Laste ja perede toetamise eelduseks on nende asjakohane hindamine.
Lapse heaolu hindamise käsiraamat ja kolmnurk on lastekaitsetöötajatele peamine töövahend, mis abistab spetsialiste laste abivajaduse hindamisel.
Materjalid
Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.
Käsiraamatu sisu haldab sotsiaalkindlustusamet. Kui sul on käsiraamatu osas mõtteid või ettepanekuid, siis kirjuta:
Ketlin Lepikult
„Turvalisuse märgid“ (ingl k „Signs of Safety“) on pidevalt arenev lahenduskeskne lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, mis töötati välja 1990. aastatel Lääne-Austraalias. Mudeli loojateks olid Steve Edwards ja Andrew Turnell koostöös paljude praktikutega. Praegu kasutakse mudelit laialdaselt üle maailma, näiteks Iirimaal, Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Rootsis jm.
2024. aastal tegi HAAP Consulting sotsiaalministeeriumi tellimusel analüüsi, milles uuriti toimivaid juhtumikorralduse mudeleid eri riikides. Snalüüsi tulemusena leiti, et üks sobivaimaid mudeleid Eesti lastekaitsesüsteemi toetamiseks on „Turvalisuse märgid“.
Mudel suunab süsteemselt toetama lapse turvalisust ja heaolu, hoiab keskmes last ja tema pere ning nende osalust. „Turvalisuse märgid“ aitab turvalisuse tagamiseks vajaliku muutuse käivitamiseks luua usaldusliku koostöösuhte pere ja tema lähivõrgustikuga. Abistavate tööriistade ja mõtestatud vestluste kaudu leitakse lahendused, mis on pere enda loodud ning tänu sellele kestlikud ka pikemas perspektiivis.
„Turvalisuse märkides“ kasutatavad lähenemisviisid aitavad last kaasata nii, et tema osalus oleks aktiivne ja mõtestatud. Mudel annab tööriistad, mis teevad keerulised teemad arusaadavaks, et lapsel oleks kergem toimuvat mõista. Samuti pakub viise, kuidas laps saab turvaliselt kogemust väljendada nii, et lapse mõtted ja tunded oleksid täiskasvanute jaoks arusaadavamad. See aitab vanemal mõista lapse kogemust ning see omakorda suurendab vanema valmidust lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalikeks muutusteks.
"Turvalisuse märgid" toob oma süsteemse lähenemisega lastekaitsetöösse avatust ja struktuuri, mis toetab lastekaitsetöötajate edukat toimetulemist vastutusrohke ja intensiivse tööga. Teiste riikide kogemus näitab, et selle juhtumikorralduse mudelile omane lähenemine ja süsteem suurendavad lastekaitsetöötajate töörahulolu ning toetavad professionaalset arengut.
Selles juhtumikorralduse mudelis on oluline roll juhtidel, kes oma meeskonda toetades on samuti lahenduskesksed, orienteeritud eelkõige tugevustele ning kujundavad õppiva organisatsiooni kultuuri mõttelaadi. Juhtide toetamiseks ja arendamiseks sellel teel on õppeprogrammis suur rõhuasetus ka juhtide koolitamisel.
Alates 2025. a märtsist osalevad „Turvalisuse märkide“ pilootprojektis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Tartu linnavalitsus, Saaremaa vald, Saue vald, Tori vald ning Viljandi vald. Mudeli õppimise ja testimise esimesel aastal oli rõhk „Turvalisuse märkide“ põhimõtete ja mudeli tundmaõppimisel, baas- ja jätkukoolituse läbimisel, organisatsiooni juhtide ja sisekoolitajate arendamisel ning kvaliteedimõõdikute väljatöötamisel. 2026. aastal keskendutakse juba õpitu rakendamisele, saadud teadmiste ja oskuste lihvimisele ning kinnistamisele.
2026. aastal teeme ettevalmistusi teiseks „Turvalisuse märkide“ rakendamise etapiks aastatel 2027–2029, kus mudeli väljaõppega saavad liituda juba järgmised omavalitsused.
„Turvalisuse märkidega“ seotud küsimustega palume ühendust võtta laste heaolu osakonna peaspetsialisti Eve Terasega e-posti aadressil [email protected].
Projekti rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ vahenditest.
""
7.2. Teabe korrastamine abivajaduse hindamise kestel
Kogudes informatsiooni lapse heaolu mõjutavate erinevate valdkondade kohta, on oluline hindamise kestel korrastada olemasolevat teavet. Teabe korrastamine aitab kindlaks teha, mis on teada, mida veel ei ole teada ja mida on vaja veel teada saada. Kogutud teave liigitatakse lapse heaolu hindamise kolmnurga sobivate valdkondade juurde. Teabe liigitamisel on oluline arvesse võtta ka informatsiooni varsema ajaloo ja eelhindamise käigus kogutud teabe kohta. Taoline tegutsemisviis võimaldab kaitse- ja riskitegurite analüüsimisel praeguseid probleeme ja murekohti paremini mõista ning jälgida muutust ajas.
Lapse abivajaduse hindamise juures on peamine etapp kaitse- ja kaitsetegurite analüüs, mis võimaldab koostada hinnangu lapse abivajaduse kohta. Sageli hakatakse juba teabe kogumise etapis informatsiooni analüüsima ja omavahel kõrvutama. Teabe korrastamise ja liigitamise juures tuleb hoiduda püüdlusest mõista kuidas erinevad valdkonnad teineteist mõjutavad ning mis võivad olla põhjused. Teabe korrastamise etapis tegeleb lastekaitsetöötaja mitte analüüsimisega, vaid hüpoteeside loomisega selle kohta, mis toimub lapsega, tema vanematega ja perekonnaga. Loodavad hüpoteesid peab lastekaitsetöötaja endale teadmiseks võtma ja jätma ootele kuni vajaminev teave on kogutud ning vajadus on koostada kaitse- ja riskitegurite analüüs. Kui seoseid hakatakse looma liiga varakult, võidakse teha valesid oletusi lapse arenguvajaduste, vanemluse või keskkonna kohta.
Teabe korrastamise juures igas heaoluvaldkonnas on oluline lähtuda järgmistest küsimusest.
1. Milline on lapse praegune olukord?
2. Kuidas on praegune olukord seotud minevikuga?
3. Milline informatsioon on kogutud?
4. Millist informatsiooni on vaja juurde koguda ja kuidas vajaminev informatsioon kokku koguda?
Teabe korrastamine informatsiooni kogumise kestel loob ülevaate sellest, milline informatsioon on meil valdkondade lõikes olemas ning millist informatsiooni on vajalik juurde koguda, mis aitaks hinnata lapse abivajaduse ulatust ja probleemi olemust. Sõltumata valdkondade ja informatsiooni hulgast on oluline, et kogutud teave on fikseeritud STARis.
Viimati uuendatud 08.04.2025
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.04.2026