mis viitab ärevuse võimalusele. „Ema ei paku talle piisavalt emotsionaalset soojust.“ Tuleb välja tuua vanemluse valdkonnas.
Käesolevas käsiraamatus on selgitatud lahti kõik lapse heaolu kolmnurga valdkonnad koos alateemadega. Iga alateema juures on toodud välja kaitse – ja riskitegurid ning toetavad küsimused iga vanusegrupi kohta, mis aitavad lastekaitsetöötajal informatsiooni koguda. Küsimuste puhul on vajalik lisaks iga vanusegrupi küsimustele pöörata tähelepanu ka teiste vanusegruppide juures olevatele küsimustele, mis võivad lähtuvalt juhtumist olla asjakohased.
Viimati uuendatud 08.04.2025
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.04.2026