Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

„Teismeline on asenduskodus nii harjunud, et ei tahagi enam hooldusperre minna” – lastekaitsjate müüdid ja tegelikkus

22.02.2023 | 10:25

Levinumad müüdid, aga ka reaalsed olukorrad, mis takistavad kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialistil last asenduskodust hooldusperre paigutamast. Mõtted ja soovitused on kirja pannud sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna töötajad.

„Sobivaid hooldusperesid ei ole“

See on pigem müüt, kuigi mõnikord ka reaalsus. Kui täna pole sobivat peret, ei tähenda see, et homme ei ole. Tuleb meeles hoida, et perede register STAR on pidevas muutumises, uusi peresid tuleb pidevalt peale. Seetõttu on oluline, et töö sobivaima hoolduspere otsinguil ei katkeks. Pöördu sotsiaalkindlustusameti (SKA) perede hindajate poole ja küsi nõu.

Hooldusperede registris STAR on 2023. aasta veebruari seisuga ootel 36 sobivaks hinnatud peret, kes on kõik valmis pakkuma kodu seda vajavale lapsele. Pered on erinevad – oma koosseisult ja geograafiliselt asukohalt, aga neid kõiki ühendab valmisolek ja soov avada oma koduuksed ja südamed hooldusperet vajavale lapsele. Registrist võib leida peresid, kes on valmis hooldama erinevaid lapsi – ka teismelisi või erivajadusega lapsi, pikemaajaliselt või ka lühiajaliselt.

Alati tasub proovida peret leida ka neile lastele, kellele see esmapilgul tundub võimatu. Näiteks leidis 2022. aastal oma kodu kahe pere 3 õde-venda, kes olid pikalt asenduskodus elanud ja osad lastest juba teismelised. Pere on leidnud puudega lapsed, haiged lapsed. Kui täna sellist peret pole, siis võib-olla saab hinnatuks selline pere homme.

„Laps ei ole enam koolieelik, pole mõtet talle peret otsida“

See on müüt. Perede valmisolek on erinev ja pere on leidnud omale eri vanuses lapsed.

On mitmeid näiteid, kus kooliealised lapsed, ka teismelised ja isegi hilisteismelised, on läinud perre ning seal hästi kohanenud. On tõsi, et mida väiksem on laps, seda suurem on ka valik peredest, aga ka suuremate laste puhul ei tasu loobuda üritamast.

„Teismeline on asenduskodus nii harjunud, et ei tahagi enam hooldusperre minna”

Mitte kunagi ei ole hilja otsida lapsele peret! Suheldes asendushooldusel olevate teismelistega selgub, et väga paljud hinges ootavad oma peret. Kõik lapsed vajavad oma ellu üht turvalist täiskasvanut, keda usaldada. Näiteks kui üks 17aastane läks asenduskodust perre, ütlesid teised noored, kes koos temaga samas asenduskodus kasvasid: „Sul on nii vedanud!“.

Oluline on rääkida avameelselt kõigepealt noore endaga – millised on tema mõtted, ootused ja valmisolek uue perega kohtuda? Laps on iseenda ekspert!

„Laps on asenduskodu kasvatajasse või perevanemasse juba kiindunud ja ma ei taha seda sidet lõhkuda“

Ükski asendus- ega perekodu ei asenda lapsele päris kodu ja päris vanemaid. Hooldusperes on lapsel märksa suurem võimalus leida omale kogu eluks armastavad vanemad. Oluline on, et kui laps on asumas elama hooldusperre, seletataks talle eakohaselt, miks ta perevanemast ja perekodust (või asenduskodust) lahkub, kuhu elama asub, kas kohtub veel perevanemaga jne. Kõik last ümbritsevad täiskasvanud peavad lapse huvides tegema koostööd ja rääkima lapsele sama juttu.

Aastaid hooldusperes elanud lapsel on suurem tõenäosus täiskasvanuna pöörduda toe ja abi saamiseks oma hoolduspere vanemate poole. Ka oma sünnipäevi ja jõule või oma lapse sündi tähistatakse pigem hoolduspere vanemate kui kunagise kasvatajaga. Näiteks on asenduskodus üles kasvanud ja kõrgkooli õppima läinud noored toonud välja, et jõuluvaheaegadel lähevad teised tudengid ühikast koju, aga neil pole aga kuhugi minna – kunagisse asenduskoju nad kaheks nädalaks minna ei saa.

Ei maksa ka unustada, et perevanem käib perekodus ja kasvataja asenduskodus tööl. Ühel hetkel võivad nad aga töökohta vahetada või pensionile minna. Hooldusperes on aga vanem(ad) alati olemas. Nii anname lapsele võimaluse saada turvalised peresidemed kogu eluks.

„See pole minu töö otsida lastele hooldusperesid, see on SKA töö“

SKA tegeleb küll uute hooldusperede leidmisega, kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja aga laste neisse peredesse paigutamisega.

Lastekaitsetöötajana on Sinu töö otsida lapsele sobiv asendushoolduse vorm – kas asenduskodus või hooldusperes. Võimalusel tuleb eelistada alati perepõhist asendushooldust, et laps kasvaks mõnes just talle sobivas peres. SKA aitab lastekaitsespetsialisti sobiva hoolduspere leidmisel, pöördu julgelt meie poole!

Selleks, et perede valik vanemliku hooleta lastele oleks võimalikult suur ja et lapsed saaksid kasvada peredes, on vaja, et SKA ja KOV-id oma jõud ühendaks ja koostööd teeks.

SKA on teinud viimastel aastatel omalt poolt palju, et kasuvanemlusest meedias rohkem räägitaks. Küllap oled märganud tele- ja raadiosaateid ning lugenud artikleid – kõik need aitavad asendushoolduse temaatikat normaliseerida, tabusid murda ja uusi hooldusperesid juurde leida.

Eelmisel aastal jõudis SKA-sse hooldusperede hindamisse tänu omavalitsustest saadud infole või soovitustele vaid pisut vähem kui 10% peredest. Need pered tõid välja, et neile on oluline, kui kohaliku valla või linna lastekaitsetöötaja selgitab, kes on need lapsed, kes vajavad uut peret, miks osad lapsed vajavad hooldusperet või kuidas omavalitsus hooldusperesid toetab.

Tulevaste hooldusperedeni on võimalik jõuda läbi artiklite maakonnalehtedes ning erinevate info- ja perepäevade kaudu. Soovitusi, kuidas kohalikul tasandil uusi hooldusperesid leida ja kuidas erinevaid teavitusmaterjale ja metoodikaid kasutada, leiad siit: "Kuidas saab kohalik omavalitsus aidata hooldusperesid leida?". Just Sina tead, millised on sinu linnas või vallas need üritused, organisatsioonid või meediakanalid, mille kaudu kohalikele inimestele hoolduspereks saamise võimaluste kohta infot jagada. Kui aitad kaasa oma piirkonnast hooldusperede leidmisele, on sul hiljem võimalik vajadusel valida lapsele sobiv hoolduspere enda lähikonnast.

„Ma ei tea ega tunne seda hooldusperet, pole nende inimestega kohtunud“

Koostöö ja usaldus tulevad ajaga. Paljudel juhtudel ei tunne lastekaitsetöötaja ju ka asenduskodu kasvatajaid või perekodu perevanemaid. Lapse huvides on püüda leida talle sobiv hoolduspere ja selleks on vajalik eeltöö – info kogumine ja tutvumine. Esimestel sammudel on SKA spetsialist abiks.

Suhtle kõigepealt SKA spetsialistiga, kes on selle hoolduspere pereuuringu ja hindamise läbi viinud. Tema tunneb peret hästi ja oskab Su küsimustele vastata ning pere valmisolekut erinevateks variantideks hinnata ja kirjeldada. Saate ka koos arutada, kuidas esmane eelkohtumine perega kõige sobivamalt korraldada. Ka pere jaoks on Sinuga tutvumine oluline ja vajalik.

„Mul on hooldusperedega negatiivseid kogemusi ja ma ei usalda neid enam“

On mõistetav, et negatiivsed kogemused teevad ettevaatlikuks. Aga on ka palju väga häid lugusid, kus laps on saanud endale hooliva ja armastava pere. Tutvu hooldusperede lugudega veebilehel hoolduspere.ee.

Kui laps eraldatakse perest, tulevad temaga kaasa ta minevik, valud ja ootused. Ka asendus- või perekodus pole kõik sellise lapse jaoks alati ideaalne. Kui Sa kardad, et hooldusperes lähevad asjad halvasti, siis mõtle, mida Sa ise lastekaitsjana selle vältimiseks teha saad.

Hooldusperede hindamine ja ettevalmistus on pikk, põhjalik ja mitmetasandiline protsess. Pered, kes läbivad hindamise ja koolituse, on saanud hea ettevalmistuse. Samas aga ei saagi ühel ajahetkel tehtud hindamine ennustada täpselt ette, kuidas kujuneb olukord, kui konkreetne laps on peres. Seetõttu on lapse perre saabudes väga oluline lapse ja pere jätkuv toetamine ning igakülgne koostöö. Nii on võimalik negatiivseid kogemusi ennetada.

Kui oled lapse hooldusperesse paigutanud, hoolitse kindlasti selle eest, et perel oleks järjepidevalt kõrval toetav võrgustik – hoia ise lapse ja perega regulaarselt ühendust. Suhtle kindlasti ka lapsega eraldi ja räägi temaga lihtsal lapsepärasel moel tema elust, et saada aru, kuidas tal päriselt peres läheb. Paku perele võimalusi end täiendada, suhelda teiste kasuperedega, kasutada tugiteenuseid. Lapse ja hoolduspere kokkuviimisest, kohanemisest ja mõlema osapoole abistamisest oleme kirjutanud ka SKA kodulehelt leitavas juhises:

„Lapse sünnivanemate õigusi puudutavad kohtumenetlused on pikad ja kogu aeg on õhus võimalus, et laps läheb tagasi oma sünniperre. Ma parem ei paigutagi teda hooldusperre.“

Kohtuveskid jahvatavad tõepoolest aeglaselt, aga lapse elus on iga aasta, kuu ja päev olulised – kui laps saab elada turvaliselt hooldusperes või kriisihooldusperes, siis see on tema jaoks parem lahendus kui näiteks turvakodus viibimine, sest perekeskkonnas saab laps rahulikumalt ja suurema toega taastuda traumast, mida ta perest eraldamine on talle põhjustanud.

Kohus tugineb oma otsuste tegemises tugevalt lastekaitsetöötaja arvamusele ja tõendusmaterjalidele. Seega on Sinul väga oluline roll selles, milliseks kujuneb kohtuotsus, sh suhtluskord. Kui vajad tuge kohtule põhistatud arvamuse koostamisel, siis pöördu julgelt SKA Laste heaolu osakonna nõustamistalituse konsultantide poole.

„Hoolduspere pole valmis lapsest loobuma, kui sünnipere on taas võimeline ise last kasvatama“

Hoolduspere on koolitatud ja selleks võimaluseks ette valmistatud. Aga tuleb arvestada, et isegi kui hoolduspere on teadlik, et eksisteerib võimalus, et laps läheb oma sünniperre tagasi, siis kui see päriselt toimub, on see perele tõenäoliselt ikkagi raske kogemus. Paku perele kindlasti sellises olukorras tuge – psühholoogilist nõustamist või supervisiooni, kogemusnõustamist ning ole ka ise valmis pere mõtteid ja tundeid kuulama ning aktsepteerima. Seejuures ära unusta hoolitseda ka enda eest ning küsi ka oma tööandjalt neis olukordades supervisiooni või psühholoogi võimalust.

Kahjuks ei ole asendushoolduse valdkonnas alati ideaalseid lahendusi, kuid see ei tähenda, et ei peaks pakkuma lastele peres kasvamise võimalust.

„Hoolduspere pole valmis toetama lapse suhtlemist sünniperega“

Arusaadavalt on see keeruline teema. Kui lapsed on perest eraldatud, siis on selleks väga mõjuv põhjus olnud. Hoolduspered läbivad hindamise protsessis koolituse, kus suhtlusest sünniperega räägitakse, seega on neil vastav info ja ettevalmistus olemas.

Ära unusta, et sünniperega suhtlemine on eelkõige lastekaitsetöötaja roll. Hoolduspere peamine ülesanne on keskenduda lapsele, tema heaolu tagamisele, ka lapse toetamisele enne ja pärast bioloogiliste vanematega kohtumist. Et hoolduspere seda suudaks, ära pane talle liiga rasket koormat sünniperega suhtlemises, mis võib olla emotsionaalselt ja korralduslikult raske ning milleks perel ei pruugi olla ka piisavalt pädevust. Sina lastekaitsetöötajana saad kõige paremini hinnata, milline on bioloogilise vanema/lähedase seisund: kas, kuidas, kus ja mil viisil tuleks korraldada tema kohtumine lapsega, et olla veendunud, et see on lapse jaoks ohutu ja turvaline. Vähemalt alguses ole kindlasti kohtumiste juures.

Kui laps on uue elukorraldusega harjunud ning hoolduspere on valmis võtma suuremat rolli suhetes bioloogiliste lähedastega, siis arutage see põhjalikult läbi ja leppige täpselt kokku selline rollijaotus, mis kõigile sobib. Perel peab olema võimalik küsida ning saada sinult abi ja nõu, kui see suhtlus toob perele või lapsele kaasa liiga raskeid katsumusi.

Hoolitse selle eest, et pere oleks teadlik lapse identiteedi tähtsusest tema tervikliku arengu jaoks. Julgusta peret osalema elulootöö metoodikat tutvustavatel koolitustel ja üritustel ning paku selleteemalisi materjale. Kui pere mõistab, miks on lapsele oluline bioloogiliste sugulastega kontakti hoidmine, on nad ka paremini valmis seda kontakti toetama.

„Oleks mugavam, kui hoolduspere elaks minu ja lapse bioloogilise pere lähedal, aga meie piirkonnas pole ühtki sobivat hooldusperet“

Arusaadav, aga prioriteet peaks olema ikkagi lapse heaolu. Sama lugu on tegelikult ka asendus- või perekodusse paigutamisega, sest igas kohalikus omavalitsuses või maakonnas ei ole ju ka neid.

Lapsega kohtumiste korraldamine võib olla küll logistiliselt ebamugav, aga paljude lastekaitsetöötajate praktika näitab, et see pole siiski ülemäära keeruline. Laste ja peredega kohtumised ühildatakse näiteks teiste kohtumiste või käikudega mujal linnas või vallas. Laste ja peredega pidevaks suhtlemiseks kasutatakse helistamist, videokõnesid, sotsiaalmeediat vms – nii, nagu kokku lepitakse. Tehakse head koostööd peretoetajaga, kes on vahendajaks ja sillaks pere ja lastekaitsetöötaja vahel.

Teatud juhtudel võib lapse sideme säilitamine kodukohaga olla lapse heaolu seisukohast väga oluline, kui tal on kodukohas keegi, kes talle turvatunnet ja stabiilsust pakub. See võib kaaluda üles hooldusperes kasvamise hüved. Kui aga laps on küll harjumuspärases keskkonnas (kool, trenn), kuid need ei paista eriliselt silma kui lapse jaoks tugitalad ning laps elab asenduskodus, on vaja kaaluda, kui palju laps ikkagi kodukohas elamisest võidab. Ehk oleks tal parem kasvada üles teises piirkonnas hooldusperes ja luua uued pikaajalised suhted. Mõnel puhul on lapse huvides just see, et ta saaks elada, taastuda ja uusi sidemeid luua oma eelmisest kodukohast kaugel.

„Lapse suhtluskord oma sünnivanematega ei soosi lapse kaugemale viimist“

Mõnedel juhtudel on kohus määranud suhtluskorra bioloogiliste vanematega. Lapse kaugemale hooldusperre paigutamine muudaks suhtluskorra täitmise keeruliseks.

Suhtluskorra tagamiseks saab otsida aga lahendusi, mis oleksid lapse huvides. Näiteks võivad bioloogilised vanemad sõita lapsele lähemale, kohtumine võib toimuda poolel teel. Alati ei pea olema laps see, kes sõidab kaugele, et tagada suhtlusõigust. Siin avaneb ka võimalus hinnata, kui palju on bioloogilised vanemad valmis oma elu muutma ning lapse huvidest lähtudes toimetama.

“Ma ei saa lahutada õdesid-vendi, aga pole peresid, kes oleks valmis võtma oma koju kaks või enam last”

Tähtis on meeles pidada, et iga juhtum on unikaalne, iga lapse ja pere lugu erinev ning ka parimad lahendused võivad olla erinevad. Näiteks on nii lapsendajate kui ka hooldusperede registris peresid, kes on valmis võtma oma perre kaks või koguni kolm ühe pere last. Selliseid häid näiteid on meil nii 2022. kui ka varasematest aastatest. Iga juhtum on individuaalne ning siin tuleb koosmõjus hinnata lapse vajadusi ja perede valmisolekut. Alati võib nõu ja toe saamiseks pöörduda SKA spetsialistide poole.

Mõnikord peabki ühe pere lapsed üksteisest eraldama. Näiteks siis, kui õdede-vendade vahel puudub side või nad kahjustavad üksteist.

On ka näiteid, kus ühe pere lapsed on asunud elama kahte hooldusperre, kes suhtlevad omavahel tihedalt ja lastel säilib omavahel kontakt. Kui on teada, et ühe pere lapsed vajavad mitut hooldusperet, saab lastekaitsetöötaja otsida peresid, kes elaksid piisavalt lähestikku ja oleksid valmis tihedalt suhtlema.

„Samasooliste vanematega pered – ma ei tunne ühtegi sellist ja üleüldse, mida arvata, kui geipaar tahab hakata poisile hoolduspereks?“

Kõik pered, ka samasoolised paarid, läbivad ühesuguse hindamis- ja ettevalmistusprotsessi. Samast soost vanematega peresid on hooldusperede registris vähem, ilmselt seetõttu Sa ei tunnegi neid, aga nad on olemas ja nad on võrdväärsed kõikide teiste peredega.

Inimeste sugu ega seksuaalne enesemääratlus ei mõjuta seda, kuidas nad tulevad nii emotsionaalselt kui ka praktiliselt toime lastele kodu ja armastuse pakkumisega ning nende arendamise ja kasvatamisega. See, kas hoolduspere vanemateks on kaks meest või kaks naist ning milline on nende seksuaalne identiteet, ei saa mõjutada otsust, kas suunata laps sinna perre elama või mitte. Laste ja perede kokkuviimine eeldab kogumis hindamist (võimalused, mõlema osapoole valmisolek, toe saamise võimalused jne).

Teistes Euroopa riikides on juba aastaid kasvanud lapsed samast soost vanematega hooldusperedes, kus nad saavad vajalikku tuge, tähelepanu ja hoolitsust. On täheldatud, et samasoolised hoolduspered on rohkem avatud lapse erivajaduste osas.

Loe lugu: Geipaari teekond lapsevanemateks: „Päev pärast sünnipäeva saime kõne, et üks väike tüdruk vajab kodu“.

„Hooldusperega tuleb mulle tööd juurde, pean kogu aeg hakkama selle perega suhtlema“

Tõsi, kui omavalitsuse eestkostel olev laps läheb elama hooldusperre, siis tuleb jätkuvalt ja pidevalt selle lapse ja perega suhelda, neid vajadusel toetada, nõustada, otsida ja leida toetavaid teenuseid. Aga sama on ka siis, kui laps hakkab elama asendus- või perekodus – lapse eestkostjana pead olema igal juhul huvitatud ja kursis, kuidas lapsel päriselt läheb ning suhtlema nii lapse endaga kui ka teda kasvatavate inimestega. Vahe on selles, et kui laps elab peres, siis on see tema jaoks parim võimalus, sest lapse loomulik kasvu- ja arengukeskkond on perekond.

„Tulevased hoolduspered ei tea, et kui katki need lapsed on... Äkki nad ei saa hakkama nii traumeeritud lastega?“

Registris olevad hoolduspered on läbinud nii hindamise kui ka ettevalmistava PRIDE koolituse, kus traumateemat käsitletakse. PRIDE koolitajad ja SKA spetsialistid hindavad kriitiliselt, kas antud pere sobib hoolduspereks või mitte. Iga pere osas on eeltöö tehtud ja tööriistad kaasa antud. Lisaks saavad pered, kes alles ootavad last perre, osaleda juba tugigruppides ja koolitustel, mida koordineerib SKA.

On tõsi, et kui laps perega liitub, võib aja möödudes tekkida ootamatuid tundeid ja olukordi, milleks pere ei ole osanud valmistuda või eelnevalt kõike läbi mõelda. Lapsed arenevad ja kasvavad ning ühtlasi töötavad nad turvalises keskkonnas läbi oma varasema elu valusaid kogemusi. See on ühest küljest loomulik ja ootuspärane, aga võib ka tekitada kasuperes nõutust. Selleks ongi tugigrupid, tugiteenused ja regulaarne kontakt lastekaitsega, kes keeruliseks kujunevat olukorda hindab ja nõuandeid ning teenuseid pakub. Kui näed, et pere vajab tuge lapse traumakogemuse mõistmisel ja lapse toetamisel, aruta näiteks tugiteenuste osutajatega või SKA spetsialistiga, millist koolitust, nõustamist või muid arenguvõimalusi ja tuge perele pakkuda.

Loe ka: Hoolduspere vanem peab olema nii tugev, et tema armastus raviks.

„Keelebarjäär! Ei leidu ju piisavalt venekeelseid hooldusperesid”

See on tõsi, et venekeelseid hooldusperesid on vähem, aga neid on. Meil on hooldusperede registris ka peresid, kes ootavad peresse nii eesti- kui venekeelseid lapsi.

„Ma ei saa paigutada venekeelset last eestikeelsesse perre”

Iga lapse lugu tuleb eraldi vaadata, ühtset lähenemist pole. Mõnikord on lapse emakeel nii tugevasti seotud tema identiteediga, et selle murdmine ei kaalu üles isegi perekonnas kasvamise eelist. Teinekord on aga laps juba kohanenud kakskeelse keskkonnaga ja sellistel juhtudel tasub igal juhul kaaluda eestikeelset hooldusperet, kui sobivat venekeelset ei leidu. Hoolduspered on koolitatud lapse päritolu ja identiteeti hoidma ja väärtustama. Isegi kui laps hakkab kasvama eestikeelses keskkonnas, saab ta olla teadlik oma juurtest ja bioloogilise pere loost.

„Hooldusperel on õigus lapsest loobuda. Äkki nad mõtlevad ümber ja annavad lapse tagasi?“

Kahjuks on tõesti selliseid juhtumeid vahel olnud, aga on ette tulnud ka seda, et asendus- või perekodu lõpetab lepingu, kui tegemist on nö väga keerulise lapsega.

Siinkohal on oluline lapse hooldusperre minekule eelnev töö – et pere teaks võimalikult palju lapse vajaduste kohta ja et laps jõuakski tema jaoks kõige sobivamasse perre. Ole aus nii SKA spetsialistiga, kui tema poole pere leidmiseks pöördud, kui ka perega. Seejärel on oluline koostöö hooldusperega, sh tugi lapsele ja perele, mis toimib ka ennetusena, et probleemid ei saakski nii suureks kasvada, et pere näeb ainuvõimalusena lapsest loobumist. Soovita alustavale perele kindlasti peretoe teenust ja vajadusel aita perel peretoetajaga ühendust saada (vajadusel suhtle sel teemal SKA peaspetsialistiga). Peretoetaja aitab perel uue olukorraga toime tulla, raskusi ennetada ja nendeks valmistuda. Nii on võimalik ennetada probleemide kuhjumist ja kurbi tagajärgi. Oluline on, et laps saaks vajalikke teenuseid ning pere ei jääks oma murede ja küsimustega üksi – selle ärahoidmiseks on parim võimalus tihe kontakt ja siiras suhtlus perega. Ei tasu alahinnata ka pere ressursside küsimust – kui lapse vajadused nõuavad perelt olulist pühendumist nii aja kui energia mõttes, hoolitse selle eest, et perel oleks selleks reaalsed võimalused. See võib tähendada perele keskmisest kõrgema tasu maksmist või puhkuse võimaldamist (samal ajal leides lapsele sobiva inimese, kes tema eest hoolitseks). See võib tähendada sulle kohati rohkem tööd ja rahalist kulu, aga kui selle tulemusena kasvab ühest keeruliste kogemustega lapsest endaga hästi toime tulev täiskasvanu, siis tasub see ju ära, kas pole?

Koostasid: Irje Tammeleht, Maarja Kuldjärv, Agnes Kulmar, Jane Koppel, Kaja Rattas, Katriin Hein jt sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna inimesed

Toimetas: Silja Oja, sotsiaalkindlustusamet

Loe ka: „Aga mul ei ole blenderit!“ – kasuperede müüdid ja hirmud