Laste ja perede toetamise eelduseks on nende asjakohane hindamine.
Lapse heaolu hindamise käsiraamat ja kolmnurk on lastekaitsetöötajatele peamine töövahend, mis abistab spetsialiste laste abivajaduse hindamisel.
Materjalid
Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.
Käsiraamatu sisu haldab sotsiaalkindlustusamet. Kui sul on käsiraamatu osas mõtteid või ettepanekuid, siis kirjuta:
Ketlin Lepikult
„Turvalisuse märgid“ (ingl k „Signs of Safety“) on pidevalt arenev lahenduskeskne lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, mis töötati välja 1990. aastatel Lääne-Austraalias. Mudeli loojateks olid Steve Edwards ja Andrew Turnell koostöös paljude praktikutega. Praegu kasutakse mudelit laialdaselt üle maailma, näiteks Iirimaal, Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Rootsis jm.
2024. aastal tegi HAAP Consulting sotsiaalministeeriumi tellimusel analüüsi, milles uuriti toimivaid juhtumikorralduse mudeleid eri riikides. Snalüüsi tulemusena leiti, et üks sobivaimaid mudeleid Eesti lastekaitsesüsteemi toetamiseks on „Turvalisuse märgid“.
Mudel suunab süsteemselt toetama lapse turvalisust ja heaolu, hoiab keskmes last ja tema pere ning nende osalust. „Turvalisuse märgid“ aitab turvalisuse tagamiseks vajaliku muutuse käivitamiseks luua usaldusliku koostöösuhte pere ja tema lähivõrgustikuga. Abistavate tööriistade ja mõtestatud vestluste kaudu leitakse lahendused, mis on pere enda loodud ning tänu sellele kestlikud ka pikemas perspektiivis.
„Turvalisuse märkides“ kasutatavad lähenemisviisid aitavad last kaasata nii, et tema osalus oleks aktiivne ja mõtestatud. Mudel annab tööriistad, mis teevad keerulised teemad arusaadavaks, et lapsel oleks kergem toimuvat mõista. Samuti pakub viise, kuidas laps saab turvaliselt kogemust väljendada nii, et lapse mõtted ja tunded oleksid täiskasvanute jaoks arusaadavamad. See aitab vanemal mõista lapse kogemust ning see omakorda suurendab vanema valmidust lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalikeks muutusteks.
"Turvalisuse märgid" toob oma süsteemse lähenemisega lastekaitsetöösse avatust ja struktuuri, mis toetab lastekaitsetöötajate edukat toimetulemist vastutusrohke ja intensiivse tööga. Teiste riikide kogemus näitab, et selle juhtumikorralduse mudelile omane lähenemine ja süsteem suurendavad lastekaitsetöötajate töörahulolu ning toetavad professionaalset arengut.
Selles juhtumikorralduse mudelis on oluline roll juhtidel, kes oma meeskonda toetades on samuti lahenduskesksed, orienteeritud eelkõige tugevustele ning kujundavad õppiva organisatsiooni kultuuri mõttelaadi. Juhtide toetamiseks ja arendamiseks sellel teel on õppeprogrammis suur rõhuasetus ka juhtide koolitamisel.
Alates 2025. a märtsist osalevad „Turvalisuse märkide“ pilootprojektis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Tartu linnavalitsus, Saaremaa vald, Saue vald, Tori vald ning Viljandi vald. Mudeli õppimise ja testimise esimesel aastal oli rõhk „Turvalisuse märkide“ põhimõtete ja mudeli tundmaõppimisel, baas- ja jätkukoolituse läbimisel, organisatsiooni juhtide ja sisekoolitajate arendamisel ning kvaliteedimõõdikute väljatöötamisel. 2026. aastal keskendutakse juba õpitu rakendamisele, saadud teadmiste ja oskuste lihvimisele ning kinnistamisele.
2026. aastal teeme ettevalmistusi teiseks „Turvalisuse märkide“ rakendamise etapiks aastatel 2027–2029, kus mudeli väljaõppega saavad liituda juba järgmised omavalitsused.
„Turvalisuse märkidega“ seotud küsimustega palume ühendust võtta laste heaolu osakonna peaspetsialisti Eve Terasega e-posti aadressil [email protected].
Projekti rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ vahenditest.
""
4.1. Informatsiooni kogumine eelhindamise protsessis
Lapse abivajaduse eelhindamisel annab lastekaitsetöötaja esmase hinnangu lapse arenguvajadustele, vanemlusele ja last ümbritsevale keskkonnale, kuhu hulka kuuluvad last igapäevaselt ümbritsevate pereliikmete toimetulek ja laiem sotsiaalne võrgustik. Eelhindamise eesmärk on abivajavast lapsest teate saamise järgselt tagada kohene lapse vajadustest ja huvidest lähtuv eesmärgipärane tegevus, mis toetaks lapse ja tema pere igakülgset toimetulekut.
Eelhindamiseks vajamineva informatsiooni kogumiseks on abiks lastekaitsetöötajale varsemast ajast teada olev informatsioon abivajava lapse ja tema pere kohta, mis on fikseeritud STARi (lõpetatud) juhtumi – ja lihtmenetluste juurde. Varasemalt algatatud lihtmenetlus võib tähendada seda, et sel hetkel esinenud abivajadust oli võimalik leevendada ühekordse meetmega. Uue täiendava informatsiooni lisandumine olemasolevale teabele võib viidata probleemi süvenemisele ja vajalik on rakendada täiendavaid toetavaid abimeetmeid.
Eelhindamise käigus saab lastekaitsetöötaja võtta ühendust spetsialistidega, kes lapsega samuti igapäevaselt kokku puutuvad. Spetsialistidelt kogutav informatsioon peab aitama kaasa lapse abistamise eesmärgile ja hõlmama üksnes neid andmeid, mida eesmärgi täitmiseks vaja on. Spetsialistide kaasamine aitab välja tuua lapse abivajaduse valdkonnad põhjalikumalt, kuna nad saavad anda lapse kohta informatsiooni lähtuvalt oma kokkupuudest ja valdkonna spetsiifikast. Vajaduse korral võib juba eelhindamise käigus viia läbi võrgustikukohtumise, et koguda üheaegselt kokku vajaminev last ja tema peret puudutav informatsioon. Antud spetsilistide hulka võivad kuuluda näiteks haridusasutuse sotsiaalpedagoogid, piikonnapolitseinik, lasteaiaõpetajad jne. Näiteks võib mõne juhtumi puhul olla spetsialistidel väga palju varasemat teavet lapse ja tema pere kohta, mis vajab lastekaitsetöötaja poolset sekkumist ja mis võib olla abivajaduse eelhindamise etapis määrava tähtsusega ja abiks juhtumimenetlust algatava otsuse tegemisel.
Eelhindamise raames kogutava informatsiooni juhul on oluline panna kogutav teave kronoloogilisse järjekorda, mis võimaldab kaardistada kuidas on esil oleks probleem ajas tekkinud ja kuidas muutunud. Kronoloogilisse järjekorda paneb võimaldab teavet korrastada ning lihtsustab eelhindamise läbiviimist, kuna joonistuvad välja seosed erinevate valdkondade ja probleemkohtade vahel.
Informatsiooni kogumise kõige olulisem osa on kontakti võtmine lapse ja tema vanematega ning nende arvamuse välja selgitamine. LasteKS § 21 lg 2 p 2 alusel tuleb lapse huvide välja selgitamiseks kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvesse võttes sobival viisil ning lapse arvamus võtta arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel. LasteKS § 28 lg 3 toob välja, et lastekaitsetöötaja peab lapse abivajaduse hindamisse kaasama lapse ja last kasvatava isiku või lasteasutuse, kus laps viibib. Seega on juba abivajaduse eelhindamise etapis äärmiselt oluline kontakti loomine lapse ja tema perega ning arvamuste välja selgitamine. Kontakti loomine tagab, et lastekaitsetöötaja tegevus on lapse ja tema perekonna jaoks võimalikult selge ja läbipaistev. Samuti on hea kontakti ja usaldussuhte loomine lapse ja perega on edasise eduka koostöö aluseks.
Viimati uuendatud 01.04.2025
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.04.2026