Laste ja perede toetamise eelduseks on nende asjakohane hindamine.
Lapse heaolu hindamise käsiraamat ja kolmnurk on lastekaitsetöötajatele peamine töövahend, mis abistab spetsialiste laste abivajaduse hindamisel.
Materjalid
Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.
Käsiraamatu sisu haldab sotsiaalkindlustusamet. Kui sul on käsiraamatu osas mõtteid või ettepanekuid, siis kirjuta:
Ketlin Lepikult
„Turvalisuse märgid“ (ingl k „Signs of Safety“) on pidevalt arenev lahenduskeskne lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, mis töötati välja 1990. aastatel Lääne-Austraalias. Mudeli loojateks olid Steve Edwards ja Andrew Turnell koostöös paljude praktikutega. Praegu kasutakse mudelit laialdaselt üle maailma, näiteks Iirimaal, Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Rootsis jm.
2024. aastal tegi HAAP Consulting sotsiaalministeeriumi tellimusel analüüsi, milles uuriti toimivaid juhtumikorralduse mudeleid eri riikides. Snalüüsi tulemusena leiti, et üks sobivaimaid mudeleid Eesti lastekaitsesüsteemi toetamiseks on „Turvalisuse märgid“.
Mudel suunab süsteemselt toetama lapse turvalisust ja heaolu, hoiab keskmes last ja tema pere ning nende osalust. „Turvalisuse märgid“ aitab turvalisuse tagamiseks vajaliku muutuse käivitamiseks luua usaldusliku koostöösuhte pere ja tema lähivõrgustikuga. Abistavate tööriistade ja mõtestatud vestluste kaudu leitakse lahendused, mis on pere enda loodud ning tänu sellele kestlikud ka pikemas perspektiivis.
„Turvalisuse märkides“ kasutatavad lähenemisviisid aitavad last kaasata nii, et tema osalus oleks aktiivne ja mõtestatud. Mudel annab tööriistad, mis teevad keerulised teemad arusaadavaks, et lapsel oleks kergem toimuvat mõista. Samuti pakub viise, kuidas laps saab turvaliselt kogemust väljendada nii, et lapse mõtted ja tunded oleksid täiskasvanute jaoks arusaadavamad. See aitab vanemal mõista lapse kogemust ning see omakorda suurendab vanema valmidust lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalikeks muutusteks.
"Turvalisuse märgid" toob oma süsteemse lähenemisega lastekaitsetöösse avatust ja struktuuri, mis toetab lastekaitsetöötajate edukat toimetulemist vastutusrohke ja intensiivse tööga. Teiste riikide kogemus näitab, et selle juhtumikorralduse mudelile omane lähenemine ja süsteem suurendavad lastekaitsetöötajate töörahulolu ning toetavad professionaalset arengut.
Selles juhtumikorralduse mudelis on oluline roll juhtidel, kes oma meeskonda toetades on samuti lahenduskesksed, orienteeritud eelkõige tugevustele ning kujundavad õppiva organisatsiooni kultuuri mõttelaadi. Juhtide toetamiseks ja arendamiseks sellel teel on õppeprogrammis suur rõhuasetus ka juhtide koolitamisel.
Alates 2025. a märtsist osalevad „Turvalisuse märkide“ pilootprojektis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Tartu linnavalitsus, Saaremaa vald, Saue vald, Tori vald ning Viljandi vald. Mudeli õppimise ja testimise esimesel aastal oli rõhk „Turvalisuse märkide“ põhimõtete ja mudeli tundmaõppimisel, baas- ja jätkukoolituse läbimisel, organisatsiooni juhtide ja sisekoolitajate arendamisel ning kvaliteedimõõdikute väljatöötamisel. 2026. aastal keskendutakse juba õpitu rakendamisele, saadud teadmiste ja oskuste lihvimisele ning kinnistamisele.
2026. aastal teeme ettevalmistusi teiseks „Turvalisuse märkide“ rakendamise etapiks aastatel 2027–2029, kus mudeli väljaõppega saavad liituda juba järgmised omavalitsused.
„Turvalisuse märkidega“ seotud küsimustega palume ühendust võtta laste heaolu osakonna peaspetsialisti Eve Terasega e-posti aadressil [email protected].
Projekti rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ vahenditest.
""
4.3. Esmase kontakti loomine lapsevanemaga
LasteKS § 7 lg 1 alusel on lapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks perekond. Esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest on lapsevanemal või last kasvataval isikul. Lapsevanemad on kõige olulisem allikas lapse heaolu tagamiseks. Enamasti tunnevad lapsevanemad oma last, tema käitumist ja seotud probleeme kõige paremini ja omavad kõige rohkem informatsiooni lapse ja tema olukorra kohta. Lastekaitsetöötaja kontakti ja koostöösuhte loomine lapsevanematega toetab lapse arengut, heaolu ja toob kaasa vajaminevad positiivsed muutused. Abivajaduse eelhindamise etapis, kui lapsevanematel puudub varasem kokkupuude lastekaitsetöötajaga, võib kontakti võtmine olla vanemate jaoks ehmatav ning ebameeldiv. Samuti, kui lapsevanematel on olemas varasem negatiivne kokkupuude lastekaitsetöötajaga, siis võivad lapsevanemad vältida ja keelduda koostöö tegemisest.
Vaatamata lapsevanemate esmastele reaktsioonidele on vajalik saavutada nendega kontakt ja koostöö, kuna see võimaldab viia sisse lapse peres vajaminevad muutused. Lastekaitsetöötaja ja lapsevanemate omavaheline koostöö tagab lapsevanemate informeerituse toimuvast. Lapsevanemate informeerimine tähendab, et lapsevanematele räägitakse edasiste sammudest ning rakendavatest võimelikest lahenduskäikudest. Samuti sõlmitakse koheselt lastekaitsetöötaja ja lapsevanema vahel kokkulepped, mis kuuluvad mõlemale osapoolele täimiseks. Kindlasti on vajalik lapsevanematele selgitada lastekaitsetöötaja rolli ja lastekaitsetööd laiemalt. Võrreldes lastega, võivad lapsevanemad vajada täiendavaid selgitusi seadustest, mille alusel lastekaitsetöötaja töötab.
Lapsevanematega esmase kontakti loomisel on oluline avatud ja sõbralik suhtlus, mil eriti suur rõhk on aktiivselt kuulamisel, kui lapsevanemad avaldavad oma mõtteid ja kirjeldavad oma seisukohti. Olukordade ja probleemide kirjeldamise puhul julgustage vanemaid avaldama oma mõtteid ning kaasa arutama võimalike lahenduste kohta. Taoline lähenemine tagab lapsevanemate suurema kaasatuse, lapsevanemad mõistavad lastekaitsetöötaja tegevust ja tehtavaid toiminguid ning vähendab vanemate hirmutunnet edasise koostöö suhtes. Kõike eelnevalt on soovitav teha silmast silma kohtumisel, mis võimaldab lastekaitsetöötajal tajuda lapsevanemate emotsioone, hoiakuid ja kehakeele muutust erinevate teemade puhul.
Paratamatult võivad lapsevanemad mõista lapse vajadusi ja enda võimekust teisiti kui laps või lastekaitsetöötaja. Kui lapsevanemal on lapse jaoks olulistes valdkondades lastekaitsetöötajast erinev seisukoht, siis see võib viia konfliktini ja lapsevanem keeldub edasisest koostöö tegemisest lastekaitsetöötajaga. Koostöö vältimiseks võivad lapsevanemad kasutada passiivseid strateegiaid, mil näiteks ei vastata lastekaitsetöötaja kirjadele ega telefonikõnedele.
Taolises olukorras, kus lapsevanem keeldub lastekaitsetöötajaga suhtlemast või väldib seda, tuleb lastekaitsetöötajal leida lahendusi kuidas rääkida lapsevanema emotsioonidest, hirmudest ja selgitada välja, mis võivad olla vältiva käitumise laiemad tagamaad. Mõnel juhul ei pruugi vaatamata püüdlustele eelhindamise etapis saadagi kontakti lapsevanemaga. Seda tuleb käsitleda samuti kui olulist informatsiooni ning lapse abivajaduse hindamisel arvestada seda kui probleemi.
Viimati uuendatud 01.04.2025
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.04.2026